omapäraseid, stiilseid ning vastupidavaid ehitisi. Kuna Eesti on vägagi metsarikas ja tugeva ehitussektoriga riik, siis puitmajade ehitus on vägagi tõhus majade ehitamiseks. 4 1 Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid Puithoonete kandeseinad võivad olla nii puitkarkassseinana või puitpaneelidest. Hoonete kandekonstruktsiooni moodustavad kandeseinad ja kandepostid, laetalad või laepaneelid, katusetalad ja sarikad. Puitkaskasshoonete ehitamiseks on kasutusel mitmeid meetodeid – Tavaline puitkarkass, posttalameetodil karkass ja platvormmeetodil puitkarkass. 1.1 Puitkarkass Puitkarkass on kõige lihtsamini teostavav kandesein. See on võrreldes teiste materjalidega kasutamisel ka odavam. Hoone kandekarkassi prussid peavad olema vähemalt 5 cm paksud ja nende puhul kõige
Seotised märgitakse ja töödeldakse nagu analoogilised nurgaseotised. Mittekandvad vaheseinad võib teha tunduvalt kergema konstruktsiooniga, näiteks laudadest vahesein, mis võib olla nii ühekordne kui ka kahekordne.Kuid kindlasti peab vaheseina ja lae vahele jätma vajumispilu, vähemalt 3 cm ruumi kõrguse iga meetri kohta. Seetõttu on kõige õigem teha vaheseinad alles siis kui hoone on piisavalt vajunud. Laed tehakse reeglina puittaladest. Laetalad kinnitatakse seinte külge läbiulatuva hammastapiga või kalasabatapiga. Ümarpalgist laetalasid pigem tavalise laonurgaga või koerakaelanurgaga. Laetalad toetatakse kandeseintele või spetsiaalsetele postidele, mitte mingil juhul aga juhuslikele või muust materjalist konstruktsioonidele nagu korstnale, ahjule, piidale, vaheseinale vms. Palkide omavahel sidumiseks töödeldakse nende alumisele pinnale süvend, nn vara. Maja
serva all oli traktor käruga siis proovisin eterniittahvleid suunata kärusse. Töö iseenesest lihtne ja ei võtnud kaua aega. Kui katus maas tuli hakata roovitust eemaldama selle jaoks kasutasin sõrga ja ka see ei võtnud kaua aega. Siis eemaldasin hoonelt mootorsaega sarikad ja lükkasin need katuselt alla veendudes, ohutuses. Järgmiseks läksin siis katuselt alla ja likvideerisin roovi ja eterniidid . Järgmistel päevadel lammutasin hoone lae mis oli laudadest. Saagisin siis laetalad alla ja viisin hoonest välja kus ma ladustasin nad ilusti ära. Hiljem tuli lammutada puidust trepp mis viis pööningule ja alumise korruse puitpõrand. Siis kaevasin põrandasse vee äravoolu ja sissevoolu kraavi . Siis pidin liivapadja tegema, mis oli tunduvalt raskem eelmistest ülessannestest , sest tuli sisse vedada umbes 50tonni liiva. See võttis mõne päeva aega. Kui see sai tehtud tulid torumehed ja ühendasin torud ära.. Torud veeti läbi põranda teise hoonesse kus
deformatsioonivuuke, torud tuleb parandada. läbiviikudekatuse Tuulutatava tihendite korral peab seisukorda. kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad. Kontrollida tuleb aluskatet võimalike lekete, vigastuste ja aluskattele kogunenud prü prügi suhtes. 102 51 Kaldkatuse kandetarind Sarikad+ laetalad: hoone laius <6m; Penn + sarikad: hoone laius 5-10m; Harjapärlin + post või sisemised kandeseinad; 103 Kaldkatuse kandetarind Sarikad + laetalad: hoone laius <6m; Pennkatus: hoone laius 5-10m; Harjapärlin + post või sisemised kandeseinad; Laiemad hooned sarikate toetus pärlinite abil ka sarika keskelt. Pärlinid toetatakse tugipostide, kaldtugede, raamkonstruktsioonide abil;
sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m. Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18...10x25 cm ja need naelutatakse seinapostide külge, nende alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m. Diagonaalsidemed: Tagavad sõrestikhoone jäikuse. Need peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Tuulesidemed selleks võib kasutada tsinktraati, mis kinnitatakse sarikate ja katuse külge
Karkassi elemendid ühendatakse omavahel naeltega. Seina sõrestik koosneb tavaliselt 5x15 või 5x20cm põiklõikega postidest sammuga 60..90cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplankude alla panna hüdroisol. Ja alusplangud ankurdada vundamendi külge 2..2,5m sammuga. Postide otsa räästa pärlin, millele toetuvad sarikad. Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Nõuded vahelagedele -Tugevus(ei purune koormuse all)
või siis freesitakse vundamenti soon, millesse hüdroisolatsioon paigaldatakse 28.Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vahelae tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. Puittaladel vahelagi, terastaladel vahelagi, raudbetoonplaatidest vahelagi 29. Kirjelda erinevaid vahelae toestamise ja sirgestamise viise. Vahelagesid toestatakse laetaladega risti paigaldatud terastalade ja puittaladega, mille külge kas siis kinnitatakse või riputatakse olemasolevad laetalad. Et vahelage sirgestada, siis on võimalik ka laetalasid ükshaaval vahetada uute vastu. 30. Kirjelda puidu enamlevinumaid kahjustusi ning nende likvideerimise viise. Päikese sooja- ja uv-kiirgus, bakterid, hallitus, sinistus- ja mädanikseened, putukad ja nende vastsed, Likvideerimine, ennetamine: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine; konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse; ekspluateerimise
sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m. Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18...10x25 cm ja need naelutatakse seinapostide külge, nende alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m. Diagonaalsidemed: Tagavad sõrestikhoone jäikuse. Need peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Katusealune korrus: välissein on laetalade pealispinnast 60...80 cm kõrgusel. Räästasõlm
Kuna AEROC on poorne materjal, võivad selles sisalduvad hapnik ja võimalik niiskus suhteliselt vabalt liikude AEROC'iga seotud kaitsmata metallide ümbrusse ja põhjustada nende korrosiooni. Sellepärast tuleb raud kaitsta korrosiooni eest (värvida) või tuleb kasutada näiteks roostevaba terast või alumiiniumi. Puit Aurustuv ehitusaegne niiskus võib kahjustada puitkonstruktsioone, mis on asetatud tihedalt vastu poorbetooni. Selle vältimiseks tuleb puitkonstruktsioonid (katuse- ja laetalad, ning sisevooder) eraldada poorbetoonist sobiva niiskustõkkega (bituumen rullmaterjal). AEROC ja keskkonnamõjud AEROC'i võib elu- ja viibimiskeskkonna materjali keemilise koostise osas võrdsustada betooniga. See ei eralda keskkonda mürgiseid gaase või seda tüüpi koostisosasid. Mõju sisekliimale Soome Keskkonnaministeeriumi tellimusel on uuritud sisekliimat mõjutavaid pinnakatte- ja ehitusmaterjale. Selle alusel on koostatud siseõhu kontroll- ja projekteerimisväärtuste
avatäited tulemüüriga samast tulepüsivusklassist 11 24. Elamute ja saunade tuleohutusnõuded Korsten kõrgus katuseharjast 800 mm, kui korsten asub harja lähedal, muudel juhtudel vt. normidest kaugus korstna välispinnast puitmaterjalist kandekonstruktsioonideni 100 mm (sarikad, laetalad, vaheseinapostid) puitvooder või põrandalaud võib olla vastu korstnat, kui selle paksus ei ületa 30 mm puidust põrandaliist võib olla vastu korstnat, kui selle kõrgus ei ületa 150 mm põlev soojusisolatsioonimaterjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm kivide vahelised vuugid peavad olema hoolikalt täidetud, korstna lõõride sisepind peab olema silutud
