Elektrivälja jõu jooned on jooned mille puutuja siht, mis tahes puntkis üthib elektrivälja tugevuse Vektori sihiga antud punktis. Elektrivälja, mille väljuv tugevus on igas punktis samasuur ja suund samas suunas nim. homegeenseks elektriväljaks. Elektrivälja jõujoonte omadused: nad ei lõiku, mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevamad on elektriväli, ajas muutumatu elektrivälja korral saavad jõu jooned alguse kas pluss laengult või lõpmatustest ja lõpevad kas miinus laengult või lõpmatustest. Kehtib elektrivälja super positsiooni prindsiip. Sumaarne elektrivälja tugevus võrdub liituvate elektriväljade tugevuste summaga. Liita tuleb vektoreid. Potentsiaal sellised jõu väljad, mille poolt tehtud töö sõltub ainult keha alguse ja lõppunkti asukohast on potentsiaalsed väljad. Potentsiaalsete väljades saab kasutada potentsiaalse energia mõistet. Nt: Elektrivälja gravitatsiooni väli, magneti väli ei ole potentsiaalne väli
Aatomi ehitus Koosneb kahest piirkonnast – aatomi tuum ja elektronkate(kest/võrk) Aatomi tuumas kohtame neutrone ning prootoneid n0 ; p+ Neutron on neutraalne; prooton positiivne. Tuuma tihedus = n*1017 g/am3 mp=mn=1860me aatom püsib koos tänu sellele, et tuuma külgetõmbe jõud kompenseerib elektronide energia sirgjooneliseks liikumiseks ja tänu sellele muutub elektronide sirgjooneline liikumine ringjooneliseks liikumiseks ümber aatomi tuuma. Aatomi laeng Aatomi laeng tervikuna on 0 Elektronide arv peab olema võrdne prootonite arvuga (Ztuumalaeng) = Järjenumber, ehk aatomi number. A = Z + N +( E) A = Z + N = A-Z Aine Zprooton Elektron Alaeng Neutron B 5 5 11 6 Al 13 13 27 14 K 19 ...
teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid Elektrivälja tugevuseks nim elektriväljas pos. Laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja iseloomustavad omadused: ta on pidev ja katkematu,ta on lõpmatu,ta levib kiirusega 300 000 m/s, ta vahendab laengue vastastikmõju. Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade elektromagnetelist vastastikmõju. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Samaliigiliste kehade vahel mõjub tõukejõud,eriliigilistel tõmbejõud. Coulombi seadus Kaks elektrilaenguga keha mõjutavad teineteist
Aine ja väli võivad vastastikku teineteiseks muutuda. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli, osa elektromagnetväljast. Liikumatute laengute välja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja iseloomustavad omadused · pidev ja katkematu · mõjuulatus on lõplik · levib kiirusega 300 000 km/s · vahendab laengute vastastikmõju Elektrivälja graafiline kujutamine Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõppevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Elektriväljajooned on kujuteldavad jooned, neid reaalselt ei eksisteeri Superpositsiooniprintsiip Vektorite liitmise põhimõtte kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Elektrivälja vektori suuna määramine
teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid Elektrivälja tugevuseks nim elektriväljas pos. Laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja iseloomustavad omadused: ta on pidev ja katkematu,ta on lõpmatu,ta levib kiirusega 300 000 m/s, ta vahendab laengue vastastikmõju. Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade elektromagnetelist vastastikmõju. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Samaliigiliste kehade vahel mõjub tõukejõud,eriliigilistel tõmbejõud. Coulombi seadus Kaks elektrilaenguga keha mõjutavad teineteist
4) Kui nende tsentrite liitumine tundub viivat produktini, siis joonstage välja reagendid (koos laengutega) nii, et nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentri vahele jääb keemilise sideme moodustumiseks sobiv vahemaa ning nukleofiil ründab elektrofiili orbitaalide suhtes õige nurga all. 5) Joonistage kaarnool nukleofiilit elektrofiilile. See peab saama alguse täidetud orbitaalilt või negatiivsele laengult (näidake seda täpselt puutudes noole otsaga sidet või elektronpaari/negatiivset laengut) ning lõppema tühjal orbitaalil (näidake selle täpset asukohta noolepeaga). 6) Otsustage kas aatomitel, millega reaktsioon toimus, on nüüd liiga palju sidemeid; kui on, siis mõni side peab katkema, et ei tekiks absurdseid struktuure. Valige välja side, mis katkeb. Joonistage kaarnool valitud sideme keskelt ning lõpetage see sobivas kohas.
