MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10
17.Veerelaagrite liigid Veerelaagrid: Veerekehade kuju järgi jagunevad veerelaagrid kuul- ja rull-laagreiks (joon. 12. Esimesel juhul on tegemist teoreetilise punkt-, teisel juhul joonkontaktiga. Sellest tulenevalt võrdsete mõõtmete korral taluvad rull-laagrid suuremaid koormusi. Veereteede ridade arvu järgi on jaotus ühe-, kahe- ja neljarealisteks laagriteks. Võime järgi kompenseerida tapi nurgiasetust jagunevad laagrid mitteseaduvaiks ja seaduvaiks. Viimased omavad üht sfäärilist tugipinda tsentriga pöörlemisteljel (joon.15 c ja d). Üldjuhul koosneb laager kahest võrust, nende vahel asuvaist veerekehadest ja viimaste vahel distantsi määravast separaatorist. Joonisel 13 on esitatud 3 laagrite põhitüüpi, joon.14 separaatorid. Teatud juhtudel võib mõni eelmainitud elementidest puududa (näit. separaator nn. puistelaagreis, mis
MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager – ühepoolne aksiaalne – radiaalne veerelaager liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk
~ dega. Mootoritel M2K-3I «Sport» ja «Jawa-350», mudel Ühesilindrilistel kahetaktilistel mootorratta- ja motorol- 634-01 on ka kepsu alumises peas nõellaager. See erineb lerimootoritel ('MJK-H3, M-106 jt.) asendavad! põski ja vas- harilikust rull-laagrist rullide väiksema läbimõõdu ja suu- tukaale kaks hooratast, mida ühendab vändakael (joon. 11, rema pikkuse poolest. Sellised laagrid taluvad märksa suu- b). Viimasega on omakorda ühendatud keps. Võllikaelad remaid koormusi. 31 on pressitud hoorataste keskavadesse ja nendega toetub Kahesilindrilistel neljataktilistel mootoritel aga kinnita- väntvõll karteri külgseintes asuvatele raamlaagritele. takse hooratas käigukastipoolsele võlliotsale (väljaspool
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
