TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laeva reisi planeerimine Kursusetöö Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1 Laevafirma tutvustus.....................................................................................................................4 2 Laeva andmed...............................................................................................................................5 3 Meeskond ja last...........................................................................................................................6 3.1 Meeskond......................................................................
hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti TallinkHansaway, et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetas enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. 1. mail 1996 muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui Regina Baltica alustas liinil TallinnStockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis Meloodia nime all TallinnaHelsingi liinile. Uus juhatus[muuda | muuda lähteteksti] Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse
kasutatavaid laevu liigitatakse : universaalsed ja spetsialiseeritud laevad. Universaalsed laevad on mõeldud kaupade veoks nn tükikaup ( kastid, kotid, tünnid jne.) Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka vahetekki ning laeva laadimis-ja lossimisvahendid. Liinilaevade spetsialiseerumine on toimunud kauba enda, pakendi ja transportimisühiku eriomadustest lähtuvalt. 5.2.4. Mereveoteenuse pakkujad Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel). Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise. Sel juhul on tegemist aevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit "reeder"- ettevõtja, kes on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik.
Liiniagent (liner agent) on liinivedusid tegeva laevakompanii täievoliline esindaja riigis või konkreetse sadama teeninduspiirkonnas. Tavapärase töö klientide tellimuste täitmisel, dokumentide väljastamisel, konteinerite liikumise jälgimisel ja veotasude sissenõudmisel teevad ära liiniagendid ehk firmad, kellel on sõlmitud laevakompaniiga leping vastavate ülesannete täitmiseks. Töö eest saavad liiniagendid teatava osa mereveo tasust (enamasti 2–5%). Samuti pakub liiniagent laevafirma klientidele tihti lisateenuseid (kohalevedu, tolliagendi teenused jms). Liiniagent väljastab veetavale kaubale laevafirma konossemendi, mille ta allkirjastab laevafirma nimel klausliga „as agents only“. Liiniagent vastutab oma tegevusega laevafirma ees, samuti klientide ees kaupade eest laevafirma konossemendis märgitud tingimustel. Mereveo ekspedeerimisfirma (forwarding agent, forwarder) on meretranspordi organiseerija,
teenuste hulgas laadismistööd, vajalike lubade hankimine ning saateauto ja politseieskordi tellimine. Töötame Lääne-Euroopas, Skandinaavias, Venemaal, SRÜ-s ja Baltikumis. Meil on head koostööpartnerid Saksamaal, Soomes, Ukrainas, Valgevenes ja Kazahstanis. Vivarek Transpordi AS-i omanikeks on eesti eraisikud ja erivedudega tegelev firma Havator OY Soomest. Vivarek headeks koostööpartneriteks on Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon ja suurim Läänemere laevafirma Tallink. Firmas töötab 20 töötajat, kes tuginedes oma viieteistaastasele töökogemusele, oskavad erivedudeks pakkuda parima lahenduse. Oma töölistele on valmistatud söökla, kus saavad töölised lõuna ajal lõunastada. 4 3. ANALÜÜS 3.1 Eneseanalüüs Minu tugevused (Strenght) koolis omandatud teooria abil saan kergelt aru köögis toimuvatest toimingutest, tunnen huvi köögitöö vastu ja olen aktiivne.
Sisu Olude sunnil peab taimetoitlasest noormees ise sööma kõike, mis kätte juhtub. Ühe ränga tormi ajal kaotab Pii enamiku oma toidu- ja veevarudest ning jääb ajutiselt pimedaks. Ta kohtab teist merehädalist, kuid tiiger Richard Parker sõi vaese mehe ära.Viimaks jõuavad nad Mehhiko rannikule, kus tiiger tagasi vaatamata igaveseks sealsetesse džunglitesse kaob ning Pii kohalike poolt päästetakse. Lugu on uskumatu kõigile Pii räägib kahele jaapani laevafirma töötajale oma loo, kuid nad ei usu seda. Seejärel räägib noormees neile samast loost teise versiooni, kus loomade asemel on tema paadikaaslasteks inimesed: prantslasest laevakokk, noormehe ema ning noor haavatud Taivani madrus. Enne lõpliku aruande kinnitamist küsib Pii meestelt, kumba varianti loost nad eelistavad ning nood vastavad, et esimest. Minu arvamus teosest Mind väga hämmastas milliste ideedega ta oma elu päästmiseks lagedale tuli
kaldapersonali poolt; - valmiduse tagamisele efektiivseks tegevuseks ohuolukordades; 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. - avariide, õnnetuste ja looduskahjustuste ärahoidmisele. Laevafirma peab taotlema Pädevustunnistust (Document of Compliance), mille annab peale volitatud klassifikatsiooniühingu auditit välja riigi mereadministratsioon ja mis tõendab laevafirma valmidust opereerida laevadega ISM-koogeksile vastavalt. Peale seda võidakse laevadele, samuti peale vastavat auditit, anda Ohutuse juhtimise tunnistus (Safety Management Certificate, SMC). Mõlemad dokumendid on jõus 5 aasta jooksul.