Footon.Elektrivälja tugevus-näitab elektriväljas paiknevale ühiklaengule mõjuvat jõudu. E=F/q(V/m=N/C)Punktlaengu korral E=k* ; laetud tasandi elektrivälja tugevus E= . Kehtib elektrivälja superpositsiooniprintsiip:summaarne elektrivälja tugevus on kõikide liikuvate elektrivälja tugevuste vektorsumma.Elektrivälja jõujoon-joon, mille puutuja siht mistahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga selles punktis.Omadused:elektrivälja jõujooned saavad alguse kas +laengult/ lõpmatusest ja lõppevad laengul/lõpmatuses;elektrivälja jõujooned ei lõiku kunagi;mida tugevam elektriväli, seda tihedamalt paiknevad elektrivälja jõujooned.Homogeenne elektiväli-kui elektriväli on kõikjal suuruselt ja suunalt sama.Need on paral.sirged,tekivad laetud tasandil.A=Eqd E-elektrivälja tugevus,d-kaugus neg,plaadist.Elektrivälja potensiaal-elektrivälja mingi punkti potensaiaal näitab, kui suur on sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot.energia. /q -
Positiivsed ja negatiivsed laengud. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Millest sõltub elektrivälja mõju laengule? Kuidas? Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja põhiomadus. Laengute vaheline vastastikmõju. Teineteise suhtes paigalseisvate laetud kehade vahel tekib vastastikmõju. Millist mõju avaldab elektriväljale: a) aine, b) dielektrik, c) elektrijuht. Homogeense elektrivälja tunnused. Elektrivälja tugevus on igas ruumpunktis ühesugune. Jõujooned algavad + laengult ja lõpevad laengul. Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel? Miks laaduvad kehad erimärgiliste laengutega? Nende vastastikusel hõõrdumisel tekib nende vahel elektrijõud. Nende vahel tekib tõmbejõud. Millest ja kuidas sõltub laengutevaheline mõjujõud? Selgita. Sõltub laengute suurusest(kui sama laeng siisjõud +, erilaeng siis jõud-) laengutevahelisest kaugusest(Kui kuulikeste läbimõõt on vahekaugusele lähedane, siis
proovilaengut. Elektrivälja iseloomustav füüsikaline suurus elektrivälja tugevus E. Elektrivälja tugevuseks nim laengute mõjuva jõu ja laengu jagatist. E=F/q Elektrivälja tugevus näitab laengule 1C mõjuva jõu suurust. Elektrivälja tugevus 30N/C näitab, et 1C suurusele laengule mõjub jõud 30N. Elektrivälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse jõujooni: 1) mida suurem on jõujoonte tihedus seda tugevam on elektriväli. 2)jõujooned algavad ,,+" laengult ja lõpevad ,,-" laengul. 3)jõujoone ei lõiku. a)punktlaeng (kera) E=KQ/r2 b)laetud tasant. Laetud tasandit iseloomustab laetud pindtihedus. Potensiaalne energia suureneb kõrguse kasvades, väheneb kõrguse kahanedes. Nullnivoo valik vaba (tav. maapind). Grav.välja töö: ,,+" alla (keha kukub); ,,-" üles (keha tõuseb). Pos.laeng liigub välja jõudude mõjul jõujoonte suunas: elektriväli teeb pos. tööd; pot. Energia väheneb. Neg
dielektriline läbitavus. Elektriväli -on elektrilaenguid ümbritsev energia, mis võib tööd teha liigitada teisi laenguid, kergeid paberiribasid, koguda tolmukübemeid jne. Täpsemaks iseloomustamiseks kasut. Järgmisi mõisteid: 1. Elektrivälja tugevus E- jõud, millega väli mõjutaks 1C. (valem) 2. Elektrivälja suund- ühtib kokkuleppeliselt +laengule mõjuva jõu suunaga. (joonis) 3. Elektrivälja kuju- näidatakse jõujoonte abil, mis algavad + laengult, lõpevad - laengul, ei lõiku kunagi. Kuju järgi jagunevad : 1. Homogeensed- jõujooned paralleelsed, ühtlase tihedusega (joonis) 2.mittehomogeensed- enamus elektriväljadest Punktlaengu elektriväli Et leida elektrivälja tugevust punktlaengust q kaugusel r, oletame, et seal asuv teine laengu q0 , millele mõjub jõud F. (joonis + valem) Elektrivälja töö. Kui elektriväli tugevusega E nihutab laengut q, pikkuse alfa? or d? Võrra, siis tehtud töö. A=F*s, antud juhul s= alfa?
Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Villast või nailonriiet kokku pannes võivad tekkida sädemed ning võib kuulda praksuvat heli. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Tihti moodustub laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengult omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või teleriekraani ees olevatel esemetel võib kanduda potentsiaal pinge umbes 10000V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18000- 20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui seelik või kleit tõmbub ümber säärte, eriti talvel. Laengute
3)välja kuju-näidatakse joonistel jõujoonte abil. Jõujooned näitavad: a)väljasuunda, mis ühtib jõujoone puutuja suunaga. B)välja tugevust-mida tihedamalt jõujooned seda tugevam on väljatugevus. Kuju põhjal liigitatakse: 1)homogeene ja 2)mitte homogeene. 4)ruumitihedust nt. Kui palju energiat on ühes kuupmeetris. 5)elektrivälja levimiskiirust- on tõestatud, et laengute vaheliste kandjateks on virtuaalsed prootonid, mis liiguvad valguskiirusega ühelt laengult teisele ja nendest elektriväli koosnebki. Delta t=r/c Punktlaengu elektrivälja tugevus: Kui laeng q kaugusel r asuks teine laeng q0, siis E selle kohal oleks leitav valemiga E=F/q0 Coulumbi seaduse põhjal F=kqq0/Er2, asendame F E-valemis E=kq/Er2. Selle valemiga saab leida elektrivälja tegevuse punktlaengust q kauguselt r. Elektriväli juhtides:
Kuju põhjal liigitatakse a) homogeensed- jõujooned paralleelsed ja ühtlase tihedusega, b) mittehomogeensed- kõik teised. 4) Energia ruumitihedus- näitab kui palju energiat on ühes m(3), 5) Elektrivälja levimiskiirus Kui nihutame energiat q(2) q(1)-st kaugemale, siis ei vähene jõud F mitte kohe, vaid aja (delta)t pärast (delta)t= r/C On tõestatud, et laengute vahelise mõju kandjateks on virtuaalsed footonid (nähtamatud), mis liiguvad valguskiirusega ühelt laengult teisele ja nendest elektriväli koosnebki. Punktlaengu elektrivälja tugevus Kui laengu q kaugusel r asuks teine laeng q(0), siis E selle kohal : E= F/q(0) Coulombi seaduse põhjal E= kq/ epsilon r(ruut) Selle valemiga saab leida elektrivälja tugevuse punktlaengust q kauguselt r ja laetud keha keskpunktist kaugusel r. Elektriväli juhtides Elektrivälja paigutatud juhis liiguvad vabad elektronid jõujoontele
Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Villast või nailonriiet kokku pannes võivad tekkida sädemed ning võib kuulda praksuvat heli. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Tihti moodustub laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengult omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või teleriekraani ees olevatel esemetel võib kanduda potentsiaal pinge umbes 10000V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18000-20000V. Selle laengu "maandussurinat" kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile rohkem kui kõrval olevatele esemetele. Põhjuseks on staatiline elekter. Naistele on kindlasti tuttav olukord, kui seelik või kleit tõmbub ümber säärte, eriti talvel
Radioaktiivsuseks nimetatakse keemiliste elementide aatomituumade iseeneslikku lagunemist. Elemendi radioaktiivsust iseloomustatakse poolestusajaga, s.o. aeg mis on vajalik alghetkel võetud arvu kahekordseks vähendamiseks. Erinevate radioaktiivsete elementide poolestusajad on erinevad alates sekundi murdosast küündides miljardite aastateni. (2) Radioaktiivne lagunemine võib toimuda mitmesugust mehhanismide kaudu, olulisim neist on lähtetuuma spontaanne lagunemine kaheks laengult ja massilt võrreldavaks tütartuumaks. Spontaanne lagunemine on põhjustatud prootonite vahel valitsevast väga tugevast elektrostaatilisest tõukumisest, mistõttu suure prootoniarvuga tuumad muutuvad äärmiselt ebastabiilseks. (4) Looduslikelt radioaktiivsetelt elementidelt pärit radioaktiivse kiirguse hulk on nii väike, et see inimese tervist ei kahjusta. Lisaks süsiniku radioaktiivsetele aatomitele on meie looduslikus keskkonnas veel teisigi radioaktiivseid elemente.(9)
