Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. Homofoonia- väljendusviis, kus üks hääl on juhtiv ja teised ainult saadavad teda. Polüfoonia- väljendusviis, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Lihtsaim polüfoonia on kaanon. ORATOORIUM MISSA
104 „London” 4.osa (Repriis 6.00 ) http://www.youtube.com/watch?v=QYUANirkakg Kvartett nr.3 op.76 ( „Keisrikvartett” ) 2.osa , (1797 sai sellest Austria, 1922 Saksamaa hümn) http://www.youtube.com/watch?v=mBmCcSz6HWw Wolfgang Amadeus Mozart Reekviem , Confutatis http://www.youtube.com/watch?v=CQUFQ_N0JI8 Reekviem, Lacrimosa http://www.youtube.com/watch?v=JoR4jeB6OI0 „Väike öömuusika” 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=o1FSN8_pp_o 40.sümfoonia 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=JTc1mDieQI8 Klaverikontsert nr.20 2.osa http://www.youtube.com/watch?v=l4KE6kx0K0E Ludwig van Beethoven Klaverisonaat nr.8 „Pateetiline” 1.osa
Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. W.A Mozarti reekviem Ühel pimedal õhtul saabus üks salapärane võõras, koputas Mozarti uksele ja andis oma isanda tellimuse Reekviemi kirjutamiseks edasi, pani raha lauale ja lahkus. Kuid 1791. aasta sügisel halvenes Mozarti tervis: tal olid sagedased palaviku- ja minestushood. Need halvasid ta töövõimet, kuid ta suutis siiski suurema osa Reekviemist valmis kirjutada. 4 detsembril toodi
Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Eesti heliloojatest on loonud reekvieme C. Kreek, E. Tubin,E. S. Tüür. Maailmakuulsatest heliloojatest on tuntud L- Cherubin, W. A. Mozart, G. Verdi, A. W. Webber,J. Brahms jt. teosed.
ka kontsertzanriks. Ka seda esitab koor ning vahel solistid, orkester ja orel. Samuti koosneb ta kindlatest ladinakeelsetest lauludest, kuid iga teos ei sisalda alati kõiki osi. Osad laulud langevad kokku missa omadega, aga ära jäävad Gloria ja Credo. Requiem aeternam (igavest rahu) avalaul, annab zanrile nimetuse Dies irae (viha päev) viimsepäevakohus ja maailmalõpp (XIII keskel, katku ajal loodi) Confutatis (äraneetud) patuste hirmud ja piinad Lacrimosa (pisarad) kurbus ja hingevalu Tegelikult kuuluvad Confutatis ja Lacrimosa Dies irae juurde, aga on heliloojaid, kes neid muusikaliselt eraldi kujundavad. Tuntud heliloojad: W. A. Mozart, G. Verdi, f. Liszt, J. Brahms, A. L. Webber, L. Cherubini, H. Berlioz. Eesti heliloojad: C. Kreek, E. S. Tüür, E. Tubin (ladinakeelsete laulude asemel on H. Visnapuu ja M. Underi isamaaluule, ,,Reekviem langenud sõduritele") Oratoorium
Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsertanriks. R koosneb lad keelsetest lauludest. Requiem aeternam annab anrile nimetuse; Dies irae viimsepäevakohus, maailma lõpp; Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid; Lacrimosa kurbus, hingevalu. Passioon - muusikaline suurteos, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. P eelkäijax on 12 saj lihavõttepidustustest välja kujunenud liturgiline draama. P osad: aariad ja ansamblid, kus peategelased väljendavad oma tundeid; jutustav osa, kus selgit sündmuste käiku; laulud koorile, kus antakse toimuvale hinnangut. P kasvas välja kristuse kannatusloo lugemisest altari ees. P sisu on pärit evangeeliumist. Kantaxe kirikutes ette suurel reedel. Oratoorium
Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper, võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn ,,Aastaajad" Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused, otseseks eelkäijaks on liturgiline draama nt J.S.Bach ,,Matteuse passioon" Kantaat mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile, sarnane oratooriumiga aga väiksem
Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Reekviem ... … on leinamissa … on katoliku kiriku leinajumalateenistus … esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel) … ära jäävad missa osad Gloria ja Credo … Nende asemel võivad olla: Requiem aeternam, Dies Irae, Confutatis, Lacrimosa … autorid (eestlased) C. Kreek, E. Tubin, E.S.Tüür Missa ... - on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm - tekstid on ladinakeelsed - tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides - osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastalelaulud olid algselt ühehäälsed … laulud olid ühehäälsed gregoriuse koraalid … kujunes žanrina välja 14.-15. saj. … on alates 18. saj. tuntud kontsertteosena … esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel)
Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal - On roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul. Laulu tekstid tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva rütmiga vabavärssi. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I, kes kogus ja süstematiseeris neid viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muus. aluse, nn cantus firmus. Rüütlilaul. Ilmalik muusika keskajal Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule
mulle et Mozart oli nagu kasvatamatta jõnglane, kes arvas et võib teha mida iganes soovib ning sai hakkama kõikide väljakutsetega. Tal oli hea omadus, et õudis alati oma tööd õigeks ajaks valmis. Ta looming oli tõesti vapstav. Iga hetkega ta üllatas aina enam. Juba see oli ebatavaline, et ta kirjutas oma loomingud ilma mustandita. Tal oli võimas kuulmine ja ettekujutlus kuidas filmis näidati et ta mängib oma palad peas läbi. Kõige rohkem jäi mul meelde reekvium Lacrimosa. Miks? Aga arvatavasti sellepärast, et sel hetkel valdas mind täielik kurbus. Juba ette kujutusest et inimene peab kirjutama oma surma jaoks. Jubeda tunde tekitas see, et kuidas teda maeti. Minu jaoks oli see uus teadmine et matmine niimoodi käis. Kahjuks olid Mozardil palju probleeme. Suhted isaga tal polnud korras. Kui ühtäkki isa suri hakkas ta tõsiselt palju jooma. Ei väärtustanud oma naist ja last. Mattis end tööga ja lasi raha kergelt läbi sõrmede
pamina. Papageno on Tamino abiline. Mozarti surm ja looming Reekviem - leina missa(jumalateenistus) Igavene rahu anna neile, Issand ja igavene valgus paistku neile. "Dies irae"(viha päev) Hoogne, energiline, Surmahirm, viha, kaootiline, süngus, salapära, ärevus, hirm(surm) "Confutatis" iseloomustus sisu Võimas, militaristlik, Äraneetud, põrgu kurjakuulutav Rahulik, paluv, õnnis, Paradiis, headus "Lacrimosa" iseloomustus sisu Inimene ei saa ise otsustada mis temast peale surma saab. Reekviemist käisid läbi änge, viha, kurbus, hirm Iseloomustab põhjalikkus ja viimistletus Lihtne teise sõnaga geniaalne Lihtsus kui pealiskaudsus 9. sümfoonia on eriline sest seal kasutatakse esimest korda vokaali
Peamised teosed ballata'd Missa Missa on liturgilise muusika vorm Aluseks on katoliku kiriku missa tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i loodud missatsükkel Messe de Notre Dame Reekviem Liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil Aluseks on katoliku kiriku reekviemi tekstid Requiem aeternam, Dies irae, Confutatis, Lacrimosa Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes Ockeghem (1410-1497) -"Missa pro Defunctis" Madrigal Madrigal on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga Õitseajaks peetakse 16. sajandit Varase madrigali suurim meister oli Jacob Arcadelt Guillaume Dufay 1397 1474
kannad, halasta meie peale palvelaul Ka reekviemist kujunes (Reekviem surnute missa) terviklik mitmehäälne muusikaline suurteos. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo Requiem aeternam dona eis, Domine igavest rahu anna neile, Issand palve, reekviemi avalaul, millest tuleneb ka surnute missa nimetus. Dies irae viha päev sisuks viimsepäeva kohus ja maailmalõpp. Dies irae sisaldab alaosi näiteks Lacrimosa, Confutatis Nii missat kui reekviemi esitab koor, kaastegevad võivad olla vokaalsolistid (järgmisest ajastust alates ka orkester). Renessansiajastu missad loodi vokaalkoosseisule. 15.saj on juhtivaks muusikamaaks Madalmaad (Belgia, Põhja-Prants, Holland) Madalmaid ühendas 15.saj tugev Burgundia hertsogiriik. Kui see riik 1477 lagunes pudenes muusikakunst mööda Euroopat laiali. Muusikas mõistetaksegi enamasti renessanss-stiili all 15.-16.saj madalmaade vokaalpolüfooniat.
