alt enamasti välja, sügavajuurelistena väljuvad lehtpuud kiiremini kõrreliste juurkonkurentsist. Segapuistu eelised Viljakal kasvukohal ligi 20% rohkem puitu Mulla viljakuse optimaalsem kasutamine Valguse parem kasutamine Mullaviljakuse parem säilimine Nooruses külmahella liigi (kuusk) kasv turbe all Väiksemad kahjustused (tuul, tuli, lumi, putukad, seened jne) Segapuistu eelised Parem laasumine (parim kaasik 70Ks30Ku) Liigirikkus ja elutingimused Kõvalehtpuude kasvatamise võimalus Parem vastupidavus atmosfäärisaastele liigirikast parkmetsa ja ürgmetsa peetakse esteetilisemaks Võõrpuuliikide kasvatamise võimalus Millele vastata? Kui tihti raiuda? Kui palju raiuda? Mida raiuda? Mida alles jätta? Mis mõjutab? Puidu hind Tööjõu hind Tehnika hind Intressid, laenuprotsendid, inflatsioon Soovitav tulu määr
4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist või mitmest puuliigist Segakultuurid on:
o Istutusmaterjali nimetus on kõigil seemik. o Ku, Mä, Ks, harvem Lm o Taim kasvab nii kasvuhoones kui kasvuplatsil, kogu aeg samas kastis – konteineris. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Metsakultuuride algtihedus o Õigeaegne liitumine o Puidu hea kvaliteet o Puistu kõrge tootlikkus o Kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad o Laasumine on parem o Aastarõngad on kitsamad o Suureneb sügispuidu kvaliteet o Väiksema koondega Algtihedus oleneb o Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest o Kasvukohatingimustest o Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist o Istutusmaterjali vanusest o Loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik o Segakultuur o Puhtkultuur Segakultuurid on o Tootlikumad
tõenäosus suurem ja uuenemine kiirem. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud, heistrid. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest 2) Kasvukohatingimustest 3) Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) Istutusmaterjali vanusest 5) Loodusliku uuenduse olemasolust Segakultuurid on: 1) tootlikumad 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele.
Suletud juurekavaga e. potitaimede eelised ja puudused: 2.4 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud on kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest 2) kasvukohatingimustest 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Eesti metsanduses kasutatakse järgmiseid keskmisi algtihedusi: ● Männil keskmiselt 3500-6000 tk/ha
Näiteks lehisel on minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. sarapuul viljakal mullal 1/50-1/60, väheviljakal mullal - 1/18-1/32. 2. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. Puistu tihedus ja puistu loodusliku harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 4. Järelkasvu areng puistu all. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti
kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all)
Ebaühtlase valguse korral moodustub ebaühtlane võra ja ekstsentriline tüvi, liiga tugeva valguse korral aga pikk ja laiuv võra ning tüved jäävad okslikeks. Puud jaotatakse valgusnõudlikeks (nt lehis kask mänd haab) ja varjutaluvateks (nt kuusk, nulg pärn pöök) ja poolvarju taluvateks (nt hall lepp sanglepp toomingas). Valgusnõudlikuse üle otsustamisel tuleb lähtuda: Võradetihedus Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. Järelkasvu areng puistu all Valgusnõudlikel liikidel võib metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Puude juurdekasv sõltub: Valgustatusest valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus
4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem 4. järelkasvu areng puistu all- varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega 5.2. Mets ja temperatuur temperatuur mõjutab: • vegetatsiooniperioodi algust ja seemnete idanemist
II kohal on kask 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt hall lepp 9% langevad maha ja moodustub oksavaba tüve Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib haab 6% laasumine. Metsa tuleb mõista kui seostatud edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb sanglepp 3% tervikut, kusjuures seos ja vastastikune mõju ei seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, (kuusk, harvem mänd) ning ta kõrgus on alla 1/4 I 454 milj m 3 . so
efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Defineerige mõisted: puistu teine rinne ja puistu esimene rinne? Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 9
raalainetega võra, sellesse ilmub järk-järgult üha enam allapoole (tarbimis- ja säilituskohtadesse), kuni kuivi oksi. Seegi protsess kordab ennast kasvavas ma- juurteni välja. hus. Võra mahu vähenemist põhjustavad liiga tugev ja • Kambium ehk mähk paikneb koore ja puidu järsk lõikus, pargipuistu liigse tiheduse tõttu toimuv vahel ning seda on vaid imeõhuke kiht, mis iseeneslik võra lühenemine (laasumine), tormikah- on paljale silmale nähtamatu. Kambiumi pea- justused, võra halb ehitus ning ka mittekvaliteetne ülesandeks on hoolitseda puu jämeduse juur- juurestik. Juurestikuprobleeme põhjustavad seenmä- dekasvu eest; selleks toodab kambium endast danikud, veerežiimi muutustest tulenev õhupuudus, väljapoole koort ning sissepoole puitu. Kui aga
Wiesneri varjutaluvuse skaala: Lehise minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta – puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. Sarapuul viljakal mullal1/50-1/60, väheviljakal mullal 1/18-1/32. 2. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 4. Järelkasvu areng puistu all. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega.
Ks, Pn 28 26 26 24 18 16 16 Lm 26 26 24 24 20 18 18 Hb, Pp, 26 26 24 24 22 22 22 Lv, Re 16 14 14 12 12 12 12 Puistu vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest (mõõtmed, korbastunud osa kõrgus, laasumine, oksakodarike lugemine). Täpsemate tulemuste saamiseks kasutatakse juurdekasvupuuri. NB!!! Takseerimisel eraldatakse puistu vanuse järgi, kui nad kuuluvad erinevatesse arenguklassidesse. NB!!! 5 Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema
annaabi.ee 
