SISUKORD SissejuhatuS Abiootilised tegurid PinnamooD LoomaD Taimed ToiduAhel Muu Huvitav Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas
Kätlin Laast AL14a Ketaspiduri eelised ● Efektiivsema pidurdusjõuga ● Kiirem jahutus ● Parem sodi ära juhtimine ● Klotsid kuluvad ühtlasemalt ● Konstruktsoonilt tugevamad ● Ühtlane jõu jaotumine klotsi piires ● Lihtsam konstruktsioon Ketaspiduri miinused ● Kallim ● Kuluvad kiiremini Trummelpiduri eelised ● Odavam ● Trummelpiduri miinused ● Keeruline ehitus ● Kuumeneb kiiresti ● Jahtumine võtab kaua aega ● Kui kuumeneb, siis pidurdus efektiivsus kaob ● Jüri Mägi ütles, et s*tad.
· Kaarpihustust kasutatakse suurte pindade korrosioontõrjel. · Leekpihustusel on pinnete poorsus 12...15%. · Enim kasutatakse termopihustamisel pulbreid. Moodus Pulbriosakeste kiirus Termomõju Nake alus- 1kg materjali m/s alusmaterjalidele materjaliga pealekandmise suhteline maksumus Leekpihustus 40...80 Kuumeneb vähe Halb 1,25 o (kuni150 C) Detonatsioon- 700...900 Ei kuumene Keskmine 3,0 pihustus Plasmapihustus 100....200 Kuumeneb Vähene 2,5 (kuni 800 oC) Kaarpihustus 40...60 Kuumeneb vähe Halb 1,0 19
SAHARA KÕRB Nimi PAIKNEVUS Maailma suurim kõrbeala. Laiub Aafrika põhjaosas. Pindala üle 8 milj. km2. Ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. KLIIMA Kuumemaid kõrbealasid. Madal ja tasane pind. Varjus kõrgeim temp. 58°C. Liiv kuumeneb kuni 90°C. Talvel harva võib esineda öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100mm Mõned aastad on täiesti kuivad. MULLAD Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike.
Siduri lahutamiseks on vaja pedaali. Pilet 5. 1. Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine ning kokpiti soojas hoidmine. Termostaat, lõdvik, paisupaak. 2. Siduri rikked Sidur libiseb selle põhjuseks on kulunud või õline siduriketas, pedaalil puudb vabakäik Sidur ei lahutu Siduriajamisse on sattunud õhku, siduriketas ei saa võlli soontel liikuda. Pilet 6. 1. Jahutussüsteemi rikked Mootor kuumeneb üle jahutusvedeliku temperatuur ületab 90 kraadi ( ventilaatoririhm puruneb, radiaator ummistunud või kinni külmunud, termostaat ei avane) Mootor ei soojene mootor ei soojene 80 kraadini või soojeneb aeglaselt ( termostaat ei sulgu ) 2. Käigukast Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda.Igal käigul on 2 hammasratast. Pilet 7. 1. Jahutusvedelikud Tosool antifriis A- 40 ( -40 C ) A -60 ( -60 C ) Vesi vihmavesi, jõevesi, lumevesi 2
Generaator Generaatori osad. 1)Ventilaator 2)Kaitse 3)Generaatori korpus 4)Ergutusmähis 5)Rootor 7)Staator 8)Kondrsaator 9)Kate 10)Pistikupesa 11)Kate 12)Ventilatsiooni toru 13)Dioodiplokk 14)Faasijuhe 15)Dioodi kandur 16)Laager Voolutarvitite toeks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge.Kui pinge on liiga kõrge,kuumeneb juhtmete isolatsioon,tarvitid võivad läbi põleda ka tekib ülelaadimine.Ettenähtust madalama pinge korral jääb aku osaliselt või täielikullt laadimata.Seepärast töötavad generaatorid koos pingeregulaatoritega,mis on häälestatud lähedaseks aku laadimise lõpu pingele.24-V elektrisüsteemi korral on reguleeritav pinge 26....28V.
