13. Valdavad on lnetuuled. 14. leujutusoht on Prnus ja Haapsalus. 15. Talvel jtub phja- ja idapoolsed lahed ja Vinameri. Avameri tavaliselt kinni ei jtu. 16. Lnemeri on umbes 10 000-12 000 aastat vana. 17. Psihendus tekkis Lnemerel Ookeaniga umbes 7500 aastat tagasi. 18. Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainesisalduse tus. 19. Sgavamad kohad Lnemeres on elutud, sest need on hapnikuvaesed, sest vesi ei segune. 20. Inimene kahjustab Lnemere keskkonda laevaliiklusega ja naftareostusega. 21. Saastern - Aeglase veevahetusega Lnemere isepuhastusvime on piiratud.
Ka Eestile on meri olnud alati peamiseks rikkuseks nii kaubandustee kui ka teiste maade ühendusteena. Esmapilgul tundub, et meri eelkõige lahutab nii riike, rahvaid kui ka pärimusi. Samas aga kui järele mõelda ta hoopis ühendab inimesi. Parimaks vahendiks tutvuda ülemereriikidega on osta laevapilet ja seilata üle mere. Kuna Eesti kuulub Baltimaade hulka, siis on meile kõige tähtsamaks ja suurimaks laevakompaniiks Viking Line. Viking Line alustas laevaliiklusega juba 1959. aastal, mil ta sõitis liinil Soome-Ahvenamaa- Rootsi. Sellega algas uus ajajärk, millele pani aluse Ahvenamaa kapten Gunnar Eklund. Sellest ajast saati on üle viiekümne laeva Viking Line värvides merd kündnud. Hetkel seilavad merel Viking Line lipu all Viking XPRS, Mariella, Gabriella, Amorella, Isabella, Cinderella ja Rosella. Laevaga on alati lõbus ringi kruiisitada, sest, olgem ausad, tänapäeva meresõidukites on kõik mugavused olemas
Probleemid Läänemerd on nimetatud üheks reostunud veekoguks. See on inimtegevuse tagajärg, sest oleme püüdnud astuda vastu loodusele. Läänemere veevahetus on väga väike, see toimub Taani madalate ja kitsaste väinade kaudu, magedat vett tuleb jõgede kaudu. Kuna veevahetus on kesine, peaksime seda arvestama, kuid siiski on meri pidevas reostumises. Läänemeri on üks kõige tihedama laevaliiklusega piirkondi maailmas, mis toob paratamatult kaasa olulise mõju keskkonnale(peamised kaubaliigid on toornafta, nafta, konteinerid, väetis).Vaatamata asjaolule, et laevatransporti on alati peetud üheks keskkonnasõbralikumaks kaupade ja inimeste vedamise viisiks, on siiski palju keskkonnamõjudega seotud probleeme. Näiteks juhuslik reostus, laevadelt pärinevate jäätmetega reostamine, õhureostus ja võõrorganismide tahtmatu sissetoomine.
tanke seejärel tühjendati 8 kuud, merre sattus siiski enamus kütusest; 31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus- lendude käigus ning viiskümmend avastati satelliitpiltidelt. Kõige enam reostusi esineb Loode-Eesti saarte tagusel merealal, mida läbib kõige tihedama laevaliiklusega meretee. Reostuse mõju keskkonnale Veetaimestik Kalad Linnud Hülged Rannik ja sealsed elupaigad Inimene Reostustõrje Sadamast lahkumine 2 tunni jooksul Sündmuspaigale jõudmine 6 tunni jooksul Täiemahulise reostustõrjeoperatsiooni alustamine mitte rohkem kui 12 tunni jooksul Suure õlireostuse tõrjeks ei tohiks kuluda rohkem kui 2 ööpäeva Omada vähemalt 2000 m. merepoome Võimekus teostada reostuse korjet 12 tunni jooksul 4,5 km² alal
Maakera veeressursid ja nende jaotumine Vee globaalne olukord Üht veekraani kasutavad 1 soomlane, 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase. vee puudus: 1. kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) 2. inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. *Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine
keskmiselt 10 inimest aastas. Teaduslike hinnangute põhjal ei ole Bermuda kolmnurga piirkonnas toimunud kadumised ebanormaalsed ja et enamustel märkamatutel kadumistel on loogiline seletus. Bermuda kolmnurga paranormaalne ühing jääb kindlaks sellele, et tegemist on lihtsalt populaarse fantaasiaga. On tehtud statistikat ja leitud, et tegelikult ei ületa õnnetuste arv nn. Bermuda kolmnurgas keskmist õnnetuste arvu USA rannikumeredes. Bermuda kolmnurga piirkond on üks tihedaima laevaliiklusega alasid maailmas. Laevad ületavad seda teed iga päev Ameerika ja Euroopa sadamate vahel. Kruiisilaevad on samuti külluslikud ja nauditavad Florida ning Kariibi saarte vahel regulaarselt edasi- tagasi sõites. Seal on ka tihe lennuliiklus kaubandus- ja eralennukitega põhjast Florida, Kariibide ning Lõuna-Ameerika suunas. Kogu kärast hoolimata seilavad tänapäeval nendes vetes paljud meresõitjad, ilma et nendega midagi juhtuks. Lugusid ja fakte, mis tõestaks röövelliku Saatanamere