järgi. Esitaja (ettenäitaja)-konossemendid (Bearer Bill of Lading) konossemendis puuduvad viited konkreetsele kaubasaajale ja korralduse andjale. nende väljastamise aja alusel Lastiveoks vastuvõtu konossement (Received for Shipment B/L) antakse välja enne kauba tegelikku laadimist ja tõendab, et kaubavedaja on kauba vedamiseks vastu võtnud. Laeva nimi võib puududa ja seda asendab laevafirma nimi. Vastuvõtukonossementi kasutatakse põhiliselt seepärast, et "Shipped on board"- konossemente ei jõuta enne laeva saabumist sihtsadamasse toimetada.* Laevakonossement (Shipped on Board B/L) väljastatakse tegelikult laevale laaditud kauba kohta, antakse välja alles peale kauba laevale laadimist. Selles näidatakse tingimata laeva nimi. laevade töökorralduse vormide järgi Trampvedude konossemendid (Tramp Bill of Lading) - näiteks, "Congenbill".
• Ettevõtluses osalevad majandusüksused. • Ettevõtlus on võime asutada uusi organisatsioone ja toimivaid käigus hoida ning edukalt majandada. • Majandusüksuse eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus. • Tegutsemiseks hangib ettevõtja majanduslikud vahendid (finantseerimine). • Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik litsents. Näiteks laev • Juriidiliselt saab laev olla kas omaette ettevõtja või tegutseda allüksusena mõne laevafirma koosseisus. • Kaugete sadamate vahel sõitvad laevad on suurest firma võrdlemisi autonoomsed, seetõttu saab iga konkreetset laeva käsitleda omaette majandusüksusena. • Laeva kui majandusüksust iseloomustavad tema ekspluatatsioonilised tehnilised näitajad, mis määravad selle, milleks laeva on võimalik kasutada ja milline võib olla laeva tootlikkus ehk töö tulemus ajaühikus. Ettevõtja • Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid
Laevaomanike kartell on ühel veosuunal kliente teenindavate liinilaevafirmade koostöövorm. Selle peamised eesmärgid on laevaomanike kartelli liikmete liinitegevuse monopoliseerimine kindlatel veosuundadel ning laevaomanike kartelli liikmete omavahelise konkurentsi minimeerimine. Selleks kooskõlastatakse omavahel vedude mahtu ja reiside arvu, liinitariife ja allahindluste määra, sadamate külastamise järjestust jm. Mereveoteenuse pakkujad Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel). Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise. Sel juhul on tegemist laevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit "reeder"- ettevõtja, kes on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik.
· Ettevõtluses osalevad majandusüksused. · Ettevõtlus on võime asutada uusi ettevõtteid ja toimivaid käigus hoida ning edukalt majandada. · Ettevõtte eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus. · Tegutsemiseks hangib ettevõte majanduslikud vahendid (finantseerimine). · Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik litsents. Laev on majandusüksus · Juriidiliselt saab laev olla kas omaette ettevõtja või tegutseda allüksusena mõne laevafirma koosseisus. · Kaugete sadamate vahel sõitvad laevad on ka suure firma koosseisus paratamatult võrdlemisi autonoomsed, seetõttu saab iga konkreetset laeva käsitleda omaette majandusüksusena. · Laeva kui majandusüksust iseloomustavad tema ekspluatatsioonilis-tehnilised näitajad, mis määravad selle, milleks laeva on võimalik kasutada ja milline võib olla laeva tootlikkus ehk töö tulemus ajaühikus.
