Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vooluring-füüsika-9 kl (0)

1 Hindamata
Punktid




1. Milles seisnes Galvani konnakoivakatse?Galvini konnakoiva katse seisnes 
selles, et konnakoib tuksatab, kui raudvardaga puudutada üheaegselt koiba ja 
vaskkonksu. 2. Mida Volta järeldas Galvani katsetest? Volta järeldas , et Galvini katses 
põhjustaski konna lihaste kokkutõmbe just erimetalli kokkupuutel tekkinud 
elektrilaeng 3. Mis aastal tegi Volta esimese vooluallika? 1799.aastal esitles Volta esimest 
keeemilist vooluallikat. 4. Mida nimetatakse vooluallika poolusteks? Vooluallika poolusteks 
nimetatakse kohti , kuhu on koondatud vooluallika sees üksteisest eraldatud 
negatiivse ja positiivse laenguga osakesed. Millised poolused esinevad, mis on nende vahel? Vooluallikal on 2 poolust- 
positiivse laenguga poolus ( +) ja negatiivse laenguga poolus (-) ja nende vahel on 
elektriväli. Mis juhtub kui vooluallikas juhiga ühendada? Juhis hakkab elektriväi levima. 5. Mis on vooluallikas?Vooluallikas on seade, mis tekitab vooliallikaga ühendatud 
juhois elektrivälja ja säilitab seda pika aja  vältel 6. Mida teeb elektriväli vooluallikas? Elektriväli takistab vooluallikas laetud 
osakeste koondumist poolustele. 7. Kuidas liiguvad vooluallika sees elektrilaengud? Vooluallika sees liiguvad 
laetud osakesed elektrijõududele vastassuunas-  positiivse laenguga osakesed 
positiivselepoolusele ja negatiivse laenguga osakesed negatiivsele poolusele. 8. Millised jõud paigutavad laetud osakesed poolustele ning kust need 
jõud saavad energiat, et teha tööd
?Välised või mitteelektrilised jõud paigutavad
laetud osakesed poolustele.  Välised jõud teevad tööd mingit teist liiku energia arvel
ja saavad sealt energiat. 9. Millist liiki vooluallikaid eksisteerib ning millist energiat nad vajavad, et
elektrienergia neis tekiks? 
Keemilised, soojuslikud ( termoelemendid), mehhaanilised (generaatorid) ja 
päiksepatareid.Keemilisel reakstsioonil vabanevat siseenergiat, soojusallkia 
siseenergiat, mehhaanilist energiat ja valgusenergiat. 10. Millist tüüpi vooluallikas saastab loodust kõige vähem? Päikesepaneel 
ehk päikesepatarei saastab loodust kõige vähem 11. Kas elektrovool saab olla avatud vooluringis? Elektrivool saab olla ainult 
suletud vooluringis. 12. Mis moodustavad vooluringi? Kirjelda iga vooluringi elemendi juures, 
mida see vooluringis teeb, miks seda vooluringi vaja on? 
Vooluringi 
moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti (d) ja lüliti
( d). Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Vooluallkias tekitab ja 


hoiab vooluringi ühendatud juhtides alaktrivälja.  Lüliti abil saab vooluringi vastavalt
vajadusele kas sulgeda või avada. 13. Mis on elektriskeemid? Elektriskeemid on joonised , mis annavd ülevaate 
vooluringi osade omavahelisest ühendusest. 14. Mis on jadaühendus, rööpühendus. Mis juhtub elektrivooluga, kui 
nendes ühendustes lamp läbi põleb? 
Jadaühenduse korral on elektritarvitid 
ühendatud omavahel jadamisi ehk järjestikku. Kui siin vooluringis lamp läbi põleb, 
katkeb elektrivool kogu vooluringis ja kustub ka teine lamp. Rööpühenduse korral on elektritarvitid ühendatud rööbiti ehk parallleelselt. Kui siin 
vooluringis üks lamp läbi põleb, katkeb vool ainult ühes vooluharus ja teine lapmp 
põleb edasi. Lambid põlevad üksteisest sõltumaltult. 15. Tee joonis jadaühendusest ja rööpühendusest. 16. Kas jõulutuled 
kuusel on ühendatud omavahel rööbiti või jadamisi?   
Jõulutuled kuusel on 
ühendatud jadamisi.  Aga valgustid jm tarvitid korteris?  Korteris on vagustid ühendatud rööbiti.   17. Mis on pinge?Ta on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet 
teha tööd laetud osakeste überpaigutamisel juhis  ja tähistatakse U tähega.  18. Pinge definitsioonvalem, tähis ja ühik.  U= A:q   ja ühikuks on volt ( V) ehk
siis  pinge= elektrivälja töö : elektrilaenuga A ühikuks on dzaul ( J) ja elektrilaengu ühikuks on kulon ( C)  19. Kus kohas vooluringis on pinge kõige suurem? Pinge on suurim 
vooluallikaga ühendatud juhi otstel ehk vooluallika poolustel 20. Pinge hõõglambi klemmidel on 12 V. Kui palju tööd teeb elektriväli ühe
millikulonilise laengu viimisel läbi lambi hõõgniidi? 
21. Millega mõõdetakse pinget ning kuidas seda mõõteriista skeemil 
tähistatakse? 
Pinget mõõdetakse voltmeetriga ja skeemil tähistatakse V  22. Kas voltmeter ühendatakse juhiga jadamisi või rööbiti, aga 
ampermeeter? 
Voltmeeter ühendatatkse juhiga rööbiti , aga ampermeeter 
ühendadakse juhiga jadamisi. 23. Ohmi seadus nii kirjalikult kui ka valemina 1) sisaldades takistust, 2) 
sisaldades võrdetegurit. 
Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja 
pöördvõrdeline juhi takistusega I= U:R      I=k*U 24. Mis on (elektri)takistus? Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis 
iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk 
elektrivoolule.


