nast moreenid ja kliima on mereline mooreentasandikud; voolavate S1 rk lademe indeks; Kiviõli alamsiluri ladestik, raikküla lade jääsulamisvete setted loopealsed ja Ca. 37 m 700 750 mm
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon. Geokronoloogiline skaala Eesti atlas Maa on 4,5 miljardit aastat vana. Praegu elame 21. sajandil eoon on Faneresoikumi aegkond Kainosoikumi( uusaegkond), kvaternaari ajastul, kui veel spetsiifilisemaks minna siis on ladem, ladestik, ladestu (kohalikul tasandil). Inimese areng. ( Film ,, Aegade alguses ,, ) Maa, kui süsteem Jaan: ,, Päikese süsteem on üks SUUR süsteem" Süsteem- on kreeka keelest ühendustervik , näiteks Mendelejevi keemiliste elementide perioodilisussüsteem Päikesesüsteem- süsteem , mille keskmes on päike ja mille ümber tiirlevad planeedid. Maal läheb päikese ümber tiiru tegemiseks 365 päev. Maa pöörleb ümber oma telje 24 tunniga. Maa on kolmas planeet Merkuuri ja Veenuse järel.
Ajaga seotud probleeme uurib ja sündmuste rööbistamisega tegeleb stratigraafia. Stratigraafia peaks andma vastuse järgnevatele küsimustele: · Milline on protsesside ajaline järjestus? · Millised on protsesside suhtelised kiirused?? 1.Kronostratigraafilised ühikud- ainsaks kriteeriumiks on aeg. Ühikute piirid isokroonsed st. Samaaegsed. Ideaalne juhus. Ladem- eooni vältel settinud; Ladekond- aegkonna vältel settinud; Ladestu- kujunenud ajastu vältel; Ladestik- kujuneb ajastiku vältel; Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel Kohaliku, lokaalse levikuga on lade, milline kujuneb ea vältel. 2.Litostratigraafilised ühikud- Kihtkond->kihistu->kihistik-> kiht. 3.Biostratigraafilised ühikud-(eraldatakse faunistiliste ja floristiliste tunuste alusel) põhiühik- TSOON. Stratigraafiline korrelatsioon- üksteisest eraldi asetsevate profiilide rööbistamine. Etalonpaljandid- stratotüübid. Uurimismeetodid: 1
likud/maastike_looduslik_liigestatus_uus Pinnamood • Pinnamoes on levinud rannikuterrassina kujunenud liivased meretasandikud ja kivirohked uhutud moreenitasandikud. • Maastikupilti ilmestavad rannavallid ja nendevahelised sood, mandriosas jõgede alamjooksu orud ja kohati madalad luited. http://et.wikipedia.org/wiki/Rannavall Aluspõhi • Liivi lahe rannikumadaliku aluspõhjaks on Kesk- Devoni ladestik ja Jaagarahu lade. http://entsyklopeedia.ee/meedia/jaagarahu_lade1/aluspohja_avam us Õhutemperatuur ja ilm • Talve (veebruaris)keskmine õhutemperatuur on -6ºC. • Suve (juuli) keskmine õhutemperatuur on üle 17ºC • Talve miinimum on -35ºC ja suve maksimum on +35ºC. • Keskmine sademete hulk aastas on 600-650mm, ööpäevane maksimum 95mm. • Lumikate on keskmiselt 30 http://www.olev
Siin rohkem hapnikku,kui tuumas.Tuum-jaguneb kaheks:2900-5520km on välistuum-vedelas olekus ja sisetuum 5120-6371km.-tahke aine omadustega. 3)Biokronoloogiline areng ja aeg:Seda uurib stratigraafia-protsesside ajaline järjestus ja suhteline kiirus.1)kronostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks aeg.a)Ladem- settinud.b)Ladekond-aegkonna vältel settinud(paleossoikum,mesosoikum jne) c)Ladestu- ajastu vältel settinud(kambrium,ordoviitsium,silur,devon,perm) d)Ladestik-vana,kesk ja hiliskambrium jne. e)ladejärk-väikseim globaalne ajaüksus. f)kohaliku levikuga lade.2)Litostratigraafilised ühikud-kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) 3)Biostratigraafilised ühikud-aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine. 4)Kainosoikum-65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65- 35,5milj.a
geokronoloogilised ühikud litostratigraafilised ühikud(eraldatakse kivimite litoloogilise koostise järgi) kihtkond, kihistu, kihistik ja kiht biostratigraafilised ühikud(eraldatakse faunistiliste ja floritstiliste tunnuste alusel) biotsoon, pime ala Kronostratigraafilistel ühikutel on ka geokronoloogiline vaste: Ladem ehk eoon Ladekond ehk aegkond Ladestu ehk ajastu Ladestik ehk ajastik Lade ehk iga Alamlade ehk alamiga 5. Geokronoloogiline skaala Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab Maa 4,6 miljardi aastase ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks. Skaala põhiüksuseks on ajastu, mis on jagatud 2-5 ajastikuks. Ajastus koondatakse aegkondadeks, mis omakorda moodustavad eoone. Arhaikum (4500-2500 mln aastat tagasi) jaguneb eoarhaikumiks, paleoarhaikumiks, mesoarhaikumiks ja neoarhaikumiks
2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad. Selle piirkonna aluspõhi on Kesk-Devoni ladestik, Narva ja Aruküla lade vahepealne ala. Kivimiteks on kirju liivsavimoreen ja punakaspruun liivakivi ning aleuroliit. Pinnavormistikus domineerivad Kõrgsood ehk rabatasandikud, kivised saviliiva- ja liivsavitasandikud ning rähksed ja kivised saviliiva- ja liivsavi tasandikud.. Pinnakate on valdavalt moreen, kuid leidub ka vähesel määral turvast. Tartu jääb Ugandi lavamaa maastiku piirkonda. Keskmine kõrgus jääb 40 ja 60 meetri vahele, erandiks on emajõeäärne piirkond,
Ürgmäestike ahelikele toimisid mitmesugused geoloogilised välisjõud ning mäed kulutati. Neist säilisid vaid kunagiste ahelike tuumad, mis kattusid murenemiskoorikuga. Hilisproterozoikumis kujunesid ka süvamurrangute süsteemid, mis liigestasid Balti kilbi paljudeks plokkideks. KAMBRIUM Paleozoilise ladekonna basaalne osa - kambriumi ladestu -ei ole Eesti aluspõhjas täielik. Enam-vähem terviklikult, suuremate lünkadeta, on esindatud vaid alamkambriumi ladestik. Lääne- ja Lõuna-Eestis Iasub sellel veel küll liivakive, kuid nende täpsem vanus pole esialgu päris selge. Hiliskambriumis ei toimunud setete ladestumist terves Baltikumis. Arvestades, et ka vendiumi ja kambriumi ajastu vahetust markeerib Baltikumis settelünk, siis võib öelda, et paleozoiline aegkond algas Ida- Euroopa platvormi loodeosas tektooniliselt väga ebastabiilses olukorras. Kõrvuti merega kaetud aladega Ievisid laialdased mandrilised piirkonnad.
tagajärjel (primarsed). Jagatekse: a) süvakivimid (intrusivsed) granit hele b) poolsüvakivimid c) purskekivimid (iffusiivsed) II Settekivimid on tekkinud veekogude põhja, mis võivad olla mineraalsed setted, orgaanilised või orgaanilis-mineraalsed setted. Geoloogilise ajajaotuse aluseks on setted, kivimid ja nende koostise põhjal otsustatakse sellel perioodil valitsenud tingimuste üle. Ajajärku, mille jooksul on tekkinud mingi ladekond nim. aegkonnaks. Ladestu ajastuks Ladestik ajastikuks Ordoviitsiumi ajastu meres tekkis esimese kivina obolys liivakivi,glaukoniit,diktüeneema kildkivi,dolomiit,põlevkivi,lubjakivi NB! Need on vana aegkonna setted ja pindmised materjalid on aluspõhjaks Kõik vana aegkonna setted on kaetud hilisemate pudedate setetega, mida nim. pinnakatteks. Pinnakatte ülemist osa, mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda, nim. mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e
81. Mis on alvar? Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed (30cm) või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1meeter. 82. Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Ühikute piirid isokroonsed st. samaaegsed. Ideaalne juhus(Ladem eooni vältel settinud, Ladekond aegkonna vältel settinud, Ladestu kujunenud ajastu vältel, Ladestik kujunenud ajastiku vältel, Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel. Kohaliku, lokaalse levikuga on lade, milline kujuneb ea vältel Stratograafia) 83. Maavarad Eesti pinnakattes. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: kristallilistest kivimitest(graniit, gneiss jt) koosnev aluskord. Ja pealiskord, milline jaguneb:
*(1) Mis on alvar? Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed ( 30 cm) või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1 meeter. *(1) Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Ühikute piirid isokroonsed st. samaaegsed. Ideaalne juhus/Ladem eooni vältel settinud/Ladekond aegkonna vältel settinud/Ladestu kujunenud ajastu vältel/ Ladestik kujunenud ajastiku vältel/ Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel/ Kohaliku, lokaalse levikuga on lade, milline kujuneb ea vältel. Stratograafia *(1) Maavarad Eesti pinnakattes. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord.Ja pealiskord, milline jaguneb:settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) aluspõhi ja enamasti kobedatest, veel
Avalooniaga. Kesk-Siluriks liikus Baltica katkestuspindadena. Viimased tähistavad Aegkond (ladekond)-Ajastud-neile vastavaid ekvaatori ligidale, kus ta põrkas kokku settimises lünki. Suurema paksusega (1–20 m) kivimikomplekse nim ladestuteks- ladestik Laurentiaga. läätselised lausteralised kaaneliiva (nende eristamine toimub biose arengus . . . . . . . . . . madalikulised kuhjed ja kaasnevad täheldatud sündmuste ja muutuste baasil, seega . .
osaliselt mattunud või astmeline. Kratoon mandrituum, vana mandrilise maakoorega tektooniliselt tasakaalustunud ala, mis kunagi geoloogilises minevikus esines iseseisva ürgmandrina; tänapäeva geoloogilise struktuuri tähenduses kasutatakse ka nimetust platvorm. Kukersiit Eestis kaevandatav põlevkivi. Lade teatud piirkonnas geoloogilise ea jooksul moodustunud kivimid; lademe nimi on tuletatud kohanimest, kus lade on tüüpilisel kujul esindatud. Ladestik ladestu alajaotus, vastava ajastiku jooksul moodustunud kivimid; ladestiku nimetus moodustatakse enamasti täiendsõnade ,,Alam-", ,,Kesk-" või ,,Ülem-" lisamisega vastava ladestu nimetuse ette. Ladestu samanimelise ajastu jooksul moodustunud kivimid. Liustikujõesetted ehk glatsiofluviaalsed setted liustiku all, sees, peal või selle serva ees voolanud jões kuhjunud kihilised setted. Liustikujärvesetted ehk limnoglatsiaalsed setted jääpaisjärvede ja teiste
tardkivim. II Settekivimid on tekkinud veekogude põhja, mis võivad olla mineraalsed setted, orgaanilised või orgaanilis-mineraalsed setted. 3 Geoloogilise ajajaotuse aluseks on setted, kivimid ja nende koostise põhjal otsustatakse sellel perioodil valitsenud tingimuste üle. Ajajärku, mille jooksul on tekkinud mingi ladekond nim. aegkonnaks. Ladestu ajastuks Ladestik ajastikuks Eesti ter. oli vana aegkonna alamkambriumis vee all. Kirde - Eesti Põhja - Eesti Kesk - Eesti Ülem-devoni - Lõuna Kesk-devoni lubjakivid Eesti liivakivi
