Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus p...
Tõesti, kõigest hoolimata. Antonin Artaud' unistus luua teater, kus objektidest saavad sümbolid, žestidest universaalsed tähendused, universaalid, oli uhke, aga hukule määratud. Maeterlincki nägemus draamast kui kõrgeimast intellektuaalsest tegevusest muundus Artaud'l nägemuseks teatrist kui kõrgeimast eluvormist. Teater peaks olema lõplik/viimne/sügavaim/tähtsaim reaalsus. Teater kui elu kvintessents, ainuke koht, kus tõelise reaalsusega saab ühendusse/kontakti astuda. Hoolimata tema valetõlgendustest, mõistmatusest Ida teatri tõelisest olemusest (tehes mitmeid valejäreldusi, ka selle kuulsa Bali teatri etenduse osas), mõjutas Ida (või õigemini lihtsalt Teine, mitte-Euroopa) teater/kunst/kultuur Artaud' palju. See oli kui kinnitus, et saab ka teisiti, saab ka ilma selle tülgastava psühholoogilise analüüsiva intellektita, saab
seas- kera! Maa asub keskel ja ümber tema on Kuu, Päike, Veenus, Merkuur, Marss, Jupiter, Saturn (missuguseid planeete P. ei tundnud?) ning tähtede vöö. Kõik taevakehad liiguvad ühtlaselt sirgjooneliselt läbi eetri (aither- jumalik aine, mis täidab kosmost,; mittemateriaalne jumalik substants sõnu kõlksutades öeldes). Kõik, mis maises ilmas, koosneb 4 elemendist (maa, tuli, õhk, vesi) kõik, mis taevas on jumalik ja viies aine (ld.k. quintia essentia---> kvintessents) ning läbi selle kulgedes tekitab iga taevakeha mingit heli, mille kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest. Üheskoos kõlavad need helid harmoonilise tervikuna (nii, et vahemärkuse korras võiksime lisaks tähtede vaatamisele ka taevast kuulata), aga meie ei kuule seda heli, sest a) meie loomus on liig tühine b) oleme niisuguse heliga kokkupuutunud juba sünnist saati ja ära harjunud Veel on Pythagorase nimele kantud seesugused vaimsed vägiteod:
muutumisest ja ühel või teisel perioodil domineerivatest võtmemõistetest. Veel enam me saaksime ülevaate sellest, kuidas erinevad kriitikud erinevatel aegadel on kujutanud luule olemust, milliseid elemente peetakse sellesse kuuluvaks ja milliseid mitte, kuidas on seda püütud kirjeldada või kirjeldamisest mööda minna (viidates "kirjeldamatule", "ülevale"). Sest Doris Kareva luule on algusest peale tahtnud olla olemuslik, algne, põhiline, tuumne olla justkui ise luule kvintessents. Iga üksik tekst peaks siis mõjuma nõnda, nagu poleks ta üksnes lõpetatud, vaid ka lõplik; iga viimane rida mitte lihtsalt (selle luuletuse) viimane, vaid "kõigi luuletuste" viimane, kõigeviimane rida üleüldse. Kareva senise luule võiks nende järgi jaotada kolme perioodi: (1) varane enesejaatus, alternatiivsus, kommunikatiivsus; (2) peavoolu kehastamine, jäljendamatus omas ajas; (3) sõltumatus, püsivus, lakkamatu tagasitulek algse taotluse juurde. Virtuoossete
Piiblis on sõna saanud prohvetid, luuletajad, kuningad, ajalookirjutajad, apostlid. Esimese raamatu koostamist lahutab viimasest enam kui 1000 aastat. Piiblil on kaks põhiosa: Vana Testament ja Uus Testament. Kuigi me oleme harjunud mõistma, et testament on surija viimane tahe pärandi suhtes, on Piibli kontekst teistsugune. Raamatute Raamat jutustab inimese ja jumala suhtest lepingust. Raamatute Raamatus on antud terve inimkonna mineviku, oleviku ja tuleviku kvintessents. Raamatute Raamat õpetab. Eelkõige õpetab ta inimeseks olemist, et inimene oskaks armastada iseennast ja ligimest ega liialdaks oma tahtmistega Vana Testament- juudi pühakiri, mis kirjutati heebrea keeles, kuigi kõnekeeleks oli ajaarvamise algul aramea või kreeka keel. Hiljem sai Vana Testament ka kristlaste pühakirjaks. Vana Testament sisaldab Vanade Idamaade müüte maailma ja inimese loomisest.