E elektrivälja tugevus [V/m] 4Ea r 2 Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevuse valemiga: Kui väljapunkti kaugus suureneb 2 korda siis väljatugevus väheneb 4 korda 3. Elektrivälja jõujooned Erinimelised laengud tõmbuvad, samanimelised tõukuvad Jõujooned on kujut. jooned, mis näitavad el.välja paigut. Positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. Jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõppevad negat. laenguga. 4. elektrivälja potentsiaal + ül El välja mingi punkti potentsiaaliks nim. antud punkti paigutatud W 1s = = 1V laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet. Q 1 c - elektrivälja potentsiaal. Ühik V (voltides) W
voolutugevuse ning juhtmelõigu pikkusega ning nurgaga magnetinduktsiooni ja voolu vahel. Jõu suuna määramine vasaku käega. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis pöial, mis on väljasirutatud, näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 14. Iseloomusta elektri-ja magnetvälja jõujooni. Elektrivälja jõujooned on suunatud alati positiivselt laengult negatiivsele laengule. Magnetvälja jõujooned on kinnised jooned, mis on väljaspool magnetit suunatud alati põhjapooluselt lõunapoolusele ning seespool magnetit vastupidi. Kui on 2 juhet, mille voolud on erisuunalised, siis need tõukuvad ja samasuunaliste puhul juhtmed tõmbuvad. Vooluga juhtmete vahel on jõud maksimaalne, kui juhtmed on paralleelsed ning jõud ei mõju, kui juhtmed on risti. Jõu suurus oleneb juhtmete vahelisest kaugusest. 15
Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. hn = Ek - En / Hz /- kiirgava footoni sagedus Pilet 13.3 Ül: Alalisvoolu võimsuse arvutamine. P=UI Pilet 14.1 Elektrivälja tugevus. Elektrivälja graafiline kujutamine. Elektrivälja tugevus (E) nim elekriväljas laengute mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtest E=F/q(N/C) Tugevuse suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Jõujooned saavad alguse positiivselt laengult ja lõppevad negatiivsel laengul. Pilet 14.2 Soojusmasina tööks vajalikud tingimused ja kasutegur. Soojus masin on masin mis teeb mehaanilist tööd. Kütuse põlemisel vabaneva soojusenergi arvul. Soojusmasina tööks on vajalik : soojendi Q1, Töötav keha, kahuti e. Kondensaator Q2, Kasulik töö = Q1-Q2 A=Q1-Q2 soojusmasina poolt tehtud kasulik töö on võrdne soojendile suunatud ja jahutile antud soojushulkade vahega. Soojusmasina kasutegur on kasuliku töö
Kui poolusi on kaks, siis nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. Näiteks vee molekul. Polaarsetes dielektrikutes on molekulid tavaliselt orienteeritud korrapäratult. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja, muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab dipoolmomente korrastada, s.t. elektrivälja mõjul muudavad molekulid oma asendit. Polariseerumise käigus elektriväli nõrgene. Dipoolmoment on vektor, mille suund dipooli negatiivselt laengult positiivsele. Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli antud aines nõrgem kui vaakumis. Kui keskkonna dielektriline läbitavus ei sõltu pingest ega elektrivälja tugevusese, nimetatakse keskkonda lineaarseks. Homogeenne on keskkond, milles ε on dielektriku kõigis osades ühesugune. Eriomadustega dielektrikud: Ferroelektrikud on ained, milles elektrinihke või polarisatsiooni vektori p sõltuvus ainele
Tavaliselt järgneb koagulatsioonile sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit: - varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. Koaguleeriv toime erineva laenguga ioonidel (I-, II- või III-valentsetel ioonidel): I : II : III = 1 : 10 : 1000 29. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel. Geelid: Koagulatsioonigeelid ja Kristallisatsiooni või kondensatsiooni mõjul tekkinud geelid.
