õunades pokaalid, samuti on ta kaval, kuna süües õuna ja samal ajal naisega vajeldes ütleb see, et siiin on nende esimene tüliõun. Kokkuvõttes aga nad abiellusid. Nad olid tuttavad olnud väga vähe aega mite nagu tavaliselt abiellujad ja nad lootsid et see on hea. Tegelikult nad väga hästi läbi ei saanud. Niika kolis naise pärast väikesesse külasse ja hakkas tegema teistsuguseid töid. Ühel päeval aga viskas Gitja ta välja ja ta pidi tagasi laande minema(vist?). Loousele ei meeldinud, etg ta vahepeal linnas elas ja tal ei läinud sea väga hästi. Hiljem või ta siiski tagasi koju minna. Külas oli ka kool. Talvel olid suured vete ja jää liikumised. Kool oli küll mäe otsas, lisaks sellta laseb tele ka toestati seda, kuid siiski kool hävis. Peatus 4. Niika läheb tagasi laande, ta kohtub tuttavatega ja valmistub aastaks laanes. Ta üritab olla tark kütt, kuna kui ta tunneb et tal ei ole liha vaja
,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elavad 7 venda(ihkavad vabadust laante rüpes, sõltumata tsivilisatsiooni eeskirjadest, tugevad ja jäärapäised mehed, dramaatilised sõlmpunktid: nurjunud kosjaskäik, pagemine laande, metsaonni mahapõlemine, jooks pakase ja huntidega), nii realistlik kui ka romantiline, klassikaliselt eepiline teos(tormlev tegevus vaheldub rahulike, süzeedega sidumata olupiltide ja lugudega), 7 venda soomlase koondportree(laisad ja tõrksad, kui sunnitakse ja agarad ning töökad, kui sunduse alt vabad). Juhan-äge & vihastub kergesti, rumal, tabavad repliigid; Aapo - rahustav; Eero-terase peaga, togib sõnadega; heatahtlik huumor(autori elujaatav hoiak)
Jukolased saavutasid sellest ainult head, kuna nüüd oli neil suurem tahtmine ära õppida lugemine kirikukoolis köstri juures. Kuid see ei jäänud vendade ja Tuokolaste viimaseks kohtumiseks, kuna järgmine kokkupõrge toimus juba nende vahel, kui vennad läksid koju Küösti juurest ja nad said Tuokolaste käest keretäie osaliseks. Vennad ravisid oma haavu sauna võttes, aga see võttis tuld ning põles hoopis maha. Vennad otsustasid selle tulemusena kolid Impivaaria laande, ning hakata korralikeks töökateks inimesteks. See ei olnud aga veel kõik, sest kui nad kutsusid kokku kolimispeo siis nad leppisid ära ka oma vaenlaste toukolastega. 2. Teine Konflikt toimus vendade Timo, Laui, Juhani, Eero, Aapo, Tuomase ja Simeoni ning Männiku-moori vahel. Vennad rääkisid, et talu peremehel peaks olema ka perenaine. Juhani, kes oli valitud peremeheks ütles, et on silma peale pannud Männiku-moori Venlale. Tuli välja, et ka
"Kätkilaul" jt. Kirjanduslik tegevus Kui Kungla rahvas kuldsel a'al Kui Kungla rahvas kuldsel a'al Kord istus maha sööma Siis Vanemuine murumaal Läks kandle lugu lööma :,: Läks aga metsa mängima, Läks aga laande lauluga :,: Sealt saivad lind ja lehepuu Ja loomad laululugu Siis laulis mets ja mere suu Ja Eesti rahva sugu :,: Läks aga metsa mängima, Läks aga laande lauluga :,: Siis kõlas kaunist' lauluviis Ja pärjad pandi pähe
tuleb siis pole peremees enam nõus teda oma majja tagasi võtma, kuna Tiina on kogu oma kadunud olnud aja hirmunult metsas veetnud, samuti haarab ta tugevasti Margusest kinni ja ei lase teda Tiina lähedalegi. 3. Hiljem vihakavad nad Tiinat sellepärast, et Tiina julges peale jaaniõhtul juhtunut koju tagasi tulla ja tunnistada, et ta on libahunt, samuti sellepärast et ta tahtis Margust veenda oma perekonda jätma ja koos temaga Laande elama minema. Nad ajavad ta kodunt välja sellepärast, et nad ei ole nõus koos elama inimesega, kes tunnistab, et ta ongi tegelikult libahunt. Näide: Tiina tuleb koju tagasi ja peremees ei lase teda enam koju, ta küsib ta käest kus kohas ta selle aja oli, mil keegi temast midagi ei kuulnud ega teadnud. Peremehe ja Tiina vahel tekib suur vaidlus, mille käigus Tiina ütleb, et peremees ja naine ei ole tema ema ja isa