· Rahvastik on jaotunud ebaühtlaselt. Valdav osa rahvast elab suurlinnastutes (nt. Tokyo, Yokohama, Osaka, Okayama, Takamatsu). Hõredam asustus on sisemaal ja saare keskosas, kus paikneb mäestik. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. · Jaapani keskosa ja sisemaa on väga mägine (mitmed üle 3000 m kõrgused mäed), seetõttu paiknevad linnad saare mereäärsetel aladel (rannapiiril). Mereääres on hea ligipääs teistesse piirkondadesse (laevaliiklusega). Linnad asuvad viljakate karjamaade ümber. (Riisi ja muud vilja on kerge linna töötlema viia.) · Alla 15 aastased lapsed moodustavad 13.6 % rahvastikust. · Tööealised (15-65 aastased) moodustavad rahvastikust 63.3%. · Vanemealised inimesed (üle 65 aastased) moodustavad rahvastikust 23.1%. · Meeste keskmine eluiga on 40-42 eluaastat ja naiste keskmine eluiga on umbes 44 eluaastat. (Sama seis oli Jaapanis aastal 2005.)
Osoon ja osooniaugud Osoon (Kr. oziin lõhnav e. trihapnik) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3. Suurim osooni kontsentratsioon on 20...26 km kõrgusel. Osoonikihi paksus on seal 0,2...0,7 cm. kõrgemal kui 60 km leidub väga vähe. Maapinna lähedal on osooni 10...6 mahu%, stratosfääris 5...10 korda rohkem. Osoon on ohtlik elusorganismidele. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad remontida trahvida. Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa
Teedevõrk on hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähenenud, 2006.a alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede kogupikkus on 11 400 km. Peamised laevatatavad jõed on Rein, Weser, Elbe, Oder ja Doonau, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Põhja- ja Läänemerd ühendab elava laevaliiklusega Kieli kanal. Suurimad meresadamad on Hamburgis, Wilhelmshavenis ja Bremenis. Suurima kaubakäivega sadamad on Duisburgis ja Kölnis. Saksamaal on 554 lennujaama (2006), sealhulgas 13 rahvusvahelist lennujaama; 332-l on kõvakattelised lennurajad. Euroopa suurimate lennujaamade hulka kuuluvad Frankfurdi ja Müncheni lennujaam. Turism Saksamaal Saksamaad arvestatakse üheks ohutumaks reisimise sihtkohaks Euroopas. Saksamaa on ka 3
keskkonnas. Tagajärg sellele on muuhulgas ka eelmises teemas mainitud õnnetuslikud kokkupõrked laevdega, mis on ühtlasi ka suurimaks põhjuseks, miks lõunavaalad surevad. Ühtlasi kus laevamüra muutub pidevaks võib olla ka 4 põhjuseks, miks mõned vaalad jätavavad maha oma elupaigad. See on suurimaks probleemiks näiteks rannikualadel ja tiheda laevaliiklusega sadamate ümbruses. (IFAW) Naftat ja maagaasi otsitakse moel, mis saadab välja ülimalt valju heliimpulsi, mis on suunatud geoloogilistele struktuuridele. Need on ühed valjemad inimtekitatud helid üldse ookeanis. Neid tekitatakse iga 10 60 sekundi järel mitmeid päevi järjest ning tulemuseks võib olla see, et vaalad peletatakse alalt minema. (IFAW) Mõjub ka müra, mis tekib puurimisel ja kaevandamisel. Tegemist ei ole küll nii
suurema vee-ala. Selliseks näiteks on Madalmaad, kus vastavad süsteemid katavad kogu Hollandi ranniku. Samuti on Hollandil kahepoolsed lepingud Belgia ja Saksamaaga, et erinevate riikide süsteemid ei dubleeriks üksteist, vaid moodustaksid ühtse terviku. Kuna tavaliselt on laevade liikumisega seotud ka teisi asutusi (lootsid, puksiirid jne.), siis toimub ohutu laevaliikluse tagamine tihedas koostöös nende asutuste ja laevadega. 2. Tagada laevade teenindamise kiirus. Tihedama laevaliiklusega kohtades on oluline, et ei tekiks "ummikuid". Laevaliikluse juhtimise keskusel tuleb otsustada millises korras liigutakse. 3. Oluline osa on VTS süsteemidel ka keskkonna seisukohast lähtudes. Uuemad süsteemid suudavad avastada reostust meres ja selle liikumist tuule ja hoovuse mõjul, mis omakorda võimaldab operatiivselt teha koristustöid jms. Lisaks säilitatakse laevade liikumine jälgitavas alas teatud aeg, et seda saab õnnetuse põhjuste uurimisel kasutada.