Selle lavastuse järel võib juba üldistada: persoone, keda eesti teatri hälli juurest meenutada, polegi eriti palju: Menning, Jungholz, Wiera, Jaan Tõnisson, Konstantin Päts, Juhan Luiga, Paul Pinna, Theodor Altermann, Erna Villmer. Need kujud on muutunud millekski palju enamaks kui ainult nimed, need on legendid. ,,Libahundi needus" (ETV ja Shop of Dreams, 2005, rezissöör Rainer Sarnet, stsenaristid Ilmar Raag, Margus Kasterpalu, Rainer Sarnet) on eesti teatriloo ja -maagia kvintessents filmi kujul. Just selles on võimalik otseteed jälgida ajaloo suhtelisust ning teatrimüsteeriumi domineerimist teatri argipäeva üle. 1911. aasta teatrisündmuste kujutamine tummfilmi vahenditega oli esteetiliselt briljantne (just võtmehetkedel, näiteks kuulsa näitleja Alterbaumi surmastseenis). Kindlasti oli filmi õnnestumise võti lihtne, kuid mõjuv algidee: koolitundides just nagu piisavalt läbi nämmutatud tekstile uue ja vapustava dimensiooni andmine
Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise. Kristlaste püha raamat on Piibel, see koosneb kahest osast Vanast ja Uuest Testamendist, lisaks apokriivad Eestikeelne Piibel on aastast 1739 Tähtsal kohal kristlaste jaoks on iganädalane kokkusaamine jumalateenistus, mille keskmes on armulaud Armulaud on Kiriku ühissööma-aeg, see on kvintessents lepingulisest suhtest Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust."
Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise. Kristlaste püha raamat on Piibel, see koosneb kahest osast Vanast ja Uuest Testamendist, lisaks apokriivad Eestikeelne Piibel on aastast 1739 Tähtsal kohal kristlaste jaoks on iganädalane kokkusaamine jumalateenistus, mille keskmes on armulaud Armulaud on Kiriku ühissööma-aeg, see on kvintessents lepingulisest suhtest Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust."
austatud ja hinnatud kui pere ainus toitja, lõputu alandumine jälgiks sitikaks, kellega keegi enam mingit tegemist ei taha teha. «Metamorfoosi» eristab teistest Kafka novellidest see, et see liigub unenäolisuse ja võõrandumise skaalal veel ühe sammu edasi unenäolisusest unenäkku, võõrandumisest absoluutselt võõrani, inimesest sitikani. «Metamorfoosist» ongi kirjanduse ajaloos saanud ülima võõrandumise sümbol ja omamoodi kaf- kalikkuse kvintessents. Kõik Kafka lood väljendavad ülimat, sageli lausa kurioosset väljapääsmatust ja kimbatust. Sageli saab see kurioosne või absurdne mõõde ülekaalu loo peaaegu alati traagilise alatooni üle, mispuhul novelli võib lugeda kui ülimalt lõbustavat (ent samas muidugi ka vältimatult traagilist) lugu. Novellis «Külakoolmeister» (algselt avaldatud pealkirja all «Hiidmutt») jutustatakse meile külakoolmeistrist, kes on külatagustel nurmedel täheldanud hiid-
Paracelsuse õpetuse jätgi koosneb ka inimorganism tria prima`st, kusjuures mercurium on spiritus (vaim), sulphur anima (hing), sool corpus (keha). Peale organismis kõigi funktsioonide vaimne regulaator archeus, mis asub maos ja mille haigestumisel organism kaotab tasakaalu. Tasakaalu saab taastada alkeemilisel, s. t. maagilisel ja keemilisel teel. Ravimina on seejuures tähtis alkeemiliselt saadav imepärase toimega kvintessents (quita essentia). Siiski tuleb tõdeda, et praktikas ei saavutanud iatrokeemia kui meditsiiline alkeemia epiteemiatega võitlemisel tolle aja traditsioonilise meditsiiniga võrreldes ei paremaid ega halvemaid tulemusi, sest epideemiad jäid endiselt niiöelda "jumala nuhtluseks" ja nende üleelamine olenes ka üksnes "jumala halastusest." Alkeemik-iatrokeemik võis üksnes juhuslikult edu saavutada või näiliselt edukalt ravida.