Virumaalt, Kuressaarest, Soomemaalt kui ka teistelt saartelt. Siis kirjeldati milline Kalevite hobu välja näeb kallis ja uhke ning kui kena oli Kalevipoeg, kes selle ratsu peal sõitis ning kuidas Viru neidudele ta meeldis. Siis kirjeldati kuidas Kalevipoeg suure kära keskel hobuse sadulas meeste päid maha lõi. Kalevite ratsu sai lahingus surma ning Kalevipoja tuju muutus pahaseks ja vihaseks. Siis sammus Kalevipoeg teiste meestega (Olevi, Sulevi ja Aleviga) koju võidusõnumit viima. Laande jõudes nägid neli meest suitsu ja tuld ning nad läksid suitsu järgi juhtides sinna paika. Seal nägid nad vanamoori, kes tegi paja alla tuld ja keetis selles lahjat leemekest. Mehed jäid ööseks sinna, lisasid leemekese sisse kapsast ning olid nõus pada valvama, et vanaeit saaks minna magama. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et nad ei tohi lasta kutsumata võõral keedust (katsuda) maitsta, muidu jäävad ise nälga. Siis olid kõik mehed kordamööda paja valves
Nende endade ühisjooneks on maa- ja looduselähedus. Vendadest võime lähedasteks pidada Aapot, Laurit ja Eerot ning Juhanit, Tuomast ja Timot, kuid ka neil on igaühel oma maailmapilt ja unistused nagu Simeonilgi. Põhiprobleem: Põhiprobleem on vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega. Esimeseks elunõudeks on töö, teiseks haritus ja kolmandaks suhtlemine. Dramaatilised sõlmpunktid: Vendade nurjunud kosjaskäik, pagemine karistuse eest Impivaara laande, metsaonni mahapõlemine jõuluõhtul ning jooks pakase ja huntidega võidu Jukola tallu. Romaani lõpuosa on aga rahulik, vendade mäslemine on vaibunud. Kümme aastat metsaelu on nad "mõistusele toonud" ja nad taltsaks teinud. Nad on Impivaarasse rajanud avarate viljapõldudega talu ja kavatsevad hooletusse jäetud Jukola talugi korda teha. Kodu- ja vanematearmastus: Vennad tunnevad aukartust oma ema vastu. Kui aga nende ema pole, ei oska nad ise hakkama saada.
Aastate mõõdudes oli üle maailma moodustunud erinevad eesti kogukonnad, millest suurimad olid: Rootsis, USA-s, Kanadas, Austraalias, Suurbirtannias. Põgenemise käigus hukkus 6-9% eestlastest. Soomest Rootsi põgenenud Eesti sõjapõgenikud. http://f.pmo.ee/f/2014/10/17/3439151t81h07d5.jpg Kasutatud materjal: http://arvamus.postimees.ee/2959903/150-aastat-parast-suurt-valjarannet http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eestlaste-sundvaljaranne-laande?id=51092898 http://annaabi.ee/Suur-p%C3%B5genemine-Eestist-1949-m46480.html http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_p%C3%B5genemine http://www.estonica.org/et/1944_a_suur_p%C3%B5genemine_l%C3%A4%C3%A4nde/
Võitnud sõja, lausus Kalevipoeg: ,,Tulge, sõbrad, surmatöölta, vereväljalt, vennikesed! Lähme liikmeid puhkamaie, väsind keha karastama!" Seejärel jagasid mehed sõjasaagi omavahel ära. Suurem palk läks pealikule, kallim vara vanemale, kuld kuningale, hõberaha ülemaile, vaskiraha väetimaile ja pennid poisteväele. Nüüd hakati üheskoos kodupoole sammuma. Juhtumised põrgukatla juures Kalevipoeg sammus oma sõpradega kodupoole võidusõnumit viima ning kui nad olid jõudnud laande, tundsid suitsu ja nägid tuld. Nad lasid suitsul end juhtida ja kohale jõudes nägid nad vanamoori, kes paja alla tuld tegi ja selles lahjat leemekest keetis, ning hundipesa. Mehed otsustasid vanamoori juures öö mööda saata, nad viskasid ka oma kapsapea potti ja lubasid memmekesel magama minna ning ise pada valvata. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et ärgu nad lasku kutsumata võõral keedust katsuda, muidu jäävad ise nälga
võid astuda - võid jääda Nimetuse riiki. Betti Alver Puust palitu Päike paistis, kaste hiilgas, vidutas vihma veidike, pojuke mängis memme põlvel, seljas titekleidike. Juba need julged jõngerjalad jooksid joovikarabani. Tuli rätsep, õmbles riided, nikerdas nööpaugud nabani. Oli see hunt, kes äkki huikas, tusar tihniku asukas? Nooruk sõitis laia laande karuses killa-kasukas. Kihas taplus, loitsid leegid, suitsesid sõja-kerised, mehepoeg vaarus keset välja, vammused veidi verised. Memmele jäid tühjad nurgad, taadile hobuste talitus, pojuke viidi kabelimäele puhkama puust palitus.