Elektritakistuse tähis ja ühik.  Tähis on R ja ühikuks  oom 25. Millisel juhul Ohmi seadus ei kehti? Ohmi seadus ei kehti , kui juhi 
temperatuur on muutuv. 26. Millest on metallide elektritakistus tingitud? Mis metallides mida 
takistab?
Mida kõrgem on metalli temperatuur, srda suurem on takistus . Aine temperatuur 
sõltub aineosakeste korrapäratu liikumise kiirusest. Kõrgel t4emperatuuril võnguvad
kristallvõreioonidhoogsamalt kui madalaltemperatuuril ja segavad vabade 
elektronide suunatud liikumist  27. Kuidas on omavahel seotud voolutugevus ja takistus (kas 
voolutugevuse kasvades takistus kasvab või kahaneb), voolutugevus ja 
pinge (kas voolutugevuse kasvades pinge kasvab või kahaneb)? 
1) kahaneb, 2 ) kasvab 28. Kuidas saab takistust mõõta kaudselt, kuidas otseselt?  Juhi takistust mõõdetakse kaudselt voltmeetriga pinge juhi otstel ja ampermeetriga 
voolutugevuse juhis. Otseselt mõõdetakse oommeetriga.  32. Vooluringi osas, kus pinge on jääv, suurenes voolutugevus 2 korda. 
Kuidas muutus selle vooluringi osa takistus?
Takistus suureneb, sest pinge 
voolutugevuseleei osuta mõju, seega pinge kahaneb


Vooluring-füüsika-9 kl #1 Vooluring-füüsika-9 kl #2 Vooluring-füüsika-9 kl #3 Vooluring-füüsika-9 kl #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marieh Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vooluringi mõisted spikker
1
doc

Vooluringi mõisted spikker

Vooluallikas (tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja) ja sellega ühendatud juhid (kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suu

Bioloogiline füüsika
Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng
14
docx

Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng.

Tööleht 1 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1.Milline omadus on hõõrutud kehal? V: Hõõrutud keha tõmbab enda poole teisi kehasid 2.Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? V: Hõõrumisel tekkinud keha omadust tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu e laengu abil. 3.Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? V: Keha, millel on elektrilaeng 4.Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Elektrilaeng võib tekkida ja kanduda laetult kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga? V: kehal on elektrilaeng. 7.Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina, kappi või mõnda muud eset? V: kuna sellel teki

Füüsika
Tähtsaim elektriõpetusest
2
doc

Tähtsaim elektriõpetusest

Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel v

Füüsika
Elektriväli ja magnetväli
4
odt

Elektriväli ja magnetväli

Elektrilaeng Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastasikmõjus. Tähis- q (Q) Kontrollküsimused: 1.Millisele sõna "laeng" tähendusele taanduvad kõik teised kasutusvõimalused? Vastus: keha omadus 2.Millist tähendust omab sõna ,,laeng" järgmises lauses: ,,Kui kehad kokku puutusid, siis nende laengud ühtlustusid."? Vastus: füüsikaline suurus Elektrilaengu jäävuse seadus Elektrilaengu jäävus- väljendab maailma üldist keskmist elektilist neutraalsust Kontrollküsimused: 1.Mis juhul on süsteem elektriliselt isoleeritud? Vastus: laeng ei lahku süsteemist ega sisene süsteemi Coulumb´ seadus Coulumb´i seadus- lühidalt sõnastatav nende kehade jaoks, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. Neid kehi nimetatakse punktlaenguteks. Kontrollküsimused 2.Kuidas sõltub elek

Bioloogia
Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused
5
docx

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused

Elektrivoolu kordamisküsimused 1. Milline on elektriseeritud keha? Kehaosad, mis tõmbavad enda poole kergeid esemeid on elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehad. 2. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Kehi elektriseerida (anda laengut) on võimalik hõõrdumise teel. Laetud saavad alati mõlemad kehad või puudutades laadimata keha laetud kehaga. 3. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivse laenguga, positiivse ja negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud? Elktrosko

Füüsika
Elektrivool
2
doc

Elektrivool

1. Mida nim elektrivooluks? El vooluks nim elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. Millised tingimused peavad olema täidetud, et elektrivool tekkida saaks? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma. 3. Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? Tuleb kasutada vooluallikat (aku, patarei). Kui poolused ühendada juhiga, levib elektriväli ka juhis ning selles tekib elektrivool. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja h

Füüsika
Füüsika
2
doc

Füüsika

L.Galvani ja A.Volta avastus - elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikate liigid: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, keemilised vooluallikad, mehhaaniline energia, valgusenergia, päikesepatarei, soojusallika siseenergia. Vooluring: elektritarvitid, lüliti, teised energialiigid, elektriväli, vooluallikas, suletud vooluring. Jadaühendus- elektritarvitid ühendatud omavahel jadamisi e järjestikku. Sarnasus- koosnevad vooluringi patareist, kahest elektrilambist ja juhtmetest. Rööpühendus- tarvitid on ühendatud rööbiti e paralleelselt. Ampermeeter- voolutugevus. Sarnasus- saab mõõta. Voltmeeter- pinge. Mehhaaniline töö on f.s. ­ tähis A | valem A = F x s | ühik 1J. Pinge on f.s

Füüsika
Füüsika kordamine 9-klass
7
doc

Füüsika kordamine 9. klass

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põ

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun