· Soovitaksin seda lugeda pigem vanemale inimesele Luulekogu ülevaade · Luuletusi: 54, luuletused on peamiselt kirjutatud vabavärsis, aga esineb ka riime. · Läbivad teemad: isamaa, loodus · Meeleolu: kurvameelne Luuletuse analüüs Ja õues on kevade See luuletus rääkis Ma seisan kasepuu varjul- kevadest. Ja autor vihjas üks üksik leheke siin ka üksikutele ta ladvalt närtsides langeb- inimestele. Ja õues on kevade. Lause-, kõla- ja Miks, süda, nii valjult tuksud? kõnekujundid: Vait, vait, ära värise! metafoor-''ta ladvalt Nad leinalaulu sul laulavad- närtsides langeb'' ja `'Nad Ja õues on kevade! leinalaulu sul laulavad'' Aitäh!
.. ,,Kodu" Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema''. Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud sealkui külatänavas! ,,Ja õues on kevade" Ma seisan kasepuu varjul üks üksik leheke ta ladvalt närtsides langeb Ja õues on kevade. Miks, süda ,nii valjult tuksud? Vait, vait, ära värise! Nad leinalaulu sul laulavad ja õues on kevade! ,,Linnu lennul" Lenda, lenda linnukene, leia lahket isamaad! Tõtta, tarka tiivuline, kuni kodu kätte saad! Peidupesa põõsastikus kodus kiidab kullakeel; laulu sula sõnumikus õhud hõiskavad ülevel. Lindu, sugulane sulle, Laulus hinge lendu viin! Õhk ja kodu, omad mulle Halvand tiiba nutan siin! ,,Sinu külge"
sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled". Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga.
Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Tallinna Metsakalmistule. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Kodu Ja õues on kevade Meil aiaäärne tänavas, Ma seisan kasepuu varjul- kui armas oli see! üks üksik leheke Kus kasteheinas põlvini ta ladvalt närtsides langeb- me lapsed jooksime. Ja õues on kevade. Kus ehani ma mängisin Miks, süda ,nii valjult tuksud? küll lille, rohuga, Vait, vait, ära värise! Kust vanataat käe kõrval mind Nad leinalaulu sul laulavad - tõi tuppa magama. ja õues on kevade! Küll üle aia tahtsin siis Personifikatsioon- ta kombel vaadata
sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kuntslikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletustes väljenduv ehe isiklik tunne. Ühtekokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust. Temalt eluajal ilmunud luulekogud- ,,Waino-lilled" ja ,,Emmajöe Öpik" sisaldavad neist ainult väikest osa. Mõlemad raamatud on ilma autorinimeta. ,,Vainulilled" (1866) Sellest raamatust on pärit näiteks ,,Kodu" (,,Meil aiaäärne tänavas..."), ,,Sügismõtted" (,,Juba kase ladvalt lehed langevad...") ja ,, Kaugelt koju tulles". Peamiselt sisaldab raamat saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletusi loodusest, Jumalast ja kodust. ,,Emajõe Ööbik I" (1867) See kogu pani aluse Koidula tuntusele. Raamtu kaanel on ilmumis aasta 1866. Nimelt trükiti kaas juba valmis, ent raamat ilmus siiski alles 1867. aasta suvel. Viivituse põhjustas Koidula soov avaldada vähemalt mõni luuletus uues kirjaviisis
Koidula oli ärksa loomuga: ta tundis huvi ühiskonna- ja kultuuriprobleemide vastu, oli kirjavahetuses J.Hurda, C.R Jakobsoni, Fr.R, Kreutzwaldi, A.Almbergi jt-ga; osales laulupeo ettevalmistamises, ,,Vanemuise" seltsis näitemängude lavastamises. 1866. ilmus tema esimene luuletuskogu"Waino-Lilled", is on suuremas osas laenuline. Kogu sisaldab ka rea õnnestunud luuletusi: ,,Kodu" (,,Meil aiaäärne tänavas"), ,,Sügisemõtted" (,,Juba kase ladvalt lehed langvad"), ,,Kaugelt kodu tulles" jt. Koidula teises luulekogus ,,Emmajõe Öpik" (1867) on keskel kohal juba romantiline isamaalüürika. Selle raamatu isamaalauludest on saanud paljud üldtuntuks: ,,Sind surmani!", ,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Mu isamaa on minu arm!", ,,Üht eesti laulu", ,,Mõtted Toomemäel". Kogu sisaldab ka loodu- ja armastuslüürikat: ,,Emasüda", ,,Oh räägi!", ,,Ja õues on kevade", ,,Lenda!", ,,Kevade tulek"
avaldas peamiselt "Eesti Postimehes". 1874 sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans- Voldemar (suri 29 juulil 1878). 1876. aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu "Waino-Lilled". See sisaldas järgmisi luuletusi: "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"), "Kaugelt koju tulles" jne. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Teises luulekogus , mis kandis nimetust "Emmajõe öpik" mis ilmus aastal 1867, olid järgmised luuletused: "Sind surmani", "Mu isamaa, nad olid matnud", "Mu isamaa on minu arm", "Üht eesti laulu", "Mõtted Toomemäel", "Emasüda", "Oh räägi, "Ja õues on kevade", "Lenda", "Kevade tulek". See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks
Taevas üle tinakarva, Tuhakarva sügise. ... Tuuleõhk tõi jahutuse, Leinalained lahutuse: Sügise ja sügise Sõbrad teineteisele. Koidula sügisluuletustes ,,Juba kase ladvalt lehed langevad, / kõle tuul käib üle kesamaa - / ... / Kena päike, kas sa väsind oled?/ ... / kurvalt oma laste peale vaatad - /sügise neid riisub armuta.". Tema näeb sügist sellisena, nagu see välja paistab: lehtede langemine, puude kohisemine jms. Kuna Koidula armastas kirjutada rohkem isamaalisi luuletusi, loodusteemadest kirjeldas põhiliselt kevadet, seega on tema on loomingus sügisest vähe.
sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled. Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga. 1867 ilmus taas anonüümselt "Emajõe ööbik". On toimunud üllatav areng nii sisus kui vormis. Ülekaalus on originaalluuletused. Luulekogule annab tooni isamaaluule, mis on programmiline ja üleskutsuv. Koidula vastandab isamaa sünget minevikku ja lootusrikast tulevikku, ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga, nii kurbuses kui rõõmus ("Mu isamaa on minu arm")
1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Ja õues on kevade Miks, süda ,nii valjult tuksud? üks üksik leheke Vait, vait, ära värise! ta ladvalt närtsides langeb Nad leinalaulu sul laulavad Ja õues on kevade. ja õues on kevade! Mina valisin selle luuleyuse sellepärast, et kuna õues on külmad ilmad ja mulle ei meeldi see. Sellepärast ootan ma kevadet. Juhan Viiding Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist
Lõpuks saab ka suvi läbi ja saabub kõle sügis, kus kõik see, mis kevadel alguse sai, kaob taas. Puudelt langevad lehed, ilmad lähevad külmemaks ja tormisemaks, kõik viljad on valminud ning loodus on talve ootel. Nii nagu sügis on vastupidine aastaaeg kevadele, on ka luules räägitud hoopis teistest tunnetest. Minu jaoks tähendab sügis näiteks uue ja pika kooliaasta algust ning kosutava suvepuhkuse lõppu. "Juba kase ladvalt lehti langeb / Kõle tuul käib üle kesamaa, - / Aastakellal rõõmuhääl on lõppend: / Viimseid tunde hakkab lööma ta." Nendes sõnades peegelduvad rohkem nukrad tunded. Kaunis soe suvi on ju läbi ja mõtted samuti hoopis teised. Sel ajal on juba külm ning puudelt langevad lehed. Ka Liiv kujutab sügist kõleda ja kurvana. "Oh kanarbik, oh lilleke, / nii kõle, kõle sügise! / Nii väsinud, nii kurb on meel, / sa pehmelt, õrnalt õitsed veel / oh lilleke
mu isamaa! Tema luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil. Isamaaliste luuletuste kõrval kirjutas ta ka palju loodusluulet. Inspiratsiooni sai ta oma kauni kodukoha ümbrusest. Kõige rohkem kirjutas ta kevadest. Ja õues on kevad Ma seisan kasepuu varjul- üks üksik leheke ta ladvalt närtsides langeb Ja õues on kevade. Vait, vait, ära varies! Nad leinalaulu sul laulavad- Ja õues on kevade! Tal oli ka mõtteluulet, mis oli inspireeritud loodustunnetusest. "Jutt" oligi mõtisklus isamaast ning see oli inspireeritud loodusest. Luuletuses "Üürikene" mõtiskleb ta elu sisust ja rikkusest. Koidula kirjutas ka armastusluulet
sood puude ja põõsastega, rabad, raiesmikud. Askeldamas võime teda näha nii maapinnal kui puude otsas. Metskiuru toidulaud on maapinnal: väledalt joostes otsib ta mitmesuguseid putukaid. Et ta neid paremini näeks, siis eelistab ta valgusrikkaid jahimaid: metsasihte, lagendikke. Samas on ta pidevalt valvsalt jälgimas, ega kuskilt mõni oht ei lähene, sest teatavasti on metskiur väga kartlik lind. Eriti huvitav on tema laulu ja lennu kombinatsioon: kiur tõuseb puuoksalt, enamasti ladvalt, õhku järjest kõrgemale ja kui ta on peaaegu kõrgpunkti jõudnud või hakkab just allapoole laskuma, siis alustab laulu. See laul aga on väga katkeline just nagu ta lendki, sageli kaasneb veel saba vibutamine. Oma pesa hakkab kiurupaar ehitama maikuu keskel, see on ligi kuu peale tema saabumist talvitusaladelt Eestisse. Pesa ehitatakse maapinnale rohttaimede varju kuivadest taimevartest, rohulibledest. Oma kujult on see küll lihtne, aga seejuures väga hästi viimistletud. Emaslind
Säärase uuenduse sissetoomine eesti toonasesse luulemaailma näitab tema uuendusmeelsust, ning veidi lõhub idülli üdini klassikalisest ja vanamoelisest romantik-poeedist. Näide kogumikust ,,Emajõe ööbik": Ja õues on kevade Ma seisan kasepuu varjul - üks üksik leheke ta ladvalt närtsides langeb - ja õues on kevade. Miks, süda, nii valjult tuksud? Vait, vait, ära värise! Nad leinalaulu sull' laulavad - ja õues on kevade. Läbi selle poeemi on näha luulekunsti iseloomu öelda, kuid jätta ütlemata. Ta esitab, ent siiski varjab
neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi. Kodu Ja õues on kevade Meil aiaäärne tänavas, Ma seisan kasepuu varjul- kui armas oli see! üks üksik leheke Kus kasteheinas põlvini ta ladvalt närtsides langeb- me lapsed jooksime. Ja õues on kevade. Kus ehani ma mängisin Miks, süda ,nii valjult tuksud? küll lille, rohuga, Vait, vait, ära värise! Kust vanataat käe kõrval mind Nad leinalaulu sul laulavad - tõi tuppa magama. ja õues on kevade! Küll üle aia tahtsin siis Personifikatsioon- ta kombel vaadata
südant noorte kasvatustöö pärast ja otsiti toimunule põhjust tegevusetusest koolivälisel ajal. Muinsuskaitse Klubi, kelle liikmeid seostati teemaks oleva ,,huligaansusega", kirjutas kirja ajalehe toimetusele, milles väitis, et igasugused viited klubile seoses 21. oktoobri sündmustega on põhjendamatud ja desorienteerivad. Kiri avaldati samas numbris. Kohe eelnevalt kirjeldatud artikli all on murelik kiri Karin Ladvalt, jalatsivabriku tööliselt. Artikli all ,,Käisin ise, kutsumata" kirjeldab ta kalmistul toimunud labasusi ja haudade rüüstamist ning loodab, et esialgu furoori tekitanud sündmusi hakatakse hiljem siiski õigesti hindama. Samuti usub ta, et enamus kalmistule kogunenutest ei teadnud ,,nõndanimetatud vabadussõjast" tegelikult midagi.23 5. novembri Töörahva Elus on artikkel ,,Mida huligaanitsejatega ette võetakse?". Vastuses
võrsed ja võra taastuks. (Marjett) Paljunemine Jaapani enelaid paljundatakse haljaspistikutega, pistokstega, võrsikutega ja põõsa jagamise teel. (Eesti Dendroloogia Selts). Taimed paljunevad ka isekülvi teel, ning on euroopa keskosa looduses metsistunud. Selle ära hoidmiseks tuleks neid piirata, lõigata või peenral kasutada nt puukoore multsi. (Calmia) Kosmeetiline lõikus Peale esimest lõikamist tuleks ära lõigata ladvalt äraõitsenud õied. Noored võrsed õitsevad paarinädalapärast uuesti. (Calmia) Peale teistkordset õitsemist tuleks põõsas lõigata 5-10cm võrra tagasi. (Hortes) Spiraea x cinerea Tuhkurenelas Liigi tagasilõikamise nõuded Tuhkurenelas talub hästi pügamist. Kevadel on vajalik sanitaarlõikus. Et põõsas oleks tihe, tuleb võrseid kärpida. Hästiharunevatel liikidel on 10-aastasena ~30 võrset, see muudab võra tihedaks ja õitsemine rikkalikumaks
Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled. Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga. 1867 ilmus taas anonüümselt "Emajõe ööbik". On toimunud üllatav areng nii sisus kui vormis. Ülekaalus on originaalluuletused. Luulekogule annab tooni isamaaluule, mis on programmiline ja üleskutsuv. Koidula vastandab isamaa sünget minevikku ja lootusrikast tulevikku, ta tunnetab
annaabi.ee 