Ta seadis hobusele adra taha ning hakkas maad kündma. Ta kündis maa põllumaaks, heinamaaks, viljamaaks, karjamaaks ja heinamaaks. Ta külvas sinikaid, jõhvikaid, murakaid ja mustikaid. Ta külvas metsad kasvama, tammed suureks ja tugevad sirguma. Peale mitmeid päevi ränka tööd, väsis Kalevipoeg selles kuumuses ning heitis murule pikutama. Hobuse sidus kinni, et ta ära ei põgeneks. Hobust aga hakanud päeval parmud ja kuumus kiusama ning ta läinud vilusse laande varju. Seal, aga haistnud karud, hundid ja rebased ta lõhna ning hakanud varitsema. Kalevite kallis ruuna, Kammits-köites kõrvikene, Kargas kinnitatud kannul, Side-seotud sammudella, Püüdis hädast põgeneda, Surma suust sõudaneda. Kuna hobune oli kinni seotud, ei pääsenud ta põgenema ning loomad kargasid talle kallale.
Seega hakkas üksi jäetud Liivimaa protektoraat tuhnima vanades ürikutes ja avastas, et neil polevatki moskoviitide ees mingeid otseseid maksukohustusi olnud. Küll on aga olnud läbi pika ajaloo juhtumeid, kus otsese ohu vältimiseks on vanale vaenlasele raha või muud vajalikku antud, et nad suurema kahju ärahoidmiseks kodu tagasi saata. Selgus ka üks väga vana juhtum, kus Petserimaal olid setud oma mesipuud pannud laande mett koguma, mille hiljem Pihkva vürst arvas tema oma olevat. Selle peale tehti leping, kus Pihkvale tasuti mesipuudest tekitatud „kahju“ eest mingi konkreetne ühik mett taru pealt. Sellisele tõdemusele jõudes saadeti Moskvasse Ivani juurde uus saadikute grupp. Saadikud pidid oma faktikindluses Moskvas siiski pettuma, kuna tsaar teatas kohe, et tal on värske kolme aasta vanune leping mida Liivimaa veel liiatigi rikkunud on. Nimelt olevat liivlased maksu
8. Dante Alighieri Looming 1. Esikteos "Uus elu," milles Dante jutustab proosas ja värssides oma noorusest ja armastusestBeatrice vastu.Täiesti uudne, kuna ükski luuletaja polnud varem oma armastusest pihtinud luuleraamatus. 2. Suurteos "Jumalik komöödia."Poeem jaotub kolme ossa: "Põrgu," "Puhastustuli,""Paradiis."See on esimene nägemus hauatagusest elust.Selle pealkirja all ilmus alles 16.sajandil. Tumedasse laande eksinud luuletajat ahistavad pahesid kehastavad kiskjad.Beatrice ülesandel ilmub tema juurde Vergilius, kelle juhtimisel läbib ta 9 põrguringi..Seejärel tõusevad nad Puhastusmäele, mille tipus asub maine paradiis..Edasi läbib Dante Beatrice saatel Maad ümbritsevad taevad ja jõuab jumala asupaika Empüreumi, kus saavutab lunastuse ja õndsuse. Teost on nimetatud keskaja entsüklopeediaks, see võtab kokku kõik, mille on
Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialsiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Hansa liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. 1346 said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu Hansa liidult Novgorodi kaubanduse laokohaõiguse: ükski kaupmees ei tohtinud otse Novgorodi sõita vaid pidid tegema peatuse ühes nimetatud linnas ja kaubad ümber laadima. Läänest viidi Liivimaa kaudu Venemaale eelkoige kasitööd. Venemaalt eksporditi laande mitmesugust toorainet. Liivimaal toodetud kaupadest oli kõige tähtsam ekspordiks teravili, mida veeti välja vahetuskaubana soola vastu. Välja veeti ka lina, paekivi, puitu ja kanepiheiet. Kui keskaja algul sõitis kaupmees oma kaubaga ise merede taha siis peagi hakati kauplema kaubanduspartnerite vorgu vahendusel. Neile saadeti kodulinnast kaupu, mille eest ttasuti vastassuunaliste saadetistega. Kaupmees jäi ise koju ja juhtis oma äritegevust kontorist. Kaubad idast läände:
mõistave kõnelte mulgi keelen. Ku sedä kiilt aga süämege kullete, sis om kahju, et sii kaunis emäkiil ,midä kõnelive siu vanaemäse ja vanaesäse om unustuse õlma vajunu.Mulgi keelege om üits ütlemede tore lugu. Egä sii ep oleki egän kandin üttemuudu, nõnda nigu kiräkeel,et kik om kokku lepit ja kindel kiräviis olemen. Mede keelen om aga egän kihelkonnan - Karksin, Tarvastun, Paistun, Allisten, Elmen veidi tõistmuudu kõneltu." Alli Laande- Mulgi Keele Instituudi keeleprojekti juht (http://www.mulgikultuur.ee/?id=44&lang=est). Mulgi keel (mulgi kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel (http://et.wikipedia.org/wiki/Mulgi_keel) . Mulgi murre jaguneb kaheks murdeks: Karksi ja Tarvastu. Need murded on omavahel üsna sarnased kuid mõned lahknevused siiski esinevad (Tabel 1). Teadaolevatel andmetel räägib Mulgi murret veel vaid 2000 inimest.