Kava eduka elluviimise puhul mõjutab 2015. aastaks meretransport mere keskkonda minimaalselt. Oluline on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil teadvustada, et meretranspordi ohutuse, seal hulgas ka mereloodusele tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed, mille üle otsustamine on antud ministeeriumide ja valitsuste pädevusse. Mereohutuse tagamise vajadus ei ole vaieldav ja ettevaatusele põhinevad lähenemised peaksid olema iseenesestmõistetavad. Läänemeri on väga tiheda laevaliiklusega meri: kokku liigub Läänemerel päevas keskmiselt 2000 laeva, umbes 200 neist on naftatankerid. Keskkonnainspektsioon on analüüsinud ulatusliku mõjuga naftatankeriavarii toimumise tõenäosust Eesti territoriaalvetes, leides, et see on äärmiselt suur - 3 kuni 5 juhtumit 10 aasta jooksul. Seetõttu on oluline, et riiklikud organisatsioonid oleksid võimelised reostusjuhtumite korral kiiresti ning efektiivselt reageerima, asuma reostuse levikut piirama ning tekkinud reostust koguma.
Teedevõrk on hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähenenud, 2006.a alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede (Bundesautobahn'ide) kogupikkus on 11 400 km. Peamised laevatatavad jõed on Rein, Weser, Elbe, Oder ja Doonau, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Põhja- ja Läänemerd ühendab elava laevaliiklusega Kieli kanal. Suurimad meresadamad on Hamburgis, Wilhelmshavenis ja Bremenis. Suurima kaubakäivega sadamad on Duisburgis ja Kölnis. Saksamaal on 554 lennujaama (2006), sealhulgas 13 rahvusvahelist lennujaama; 332-l on kõvakattelised lennurajad. Euroopa suurimate lennujaamade hulka kuuluvad Frankfurdi (2004.a. 51 mln. Reisijat) ja Müncheni (23,2 mln.) lennujaam. Mugavaim ja küllap ka taskukohaseim viis Saksamaa külastamiseks on asjatundlikult koostatud ja
see on tervisele kahjulik. Inimene saab keskmiselt 2,8 mSv suuruse efektiiv kiirgusdoosi aastas, millest 2,4 mSv saadakse looduslikest allikatest (kosmiline, maapinnast ja ehitistest, toidust, looduslik radoon) o Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgedepooltkantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumpingheitmete viimine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke,veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. o Vee ressursse kahjustavad: raiskamine st. ülemääranetarbimine risustamine tahkete osadega
Remonditöid, sealhulgas elektriseadmete, mehaaniliste, hüdrauliliste, pneumaatiliste või elektrooniliste seadmete remonti tohib laeval teha ainult vahi- ja vanemmehaaniku teadmisel. (19) Vahimehaanik peab tagama pideva õhu või auru surve helisignaalide andmiseks. (13) Vahimehaanik peab tagama kõigi laeva manööverdamiseks ettenähtud seadmete kohese üleviimise käsijuhtimisele, kui selleks antakse vastav korraldus seoses sellega, et laev sõidab intensiivse laevaliiklusega vetes. Vahimehaanik peab tagama, et manööverdamise vajaduseks, sealhulgas roolimasina tarbeks on küllaldane energiavaru. Avariirooliseade ja muud abiseadmed tuleb ette valmistada koheseks kasutamiseks. Masinavaht avatud ankruplatsil või avatud reidil (1) Avatud ankruplatsil seismisel on vanemmehaanik kohustatud konsulteerima kapteniga, kas jätkata merevahti või mitte. (2) Juhul kui laev seisab avatud reidil või avamere tingimustes, peab vahimehaanik tagama: 2