laengusüsteemi dipooliks. Näiteks vee molekul. Polaarsetes dielektrikutes on molekulid tavaliselt orienteeritud korrapäratult. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja, muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab dipoolmomente korrastada, s.t. elektrivälja mõjul muudavad molekulid oma asendit. Polariseerumise käigus elektriväli nõrgene. Dipoolmoment p on vektor, mille suurus on qd ja suund dipooli negatiivselt laengult positiivsele. Suhteline dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli antud aines nõrgem kui vaakumis. Tähis ε. (Suurust nimetatakse vaakumi dielektriliseks läbitavuseks ) Kui keskkonna dielektriline läbitavus ei sõltu pingest ega elektrivälja tugevusese, nimetatakse keskkonda lineaarseks. Homogeenne on keskkond, milles ε on dielektriku kõigis osades ühesugune Eriomadustega dielektrikud: 1
235U 166,0 7,2 7,2 4,9 9,0 10,0 MeV 210,3 239Pe 171,3 7,0 7,0 5,9 9,0 10,0 MeV Radioaktiivne lagunemine võib toimuda mitmesugust mehhanismide kaudu, olulisim neist on lähtetuuma spontaanne lagunemine kaheks laengult ja massilt võrreldavaks tütartuumaks. Spontaanne lagunemine on põhjustatud prootonite vahel valitsevast väga tugevast elektrostaatilisest tõukumisest, mistõttu suure prootoniarvuga tuumad muutuvad äärmiselt ebastabiilseks. Energia eralduse aeg: 33% > 1 minutiga, 60% > 1h, 75% > 1 ööpäev. Reaktori jääkenergiaeraldus. 7% reaktori töövõimsuset. 6. Neutronite aeglustamine. Aeglustite omadused. Neutronite eluiga.
Seda meetodit saab võrdetegur. Üheaegselt A-ga kulgeb ka adsorbendi pinnalt Nendel adsorbendi pinna aktiivsetel tsentritel toimubki A. nähtavad. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab kasutada suhteliselt suurte osakeste eemaldamiseks. b) filtreerimine - adsorbeerunud aine desorptsioon, mille kiirus on võrdeline Adsordbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline Filtreerimine läbi paberi, riide, traatfiltri. c) ultraheli - kasutatakse adsorbaadi polt hõivatud pinnaosaga : vd=kd , kus kd on tagasi gaasifaasi. A-unud osakeste vastastikune toime adsorbses kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see koagulatsiooni kiirendamiseks d) koaguleerimine - Seda kasutatakse võrdetegur. Adsorptsioonilise tasakaalu tingimustes va=vd ja kap(1- kihis puudub
Tavaliselt järgneb koagulatsioonile sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit:- varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. Selliseid kolloidsüsteeme, millised süsteemi sisemise struktuuri moodustumise tagajärjel on kaotanud oma voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna vahekord ei muutu ning faasid ei eraldu üksteisest. Tarde eriliik on geel, tardumine võib toimuda: spontaanselt,
Tavaliselt järgneb koagulatsioonile sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit: - varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. 25. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees Selliseid kolloidsüsteeme, millised süsteemi sisemise struktuuri moodustumise tagajärjel on kaotanud oma voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna vahekord ei muutu ning faasid ei eraldu üksteisest. Tarde eriliik on geel. Tardumine võib toimuda:
E = F / q (1N/C) Elektrivälja tugevus on vôrdne ühikuga, kui 1m pikkusel lôigul mööda välja jôujooni on pingelaeng 1V. E = U / d (1V/1m) Elektriväljade superpositsiooni pôhimôte: E = E1+ E2+ ... Kui välju tekitab mitu laengut, siis mingis punktis resultantelektrivälja tugevus leitakse nende elektrivälja tugevuste geomeetrilise summana. Elektrivälja jôujooned algavad positiivselt laengult ja suunduvad lôpmatusse vôi negatiivsele laengule. Elektrivälja tugevuse vektor on igas punktis nende jôujoonte puutuja sihiline. Juhid on ained, milles leidub palju vabu laenguid (elektrone, ioone) - metallid. Isolaatorid ehk dielektrikud on ained, milles elektronid on oma tuumaga tugevasti seotud ega saa vabalt liikuda - kumm, puu. Aine suhteline dielektriline läbitavus näitab mitu korda elektrivälja tugevus antud keskkonnas on nôrgem, kui vaakumis
võrdetegurite ühikud ei jää meelde, aga neid saab põhivalemist tuletada. Keskkonnas, st dielektrikus q1 q2 Fe = k , kus on keskkonna dielektriline läbitavus. r2 Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivsele laengule F (nn proovilaengule) E = . Kokkuleppeliselt on E-vektor suunatud positiivselt laengult eemale ja q q negatiivse laengu poole. Punktlaeng q tekitab endast kaugusel r väljatugevuse E = k . r2 Töö elektriväljas A = ( F s ) = q E l , kus l on nihe E-vektori suunal (NB! Mitte trajektoori pikkus), st trajektoori projektsioon E-vektori suunal
koagulatsiooni. Kolloidlahuse püsivus on tingitud samanimeliste laengutega osakeste tõukumisest. Sellepärast ongi koaguleerivaks iooniks kolloidosakese laengule vastasmärgiline lisatava elektrolüüdi ioon. Koagulatsioon algab siis, kui -potentsiaal langeb allapoole mingit kriitilist potentsiaali väärtust kriitiline. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. Koaguleeriv toime erineva laenguga ioonidel (I-, II- või III-valentsetel ioonidel): I : II : III = 1 : 10 : 1000 Koaguleeriv toime sama laenguga ioonidel: Li+ < Na+ < K+ < Rb+ < Cs+ Cl-< Br-< NO3-< I- 27. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees.
võrdetegurite ühikud ei jää meelde, aga neid saab põhivalemist tuletada. Keskkonnas, st dielektrikus q1 q2 Fe = k , kus on keskkonna dielektriline läbitavus. r2 Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivsele laengule F (nn proovilaengule) E = . Kokkuleppeliselt on E-vektor suunatud positiivselt laengult eemale ja q q negatiivse laengu poole. Punktlaeng q tekitab endast kaugusel r väljatugevuse E = k . r2 Töö elektriväljas A = ( F s ) = q E l , kus l on nihe E-vektori suunal (NB! Mitte trajektoori pikkus), st trajektoori projektsioon E-vektori suunal
elektrivälja tugevuse vektor. Elektrivälja samapotentsiaalpindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille kõik punktid on ühesuguse potentsiaaliga. Kui elektriväli tekitatakse ühe punktlaengu poolt, siis on tema jõujooned lihtsalt sellest punktlaengust lähtuvad radiaalsed (kiirekujulised) sirged. Järgnev joonis kujutab kahe võrdvastandmärgilise laengu poolt tekitatud elektrivälja. Elektrivälja jõujooned lähtuvad positiivselt laengult ja suunduvad negatiivsele laengule. Laengu liikumisel mööda samapotentsiaalipinda elektrilised jõud tööd ei tee. Elektrivälja tugevuse vektor on alati risti tema alguspunkti läbiva samapotentsiaalipinnaga. Elektrivälja tugevus mingis ruumipunktis on seda suurem, mida tihedamalt paiknevad selle punkti ümbruses samapotentsiaalipinnad. Ühtlasi tähendab see, et elektrivälja tugevus mingis ruumipunktis on seda suurem, mida tihedamalt paiknevad elektrivälja