Ja ongi teie kohv valmis. Mida on vaja teada, valides kohvimasinat? · Aparaadi võimsus. See on väga tähtis näitaja, eriti nende mudelite puhul, millel puudub võimalus reguleerida kohvi kangust. Kui te armastate küllaltki kanget jooki, on teil parem osta väiksema võimsusega kohvimasin (750-800 W). Valmistatava joogi kangus sõltub otseselt keetmise ajast. Mida väiksem võimsus, seda aeglasemalt kuumeneb vesi. Seetõttu imendub rohkem aromaatseid aineid, mille tõttu on valmiv kohv kangem, isegi kibedam. Reeglina mahutab väikese võimsusega kohvimasinate mudelite kann 5 6 tassi (umbes 0,75 l). · Kohvimasina kann. Tavaliselt valmistatakse see klaasist või erilise koostisega plastikust. Kohvimasinate viimased mudelid on varustatud kohvikannudega, mida võib kasutada mikrolaineahjus. Kannu käepide valmistatakse soojustisoleerivast materjalist
MIKS KESKKÜTE? Kuna energiaallikad muutuvad järjest kallimaks ning keskkonnanormid karmistuvad, tuleb leida võimalusi, kuidas olemasolev energia hulk võimalikult efektiivselt ära kasutada. Selleks on sobivaim lahendus keskküttesüsteem, kus kõigi majas kasutatavate küttekollete toodetud energia kogutakse kokku ja salvestatakse. Kogutud energia edasi kandmiseks ning salvestamiseks sobib kõige paremini vesi. KESKKÜTTE TÖÖPÕHIMÕTE Ühetorulise süsteemi korral kuumeneb soojuskandja (tavaliselt vesi) katlas või soojasõlmes ning tõuseb ülepoole, tõrjudes külma vee välja. Seejärel voolab see ühest kütteelemendist teise ning jõuab tagasi katlasse, kus seda jälle soojendatakse. Selle süsteemi suurimaks puuduseks on asjaolu, et igas radiaatoris toimub soojakadu ning seepärast on ahela viimane radiaator kõige külmem. MILLEST KOOSNEB? Tänapäevase keskküttesüsteemi põhiline osa on akumulatsiooni paak, kuhu
01325 bari. Temperatuur 0 Kelvinit = - 273o C Soojushulk Soojushulk iseloomustab molekulide soojusliikumise energia kandumist ühelt kehalt teisele. Soojushulk sõltub liikuvate molekulide arvust mis omakorda on võrdeline aine massiga e. kogusega. Soojushulga mõõtühik on: dzaul J Sageli kasutatakse ühikut kalor. 1 kalor on soojushulk, mis kulub 1 kilogrammi vee soojendamiseks 1o võrra. Soojuse levik Soojuslevib loomulikul teel ainult kuumemalt kehalt külmemale. Keha kuumeneb, kui temale kandub kusagilt soojusenergiat või temas muudetakse soojuseks muud liiki energiat. Soojus võib levida kolmel moel: I. Soojusjuhtivus puhul levib soojus keha osakeste vahetu kontakti teel, seda eeskätt tahkete kehade puhul II. Soojusülekanne e. konvektsiooniks nimetatakse soojuse levikut, mis tekib vedeliku või gaasiosakeste edasiliikumise või segunemise tulemusel. III. Soojuskiirgus esineb kõikidel absoluutsest nullist soojematel kehadel ja on seda
Komeet Mis see on? Komeet e. Sabatäht (kr k komts pikajuukseline) . Taevakeha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. Mõnikümmend komeeti aastas. Üks kolme aasta jooksul nähtav palja silmaga. Üks kümne aasta jooksul väga hele. Koostis Jää Tahke süsinikdioksiid Orgaanilised ja anorgaanilised ühendid. Tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Sisaldavad ka tolmainet ja gaasi. Kui komeet läheneb Päikesele, siis kuumeneb ja hakkab eraldama gaase ning tolmu. Ehitus Tahket tuuma ümbritseb pea, millest tekib Päikese toimel saba. Tavaliselt kaks või enam saba. Ioonsaba laetud osakestest, mis on suunatud Päikesest eemale. Tolmusaba raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Heledatel komeetidel ioonsaba. Väga heledatel nähtav mõlemat tüüpi saba. Orbiidid ja tiirlemisperioodid Orbiidid enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed.