7) Püsiorientiiriks on puud. (Joonis 4) Puurindes on vaher, kask, kuusk, pihlakas ja sarapuu. Loomastikust on esindatud kägu, sääsk, mardikas, tigu ja sipelgas. Metsakaeve on veerežiimi poolest liigniiske. Eelnevalt on selles piirkonnas võetud vajadusel kütteks puid. Joonis 4. Metsakaeve asukoha skeem 3. Mullatekketingimused uuritaval maa-alal Sügavkaeve asukohad on Tartumaal, Konguta vallas, Karijärve külas, Liisoja ja Mäe talus (naabertalu). Pealiskorraks on Kesk-Devoni ladestik (D2 br), mis koosneb liivakivist ja aleuroliidist, kuid paljandid selles piirkonnas puuduvad. Pinnakatteks on nii turvas kui ka moreenid, moreentasandikud. Piirkonnas on moreenreljeef künklik. Reljeefi kujundavad voored, moreenid ja Kagu-Eesti lavamaa lainjad moreentasandikud. Karijärve kui vaadeldava piirkonna kõrgus merepinnast on 30-60 m. Lähtekivimi moodustavad turvasmullad, Kesk- 8
Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. _Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused. Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus. Lademeist koosneb ladestik. Lade on kivimkompleks, mis on tekkinud ea jooksul. Lademete nimed on piirkondlikud. Eestis kehtivad lademete nimed on peale Eesti kasutusel vaid lähiümbruses. Mitte segi ajada lademiga, mis on suurim kronostratigraafiline üksus. Ladestu (inglise system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks. Ladestu on kivimkompleks, mis on tekkinud ajastu jooksul. Näiteks Ordoviitsiumi ajastul (488...443 Ma) tekkinud kivimkiht moodustab Ordoviitsiumi
või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1 meeter. 50. Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Kronostratigraafilised ühikud. Ainuke kriteerium on neis aeg, piirid on neis samaaegsed, see on geoloogide idealism, aga sinna ei jõuta. Ladekond Aegkond (vendi, paleossoikum, mesosoikum jne) Ladestu Ajastu (kambrium, ordoviitsium, silur, devon, perm) Ladestik Ajastik (vana, kesk, ja hiliskambrium jne) Ladejärk Ajajärk (väikseim globaalne ajaüksus) Lade Iga (lokaalne üksus) 51. Maavarad Eesti pinnakattes Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate, lisaks turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, veerised. 52. Kuidas tekib põhjavesi? Kui sademete vesi satub maapinda, siis algselt liigub see maa raskusjõu toimel maapinnas sügavamale kuni
Kemostratigraafia Erinevate keemiliste elementide ja nende isotoopide suhete järgi vanuse määramine. Järjenstratigraafia Veetaseme muutumisel ajas vahelduvad ka setete liigid, mis ühte kohta settivad. (nt sügavas vees savi, madalas vees liiv) Geokronoloogia absoluutne vanus Kronostratigraafia suhteline vanus (?) Geokronoloogiline hierarhia : Alamiga -> iga -> ajastik -> ajastu -> aegkond -> eoon Ja vastavad kronostratigraafilised üksused Alam-lade -> lade -> ladestik -> ladestu -> ladekond -> ladem Absoluutset vanust dateeritakse radioaktiivse lagunemise algaine ja saaduse vahelise suhte abil. Eri vanusega esemete vanuse määramisel kasutatakse erinevaid elemente. (nt Süsiniku abil kuni 70000 aastat vanu (orgaanilisi) esemeid, raskemaid elemente suurematel vanustel). Hästi saab määrata süsiniku abil suhtelislt hiljutisi vanuseid (500-70000a) ja ka suhteliselt vanu (üle miljoni aasta jne) kuid vahepealse vanusega asju on keerulisem dateerida.
pinnaveekogudesse · Kaasaegse maa-aluse veevahetuse seisukohast moodustab Eesti ala naaberpiirkondadest suhteliselt sõltumatu arteesiabasseini · Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu lasuvad siin vaheldumisi vettandvad ja vettpidavad kihid, mis liigestatakse veelademeteks, veeladestiteks ja veepidedeks. · Veelade koosneb enam-vähem ühtalse litoloogilise ilmega kivimist · Kvaternaari ladestik sisaldab surveta vett · Kultuurkiht sisaldab reostunud vett · Soosetete (turba) vesi · Tuulesetete vesi seotud üldiselt peeneteraliste ja hästi sorteeritud luiteliivadega · Jõesetted (kruus, liiv, saviliiv ja liivsavi), järvesetted (saviliiv, liivsavi, järvelubi ja järvemuda), meresetted (liiv, rannakruus), jääjärvelised setted (levivad Eestis laialdasel
annaabi.ee 