Viimastel aastatel väideldakse aeg-ajalt selle üle, kas lubada pikemaid ja raskemaid autoronge liiklusesse, kuid siiani ei ole teedeehitajad sellise idee üle kuigi rõõmsad olnud ning ettepanekud on tagasi lükatud. KONTEINERVEOD Konteinerites saab kaupu vedada nii maal (maanteel ja raudteel) kui merel. Kui konteineri veoks kasutatakse vähemalt kaht transpordiviisi, nimetatakse seda kombineeritud ehk multimodaalseks transpordiks. Meretranspordis kasutatakse tavaliselt laevafirma oma konteinereid, kuna nad tahavad olla kindlad, et need oleksid kvaliteetsed ning näiteks tõstmisel ei puruneks. Meretranspordis arvestatakse konteinerite veo hinda ja ruumi TEUdes (20ft container equivalent unit) mis märgib 20-jalase konteineri kohta laevas. 40-jalane konteiner võrdub 2 TEUga. KUI PALJU KAUPA ON VÕIMALIK KONTEINERISSE LAADIDA? See, kui palju kaupa mahub konteinerisse, oleneb konteineri suurusest. Kõige levinumad on 20 (20’ DC) ja 40 (40’
ega kasumis. Seetõttu lisatakse see SKT arvutuses juurde. Kaudsed maksud nendeks on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ka need sisalduvad kaupade ja teenuste hindades, kuid ei kuulu ülaltoodud komponentide koostisesse. Seetõttu tuleb ka need maksud SKT arvutuses lisada. Subsiidiumid näiteks maksab riik saartevahelist laevaliiklust korraldavatele ettevõtetele raha juurde, kuna muidu ei oleks nende tegevus kasumlik. Selline juurdemakse on subsiidium, mis on küll laevafirma sissetulek, kuid ei sisaldu laevapileti hinnas. Seetõttu tuleb see maha lahutada. 64. Püsihinnad püsivad hinnad, Hind, mis ei sõltu toodetest. 65. Kuidas möödetakse elukallidust? 66. SKT deflaator - näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste hindade muutumist mingil ajavahemikul. 67.Deflatsioon on Riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus 68. Otsene välisinvesteering- Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt.. 69
Mõned suured kruiisilaevad käitlevad on heitvett ka otse pardal, ehkki ainult Alaska konventsiooni alusel, mis ei määratle lämmastiku, fosfori ja bakterite sisaldust heitvees. Laevafirmad aga ei paista mõistvat, et Alaska konventsiooni nõuded pole Läänemere jaoks piisavad." Tallinna Sadamat külastas aastal 2007 kokku 274 kruiisilaeva. Nende reovett käideldakse koostöös AS-ga Green Marine. Laevade fekaalvett kogus Tallinna Sadam aastal 2007 kokku 7970 m3. Eesti suurim laevafirma Tallink allkirjastas Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul eelmisel aastal vabatahtliku kokkuleppe, kohustudes reovett mitte merre heitma(www.bioneer.ee). 13 5. Milline poekott valida? Kaubanduskeskused, ostmine ja tarbimine on saanud meie elu lahutamatuks osaks. Vaid vähesed saavad tänapäeval öelda, et nemad poes ei käi. Kui sisseostud on tehtud, tuleb
tuua mistahes töötaja või mistahes jur isikuga seotud isik. Ka äriühingu koristaja paneb kuriteo toime, siis võib selle rikkumise üle kanda jur isikule. Ehk iga töötaja kuritegu on pmst üle kantav jur isikule. Briti teooria probleem on et ta on kitsas ja väheefektiivne, kui meil on globaalselt tegutsev korporatsioon kus on 10 000 töötajat ja 1000 juhti ja öelda, et äriühingu tegevus on samastatav ainult 3-4 juhatusse kuuluva liikmega on vale.Näide: laevafirma juhtum USA mudel- liiga lai et ettevõttel ei ole võimalik krim vastutust vältida. Seetõttu on proovitud välja töötada uuem mudel – tänapäeval võib rääkida 2-st peamiselt alternatiivist: Karistusõigus II.osa 1. laiendatud indentifikatsiooniteooria- iga jur isiku töötaja võib tuua kaasa jur isiku vastutuse, vaid juhul kui see töötaja poolne kuritegu on aset leidnud juhtkonna poolse hooletuse tõttu
maksti Thulliniga välja, SKULDilt pärast raha tagasi, kuna tegu oli eesti seadustega. 1992.a määrus nr 172, tööõnnetuste ja surma põhj puhul kannatanule või omastele kahjutasu maksmise määramist, valem, arv välja kaotuse suurus. PS § 25 osas - igaühel on PS-lik õigus kahju täielikule hüvitamisele, ENSV ülemkohtu esimees Kirikal kirjutas, et seetõttu 1 eestlase antud allkiri pole vettpidav, et ta loobub edasistest nõudmistest laevafirma suhtes. igakuiste maksete indekseerimine oli ette nähtud miinimumpalga järgi. 495 krooni oli sel ajal miinimumpalk. 4300 on see 2008.a...pea 10 x preemiate kasv. Eestis kollektiivlepingu järgi oli mingi lisahüvitis ette nähtud. abikaasale ja lastele või vanematele. paljud polnud oma perekonnaseisu faktiliselt registreerinud. 3. Cargo Insurance - kauba kindl veo ajaks vt Triinu konspektist. 4. Loss of Profit - saamata jäänud igapäevane kasum See on reeglina kallis kindlustusliik
annaabi.ee 