Seina sõrestik koosneb postidest sammuga 60 - 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplangud kaitstakse alt horisontaalse hüdroisolatsiooniga ja ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2 - 2,5 m. Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala. Laetalade ja seinapostide samm on 60 - 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega. Tavaliste elumajade laius on 7 - 9 m, lae puittalade toetamiseks tuleb hoone sisse ehitada kandev sein. Seina asendab postide ja neile toetuvate peatalade süsteem. Sõrestikhoone jäikus tagatakse diagonaalsidemetega või -laudisega, mis peavad
· mittepõlevatest materjalidest · peab olema staatiliselt püsiv hoone tarindite varisemise korral · avatäited tulemüüriga samast tulepüsivusklassis 24. Elamute ja saunade tuleohutusnõuded Korsten · kõrgus katuseharjast 800 mm, kui korsten asub harja lähedal, muudel juhtudel vt. normidest · kaugus korstna välispinnast puitmaterjalist kandekonstruktsioonideni 100 mm (sarikad, laetalad, vaheseinapostid) · puitvooder või põrandalaud võib olla vastu korstnat, kui selle paksus ei ületa 30 mm · puidust põrandaliist võib olla vastu korstnat, kui selle kõrgus ei ületa 150 mm · põlev soojusisolatsioonimaterjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm · kivide vahelised vuugid peavad olema hoolikalt täidetud, korstna lõõride sisepind peab olema silutud
- Soojustatud katused peavad reeglina olema tuulutatavad, st. et katusekalle, soojustuskihi ja aluskatte vahe peab olema tuulutatav, tuulutusruumi kõrguseks >100mm kui kalle 1:10 kuni 1:3 ja >50mm kui kalle >1:3, tuulutusava pind räästas 0,2% ja väljumisavadel 0,25% katuse pindalast, tuulutuse normaalseks toimimiseks peab tuulutuse sissevoolu ja väljavoolu vahe üle 1,5m Kaldkatuse kandetarindid - Sarikad ja laetalad (hoone laius <6m) - Penn ja sarikad (hoone laius 6-10m) - Harjapärlin ja post või sisemised kandeseinad - Laiemad hooned sarikate toetus pärlinite abil ka sarika keskelt (pärlinid ja tugipostid või kaldtoed) 14 - Sõrestik (ogaplaat, naelutatud) Vahelagi Vahelagi on horisontaalne tarind, mis - jaotab hoone korrusteks
tõusis idaseina kõrguseks; altarid paiknesid ka kabelites. Ilmalike ehitiste sisekujundus ei olnud nii pidulik ja värvirohke nagu sakraalehitistel. Ühiskondlikel ehitistel (raekojad, tsunfti- ja gildihooned) kujundati pearuum võlvitud sammassaalina; elamud olid diele-dornse tüüpi tänavapoolse suure pearuumi (diele) ja hüpokaustiliselt köetava tagaruumiga (dornse). Diele ühes nurgas paiknes suur mantelkorsten, ruumi keskel lage toetav emapuu. Laetalad olid kaunistatud ornamentaalsete maalingutega. Seinad olid krohvitud, kaetud puupaneelidega või tekstiiliga. Hilisgootikas ilmusid gobeläänvaibad. Palju kasutati arhitektuurset ornamentikat. Põrand oli puidust või kivist. Suhteliselt palju kasutati tekstiili. Hilisgootikas ilmusid seina- ja põrandavaibad. Neljakandilised kiviraamidega aknaavad kaeti esialgu loomapõitega, hiljem tinaraamidesse asetatud klaasidega, aknapõsed olid hoolikalt töödeldud
horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud tuleb ankurdada vundamendi külge sammuga 2 ... 2,5 m. Postide otsa tuleb naelutada postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikate ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5 x 15 ... 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 ... 1,2 m. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala ristlõikega 5 x 15 või 5 x 20 cm. Laetala ristlõige on 4 x 18 ... 10 x 25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 60 ... 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega. Tavaliste elumajade laius on 7 ... 9 m, sel juhul tuleb lae puittalade toetamiseks hoone sisse