· Maatõus. Pärnu jõe vasakpoolsete lisajõgede veereziimi mõjutab maakoore tektooniline rike, mistõttu loodes kerkib maakoor kiiremini. Tõus suureneb astmeliselt piki paralleelseid kirde- edela suunalisi murranguid. Kuna äravool on takistatud, tekib nimetatud jõgede alamjooksul sageli üleujutusi. Üleujutus võib kesta mõnest päevast kuni kuu. Suurvee maksimum esineb tavaliselt jäämineku ajal. Pikemaks ajaks jääb vesi püsima Pääsma laande, kuna jõe kaldad on kõrgemad ja vee äravool takistatud. Halliste jõel on veepinna tõus ülemjooksul kuni 1 m üle keskmise madalvee seisu, Kanaküla ümbruses 2,5 m, Riisa küla juures kuni 5,0 m üle tavalise veeseisu. Veetaseme kõikumise absoluutne amplituud on siin 5,7 m. Suuremad kevadised üleujutused korduvad pikema perioodi järel. Kõrge kevadise veeseisuga aastad on olnud 1922, 1931, 1940, 1951, 1953, 1956, 1958, 1968, 1974, 1978, 1999 ja 2002.a.
”5 Niika mõtleb hiljem, maas vedelevat õnnekuju vaadates, ise edasi: Käsi kas mäletas teadmamehe sõnu või meenutas mulle mu oma kogemust: õnn, see rumal väheviljakas tunne, ei kinnistu pikemalt maailmapilti. Või on nagu pidupillak – mida kauemaks jagub viina, seda pikemalt valutab pea. [---] ma olin kütt, teadsin veidi kindlamini, et õnn peab jääma tabamatuks nagu kõige tumedamat, ilusamat masti soobel – siis on huvi ja pinget ikka ja jälle laande põigata.6 Romaanis “Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija“ (1993) seostub kannatuse pühitsemine otseselt kristliku eetikaga. Nikas armastab pisaraid, juba nelja-aastasena on ta jõudnud arusaamisele, et valu ja kurbusega on elutunnetus teravam, ta tundis end “valu vilus alati hästi“7. Nikas kannab endal „maailmasüü“ koormat, tunneb varakult “kõigi süüd kõigi ees“8 – Nikase kannatused on seotud pärispatu kontseptsiooniga. Ent mitte ainult
astuda: ta ei üritanudki midagi ette võtta, et naistega läbi saada, vaid läks pigem bordelli; kergema vastupanu teed mineja; Lugu: Kuna ta ei julgenud naistele läheneda, sõitis ta linna ja külastas seal purjuspäi bordelli, kus ta omast arust turvaseksi nautis. Ta käis arsti juures ja sai teada, et ta põeb kohutavat haigust, aidsi. Äkki seisis ta ihuüksi keset pimedust, kus polnud mingitki valguskiirt. Ta läks kaugele laande, jõi ennast täis ja poos üles. Marjulised leidsid ta luukere kuuseoksa küljest. Surmapõhjus: Poos ennast üles. 4.149. Denver Aruda 52 Sünnikoht: Harala Ametid: esialgu kütja ja koristaja; hiljem ettevõtja, kel oli oma puiduäri; Olemus: kommunismi vihkaja; uhke; rahaahne; ta ei hoolinud millestki, isegi varastada võis selleks, et oma äri ajada; Lugu: Ta ei teinud okupantide ees ühtki kummardust ega allunud neile. See
annaabi.ee 