Selles teoses on kogu M elu ja muusikalise arengu kogemus, isiklik elufilosoofia. Elu lõpu poole hakkas huvi tundma Bachi teoste vastu, lõi ka ise polüfoonilist muusikat. Nooruses suhtus polüfooniasse üleolevalt, nüüd vaimustas see teda. Reekviemis 12 osa, esitavad koor , vok. solistid, orkester. Requiem aeternam (igavest rahu) algab pingelise polüfoonilise lõiguga, Kyrie on fuuga koorile, Dies irae (vihapäev, viimne kohtupäev) - teose kõige dramaatilisem osa, väga tuntud on Lacrimosa ( pisarais) Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, loonud üle 20 lavateose. 18 saj ooperireformiga alustas Ch W Gluck, jätkas Mozart. -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat
iseseisvate meloodiate üheks tervikuks ühendamise teooria koomiline ooper on komöödialik kõnedialoogidega ooper koor on suurem kollektiiv ühiseks laulmiseks, harvemini orkestripalade esitamiseks koraal on katoliku kiriku ühehäälne saateta, ladinakeelse tekstiga koorilaul kvartett on neljast lauljast või mängijast koosnev ansambel või neljale häälele või muusikariistale kirjutatud helitöö küüria tähendab ,,issand halasta" lacrimosa on pisaraterohke heliteos, mis koosneb 4 osast leviit on vanaaja kutseline muusik libreto on ooperi tekst mille järgi lavastaja ooperit lavastab läbikomponeeritud ooper puuduvad lõpetatud numbrid, muusika areneb katkematult koos tegevusega lüüdia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn ja intiimne lüüriline tähendab tundeelamuslikku, tundeküllast, lüürikale omast madrigal on (itaalia sõnast madrigale - emakeelne laul) tõsine, itaalia polüfooniline
mälestamiseks. · Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. · Reekviemi laulud: · 1) Requiem aeternam reekviemi avalaul, mis annab zanrile nimetuse. · 2) Dies irae viimasepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. · 3) Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid. · 4) Lacrimosa annab edasi kurbust ja hingevalu. Ilmalik muusika · Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. · Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid holjaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. · Tekstid koosnesid erinevatest kõrtsi- kui ka muust elu-elu lauludest.
kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal (laul) Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla
Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Heliloojad: G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104
· Teosed: ,,Nymphea" ,,Petals" ,,Du Cristal" ,,Graal Theatre" Jouni Kaipainen (1956) · Muusikalise hariduse sai Sibeliuse akadeemias Aulis Sallineni käe all. · Stiililt ekspressionismi ja klassitsismi segu. · Varajasem teravam looming on asendunud nüüd selgema, harmoonilisema ja pehmema kõlaga. · Kirjutas 3 sümfooniat, mitmeid kontserte klarnetikontsert ("Carpe diem!"), koorimuusikat ("Runopolku", "Lacrimosa"). Magnus Lindberg (1958) · Pärast Sibeliuse akadeemia lõpetamist reisis palju Euroopas ringi. · Kasutab tavapäratuid harmoonilisi lahendusi, ansamblile kirjutatud teos "Kraft" sisaldas üle 70 harmoonia ja oli meetri kõrguse partituuriga. · Tema järgmise stiili baas põhines struktuuril, kus teose edenemine põhineb akordide kordusahelatel. · Võitnud mitmeid auhindu: Prix italia (1986) UNESCO Rostum (1986) Nordis Music Prize (1988)
annaabi.ee 