p 52,9 miili l 0,3 1,1 miili sügavus 12 150 m Pinnahoovus kulgeb idasuunaliselt, novembrist aprillini on üleni jääs. 20. Pa de Calais (Doveri) väin ühendab Põhjamerd Atlandi ookeaniga. p 30,2 miili l 15,7 44,8 miili lvs 20 m Põhja-idasuunalise pinnahoovuse kiiruseks on 2,2 sõlme, tõusu kõrguseks kuni 12 meetrit. Sügiseti esineb tihti uduseid ilmu. Tagamaks ohutut laevaliiklust tiheda laevaliiklusega La Manche'e ja Pa de Calais väinas määrati 1970 aastate paiku ära järgmised liiklussuunad: Atlandilt Põhja- merre suundvatel laevadel on soovitav kulgeda piki Prantsusmaa rannikut, laeva- del, mis liiguvad vastasssunas piki Inglismaapoolset rannikut. Sellisel juhul jää- vad väina keskel asuvad ohtlikud madalikud eraldama kahesuunalist laevaliiklust. Inglise kanal on üks keerulisema navigatsioonitingimustega väinu maailmas
Jäätmed (prügimäed) 2. Väetised 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja 3. Muldade sooldumine veest Mõju: Mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon). OOKEANIDE REOSTUMINE Põhjus: Reoveena või jõgede poolt kantuna. Õhu kaudu. Laevaliiklusega Uputatud merre tahtlikult (dumping). 26 Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. Tagajärg:
Kaspia meri on ka tegelt järv. *Jõed-kui on riikidevahel kokku lepitud ja sõlmitud mingi leping siis piiride osas see kehtib aga kui pole lepingut, siis tavaliselt tõmmatakse piir keskele. Kui jõgi toetab laeva liikumist on üks tava ja kui ei toeta on jaotamisel teine tava. Laeva liikumisega on piir seal tavaliselt kus jões see laeva liikumise kõige sügavam kanal on.(Siseriiklik reziim on siseveekogudel). Kui ei ole laevaliiklusega seotud on piir tavaliselt jõe keskel. -Riik A ja B jõuavad mereni lihtsalt. Riik C-l on vaja kas A või B luba , läbisõiduluba. Kui D või E tahavad minna siis on neil vaja kindlasti C ja kas A või B luba. Vee kasutamine: Vee kasutamisel tuleb arvestada teisi riike mida see läbib ja tuleb jätta proportsionaalne osa teistele riikidele. *polaarregioonid-tava et keegi ei kuuluta neid territooriumeid oma suveräänsuse alla. *Kosmos-põhimõtteliselt ei jagata.
elektronkaardil laeva sümbolina, mille juures on AIS koordinaadid, kurss ja kiirus. Laeva identifitseerimiseks võib sümboli juures olla tema nimi. Valides laeva nime kuvatakse teksti ruudus muud laeva andmed. Teave edastatakse lühikeste impulsside kaupa automaatselt määratavas ajalises järjekorras. See tähendab, et jaamad ei saa ühel ja samal ajal töötada ja on võimalik kasutada teabe edastamiseks üht kanalit. Intensiivse laevaliiklusega rajoonides võib esineda kanali ülekoormatus, mille vältimiseks on kasutusel kaks kanalit 87B (162,025 MHz) ja 88B (161,975MHz). Teabe edastamiseks kasutatavat operatsioonimeetodit nimetatakse ajaline jaotus mitmese juurdepääsuga (time division multiple access – TDMA). põhimõtteliselt töötab operatsioonimeetod selliselt, et iga ajaminut jaotatakse 2250 ajapiluks (time slot), kestvusega 26,6 millisekundit ja igale laevale eraldatakse oma ajapilu. Laev
suurenemas kui vähenemas. Rannavee reostumine on tunduvam sadamais ja jõesuudmetes. Kõige puhtam Endla Reintam, 2008/2009 56 on vesi avamerel, ehkki naftat, laevaliikluse jäätmeid ja mitmeid kemikaale on leitud ka kõige kaugemalt avamerelt. Arvestuste kohaselt tuleb umbes 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Radioaktiivsete jäätmete uputamist keelustav leping sõlmiti 1983. aastal. Praegu moodustavad 90% kogu dumpingust süvendamise jäätmed. Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt
annaabi.ee 