Alguses tundis end päris hästi ja tegi isegi ulakust, siis aga, kui tuli ilmsiks, et temast ei olnud sportlast (oli sõjaaja vitamiinipuudusest saanud lampjalad ja pidevad haigused olid teinud tema nõrgaks), langes klassihierarhias tükk maad allapoole ja muutus selleks endassetõmbunud olevuseks, kes ta oli kogu algkooliaja. Meeste maailmas pole ta end kunagi kodusena tunnud ja sõjajärgne poistekooli algkooli osa oli meeste maailma kvintessents. Ta on sellest kokkupuutest meeste maailmaga kirjutand oma jutus "Armastuse näod" kogumikus "Kust tuli öö". On küsitlend oma poegi ja teisi nooremaid inimesi, kas nende ajal ka koolis nii palju ropendati ja rõvetseti: vastus on olnud ei, nii võib arvata, et nende aeg oli selleski suhtes tõepoolest eriline. Algkoolist, mõnevõrra ka hilisemast ajast on kaasa saanud suure roppude laulude ja salmide tagavara. I Keskkkoolis (Nüüd jälle
Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia, kosmogoonia, geograafia, geomeetria jmt teadusalaga. Algelemendid ja õpetused nende segunemisest: 1.) loomismüüdid (Hesiodos „Tööd ja päevad“) 3.) keskajaks oli välja kujunenud nelja elemendi süsteem (tuli, vesi, maa ja õhk). 4.) hippokraatikud (algvedelikud ja nende segud, 4 temperamenti, tervist kui elementide harmooniline segu, haigus kui segu rikutus) 5.)alkeemikud: tuli, vesi, õhk, maa + kvintessents 6.)paracelsus- käsitlus elemendiõpetusest ebateaduslikuna, sidus rahvauskumustega, milles olid elementidega seotud vaimud 7.)Pütagoorlased- esimesed filosoofilise idealismi esindajad. Maailma põhialuseks pidasid nad arve ja nende suhteid. Pütagoorlastel on teeneid matemaatika, astronoomia ja muusikateooria valdkonnas. Aristokraatlike ringkondade tõekspidamiste väljendamine. Õpetus vastanditest (10 vastandipaari- piir ja piiritu, paaritu ja paaris, üks ja mitu, parem ja
järgivat kolleegi filosoofina koguni välistada. Näiteks täppisteaduse keele ja kontseptuaalse aparaadi loogilise analüüsiga tegelev positivist võib inimolemise absurditundega tegelevat eksistentsialisti pidada väljaspool filosoofiat (seega nt poeesiasse, psühhiaatriasse, erinevatesse kunstialadesse vm) kuuluvaks. Täiesti tavaline on olukord, et erinevad õppejõud võivad ühte ja sama teemat käsitleda väga erinevalt. Filosoofia on mõtetes hõlmatud ajastu, oma aja vaimne kvintessents (Hegel, Marx). Muidugi on see õige ja isegi küllalt konkreetselt ,,kombatav" määratlus, ent proovige oma ajastut mõistete ja mõtete diskursiivsesse (loogilisel arutlusel põhinevasse sidusasse) võrku püüda! Ilmselgelt domineerib toodud määratluses püüdlemine universaalse teadmise, terviku teadmise poole. Taoline püüdlemine on keeruline protsess, mille käigus ületatakse erinevad arvamused terviku kohta. Filosoofia on üks teoreetilise mõtlemise viise. Antiik-Kreeka
tundub mulle viljatu paljandik, õhk, see imelisim baldahhiin, näete, see hunnitu ülestõmmatud taevalaotus, see kuldtähiselt kirjatud majesteetlik lagi pole minu jaoks muud kui haisev ja mürgine aurudekogum. Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kui imeteldav kujult, kui väljendusrikas liigutusis, mõjuv kui ingel, mõistev kui Jumal: maailma ilu, elava tipp ja ometi, mis on minule see põrmu kvintessents? Ma ei tunne rõõmu mehest ... ega naisestki mitte, ehkki teie naeratusest võib seda välja lugeda. ROSENCRANTZ: Mu prints, mul polnud midagi sellist mõttes. HAMLET: Miks te siis naersite, kui ma ütlesin, et ma ei tunne inimesest rõõmu? GUILDENSTERN: Mu prints, me mõtlesime, et kui te ei tunne inimestest rõõmu, millise viletsa vastuvõtu osaliseks saavad siis näitlejad. HAMLET: Mis näitlejad?