8.1: Tüüpiline WQ-tala ristlõige Valmistusviisilt jaotatakse - valtsitud talad; - keevitatud talad. Arvutusskeemilt: - lihttalad; - liigendtalad; - jätkuvtalad. Taladest moodustatakse sageli talade süsteeme e. talastikke. Talastikud jagunevad järgmiselt: o lihtne talastik (paralleelsed talad); o normaalne talastik (peatalad + laetalad); o kombineeritud talastik (peatalad + abitalad + laetalad). Teras 1 91 Joon. 8.2: Lihtne, normaalne ja kombineeritud talastik Teras 1 92 Talad võivad paikneda talastikus o korrustalastikuna; o samas tasapinnas; o allalastud talastikuna. A. Korrustalastik B. Samas tasapinnas talastik C. Allalastud talastik
pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul. Läbiviikud juures tuleb tõsta katusekate ülespöördega vähemalt 300mm kõrgusele katuse pinnast analoogiliselt püstseinaga liitumisele. Õhu ja aurutõke olemasolu korral tuleb see läbiviikude kohapeal hoolikalt tihendada. Katusedetailid Katuseluuk 41 Katusredel Käiguteed, turvaroopad Lumetõke Kaldkatuse kandetarindid Sarikad + laetalad hoone laius <6m Penn+ sarikad hoone laius 5-10m Harjapärlin + post või sisemised kandeseinad. Laiemad hooned sarikate toetus pärlinite abil ka sarika keskelt. Pärlinid toetatakse tugipostide kaldtugede ja raamkonstruktsiooni abil. Sõrestikud (ogaplaat, naelutatud). 42 Loeng 10 Vahelagi Vahelaed on horisontaalsed tarindid, ms jaotavad hooned korrusteks, võtavad vastu
Joonis 2.26 Laastukatus on kaetud eterniidiga (vasakul). Eterniitkatuse ajutine paikamine ei pruugi tagada veepidavust (paremal). Joonis 2.27 Vasakul mädanikkahjustused korstna ümber. Paremal spetsiaalselt kaldu laotud korsten, et läbiviik katusest jääks harja peale, kus veeprobleemid on minimaalsed. 2.6 Pööningu vahelaed 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus Kandvaks osaks olid külgedelt (ja alt) tahutud laetalad, vt. Joonis 2.28. Laelaudis oli löödud palkide alaossa tehtud servadele. Osa majades oli laudis löödud talade peale, lagesid viimistletud värvitud krohviga (krohv kantud krohvimatile), värvitud punnlauast topeltlaega või värvitud vineeriga. Soojustus oli keskmiselt 20 cm paksune saepuru-lubja segu või liiv-lubi-segu. Enamikus renoveeritud elamutes oli vana laelaudis puhastatud või tehtud uus puitlaudis.
oma tütreile ning paljud neist olidki oma tütred juba Pariisi viinud või saatnud. Eespool mainitud preilid olid vanemate poolt usaldatud tagasihoidliku ja auväärt proua Aloise de Gondelaurier' hoole alla, kes oli endise kuninglike ammuküttide ülema lesk ja elas oma ainsa tütrega Pariisis oma majas vastu Jumalaema kirikut. Palkon, kus noored preilid istusid, viis toredasse tuppa, mille seinu kattis kollane flaami nahk, kuhu kuld-oksad olid sisse pressitud. Rööbiti jooksvad nikerdatud laetalad rõõmustasid silmi oma veidrate värviliste ja kullatud kaunistuste hulgaga. Nikerdatud kirstudel sillerdasid siin-seal säravad emailkaunistused; fajansist metsseapea kroonis suurepärast nõuderiiulit, mille kaheosaline jaotus vihjas sellele, et majaemand oli ühe kuningliku vapirüütli abikaasa või lesk. Tagaseinas, kõrge, üleni vappide ja kilpidega kaunistatud kamina kõrval istus punasest sametist toredas tugitoolis viiekümne viie aastane
annaabi.ee 