1. Rakukultuuride eelised ja puudused võrreldes in vivo mudelitega. Eelised: · Homogeensed võrreldes koerakkudega · Eksperimenditingimused on selgelt defineeritud · Rakukultuuris saab isoleerida huvipakkuva raku ja sellest kasvatada geneetiliselt homogeense koloonia- rakkude kloonimine · Geneetiliselt homogeenne rakutüvi - kloon Puudused: ei saa jälgida organismi kui tervikut. Eritüübilised rakud on erinevad: · väljanägemiselt ja suuruselt · kaalult · laengult · tiheduselt · antigeensuselt jne. Osa erinevusi on võimalik kasutada teatud tüüpi rakkude eraldamiseks teistest rakkudest. Rakkude eraldamise enamlevinud meetodid: · tsentrifuugimine; tsentrifuugimine gradiendis · afiinsusel põhinevad meetodid; magnet · FACS 2. Mikroorganismide kasvatamine kultuuris. · Escherichea coli, Saccaromyces cerevisiae · Kiire kasv ja väga lihtne kasvukeskkond · süsiniku allikas: glükoos või glütserool
inditseerimisel. Mootori koormuse vähenemisega langeb silindri I= Li/ Qk , kus Li on indikaatortööks muudetud soojushulga ekvivalent (J/kWh). Qk kütuse kütteväärtus. Indikaatorlik töö 1kW/h kohta: Li= 1000×60×60 Ni = 3,6×106Ni seinte temperatuur millega suurenevad soojuskaod laengult silindri seintele , politroobi näitaja n1 väheneb ja kompressiooni rõhk langeb. Silindri surveaste oleneb otseselt silindri survekambri mahust ja - komprimeerimisrõhk (pc)
Elektrivälju kirjeldatakse piltlikult jõujoonte abil. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Seal, kus väli on 9 See printsiip kehtib kõikide väljade korral. 31 tugevam (E on suurem), paiknevad jõujooned tihedamalt. Elektrostaatilises väljas algavad jõujooned positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul. Mõnel juhul on elektrivälja jõujooned kinnised jooned. See esineb pööriselektrivälja korral (vt. Elektromagnetiline induktsioon). Siin on toodud üksiku positiivse ja üksiku negatiivse punktlaengu jõujoonte pildid. Kui laengud paiknevad üksteisele lähedal, siis tekib ka hoopis teistsugune jõujoonte pilt. Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt
takistavad sinna teiste valkude seondumist. Selle tulemusena ei ole DNA kättesaadav ei DNA-d modifitseerivatele ensüümidele ega ka ligipääsetav RNA polümeraasile. Transkriptsiooni vaigistamine on üks põhilisi transkriptsiooni kontrollmehhanisme eukarüootides, bakterites on see vähem levinud. Mõned näited: H-NS (histone-like nucleoid-structuring protein) kondenseerib sarnaselt histoonidele DNA-d (samas on ta histoonidest struktuuri poolest erinev ning laengult neutraalne). H-NS vaigistab näiteks D-glükosiidide kasutamisega seotud bgl geene, seondudes 100-bp pikkusele AT-rikkale alale, mis asub nende geenide promootorist ülalpool. H-NS seondub eelistatult korduvat AT-motiivi sisaldavale paindega DNA-le ja oligomeriseerub seal. H-NS mõjutab ka DNA topoloogiat, suurendades DNA negatiivset superspiralisatsiooni. Dps (DNA-binding protein from starved cells) hulk suureneb drastiliselt statsionaarse faasi rakkudes. Dps
elektrivälja tugevuse vektor. Elektrivälja samapotentsiaalpindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille kõik punktid on ühesuguse potentsiaaliga. Kui elektriväli tekitatakse ühe punktlaengu poolt, siis on tema jõujooned lihtsalt sellest punktlaengust lähtuvad radiaalsed (kiirekujulised) sirged. Järgnev joonis kujutab kahe võrdvastandmärgilise laengu poolt tekitatud elektrivälja. Elektrivälja jõujooned lähtuvad positiivselt laengult ja suunduvad negatiivsele laengule. 9 _ Jõujoonte konstrueerimisel toimime järgmiselt. Määrame võimalikult paljudes ruumipunktides nende punktlaengute ümber elektrivälja tugevuse vektorid, kasutades selle arvutusvalemit (10.3) ja superpositsiooni printsiipi (10.4), ning joonestame kõverad selliselt,
annaabi.ee 