hakkab. Religioossus tugevneb, muutub senisest tähtsamaks. Muutused hakkavad silma 1920ndate keskpaiku kirjutatud luuletustes "Hääl varjust"; "Rõõm ühest ilusast päevast", sinna liitub ka üsna tihedalt "Õnnevarjutus" ja veel paar klassikalist kogu 1930ndatest "Lageda taeva alla", "Kivi südamelt". "Hääl varjust" tumemeelsemad tekstid Suuremad rõõmuhõisked ja päeva helgem pool on paista 1928. a raamatus "Rõõm ühest ilusast päevast". Kuskilt siin on Underi kvintessents. Siin on mingil moel näha üleminek ekstaatilisest tasakaalustatud hilisemasse loomingusse. Eriti on rõhutatud "Õnnevarjutuse" tähendust. Kui me tahame leida klassikalise ballaadiloomingu v jutustava luule musternäidet, siis on kõige hõlpsam on leida seda siit. Kõige tuntum 20. sajandi ballaadikogu. Kolmas periood võiks alata 1942. a raamatu juures "Mureliku suuga". Kusjuures on selge, et see on sellisel juhul üleminekukogu. Under muutub isamaaliseks. Seda ta ju varem ei ole
Seetõttu kuulub ta samuti õiguse kriitilisuse dimensiooni. Teine samm on diskursus kui oluline element õiguse topeltloomuse doktriini jaoks. Diskursuse doktriin, see on praktilise õigsuse või siis tõe protseduuriline teooria. Kõikide protseduuriliste teooriate peatees räägib sellest, et ühe normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see ülestähendus on saadud teatud protseduure jälgides, see on iseloomulik kõikide doktriinide kohta. See ongi protseduurilise teooria kvintessents. See kriitilise dimensiooni puudulikkus, nagu otsustuse protseduur ette näeb, on õiguse positiivne dimensioon. See vajadus tuleneb moraalsetest vajadustest vältida anarhiat ja kodusõda ning saavutada sotsiaalse koostöö eelis. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õigluse printsiip on oluline printsiip. See nõuab moraalselt õiget otsustust. Mõlemad
University Of Peking, Peking ,1991 25. WIDENGREN, Geo. Religioonifenomenoloogia. Eesti keeles käsikirjas, EELK UI raamatukogu, Tallinn 26. ZAEHNER, Robert Charles. Zurvan- A Zoroastrian Dilemma, Noble Offset Printers, New York, 1972 109 Lisa Seitse kõnet surnutele Carl Gustav Jung Tegemist on Jungi poolt eraviisiliselt lähematele tuttavatele jagatud trükisega, mis omab tähtsust kui tema teoloogia kvintessents. Traktaat on täielikul kujul ära toodud Jungi autobiograafilises teoses ,,Mälestused, unenäod, mõtted." Traktaadi lõpul oleva tähekogumi mõtet pole Jung kunagi kellelegi avaldanud. SEPTEM SERMONES AD MORTUOS Seitse kõnet surnutele. Kirja pannud Basileides Aleksandrias, linnas, kus Ida puutub kokku Läänega. Sermo I Surnud tulid tagasi Jeruusalemmast, kus nad ei leidnud seda, mida nad otsisid. Nad tahtsid
annaabi.ee 