arvestatud täpselt teda läbivale nimivoolule. Sularid valmistatakse peamiselt tsingist või hõbedast. Sulavkaitsmed täidetakse kvartsliivaga nende tööomaduste parandamiseks. Sulavkaitsme korpuseid valmistatakse erineva suuruse ja kujuga vastavalt nimipingele ning nimivoolule. Sulavkaitsmeid valmistatakse kahte tüüpi: · Ühekordse kasutusega; · Lahtikäiva korpusega sulavkaitsmed, milledele toodetakse vahetatavaid sulareid. Lühise tekkides sulavkaitse kuumeneb ja sulab. Sulamisega katkestab kaitse voolu. Rakendumisaeg sõltub voolutugevusest-mida tugevam on vool, seda kiiremini sular põleb läbi. Sulari nimivool on vool, mida ta võib kestvalt taluda. Kui koormusvool kasvab, siis sulari ja koju sulavkaitsme vool tõuseb. Suurim püsivool, mille juures sulavkaitse veel ei rakendu, sõltub sulari ristlõikest, materjalist, kujust ja pikkusest, aga ka ümbruse temperatuurist. Sulavkaitsmed paigaldatakse elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvitiga.
metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas · Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Aleeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Sudaan. · Seal asuvad Giza Püramiidid. · Kõrbet läbivad 2 jõge: Niilus ja Niger. Kliima · Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58, liiv kuumeneb isegi 90°C. · Üks palavamaid paiku kõrbes on Kebili. Selle põhjuseks pole i ainult kõrvetav päike, vaid ka asukoht. Ta jääb kõrbe tulisest südamest pärit tuule siroko teele, mis toob kuumust põhja poole. · Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. · Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Loomastik · Sahara kõrbes on kõige põhilisemad loomad kaamlid · Seal on veel: kitsed, skorpionid, kõrbe-
Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna- Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Kõrgrõhkkonnale on iseloomulik pilvitu taevas ning seetõttu on ööpäevane temperatuuri amplituud suur - üle paarikümne kraadi. Päeval kuumeneb kõrbe pind tugevasti, öösel aga kiirgub suur osa kogunenud soojusest maailmaruumi, sest pole pilvil, mis seda takistaksid. Seetõttu kannavad kõrbeelanikud mitmel pool kasukaid: loomakarvade vahel olev õhukiht kaitseb inimest päeval liigse kuumuse eest, öösel aga ülemäärase jahtumise vastu. Suur temperatuuri amplituud mõjutab tugevasti kivimeid, kokku tõmbudes ja jälle paisudes murenevad nad suhteliselt kiiresti. Pinnavormide kulumist soodustavad ka
muudab kliima niiskeks (soe õhk tõuseb üles , kondenseerub ja sajab alla) Külmad hoovused algavad pooluste lähedalt ja suunduvad ekvaatori poole. Külm hoovus muudab kliima kuivemaks. Kuidas tekib kõrb? Kõige kuivem Atacama kõrb. 1. seal on troopiline kliima 2. seal on külm hoovus 3. Atacama kõrbe ümbritsevad idast Andid Mussoonid: On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv. · Suve mussoon tekib sellepärast, et maapind kuumeneb. Meri on külmem, kui maapind ja mere kohale tekib kõrgrõhkkond. Ja kuna õhuvoolud liiguvad kõrgemalt alalt madalamale, siis mere kohal imevad pilved ennast täis ja liiguvad madalamale alale, ehk maismaale ja sajavad seal tühjaks. · Talvemussoon tekib sellepärast, et maapind külmeneb. Meri on soojem, kui maapind ja mere kohale tekib madalrõhkkond. Ja kuna õhuvoolus liiguvad kõrgemalt madalamale, siis sellepärast, seal ei sajagi.
Ühele võllile kinnitatud rootor ja liikumatu juhtaparaat on kompressori põhiosad. Turbiin on see, mis paneb rootori pöörlema. Rootorilabade kuju on selline, et nende liikumisel õhk kompressori ees alaneb ja selle taga suureneb. Mitmeastmelise kompressori läbinuna väljub õhk umbes 6 korda suuremal rõhul. Õhu temperatuur tõuseb selle protsessi käigus üle 2000 C . Kokkusurutud õhk läheb põlemiskambrisse, kuhu juhitakse ka kütust- petrooleumi või masuuti. Kütuse põlemisel kuumeneb õhk 20000 C piirimaile. Õhk kuumeneb jääval rõhul. Õhk paisub ja tema liikumiskiirus suureneb. Suure kiirusega liikuv õhk annab ära oma kineetilise energia turbiini rootori. Osa sellest energiast kulub kompressori käitamiseks, teine osa läheb aga vajaliku keha töölepanemiseks (autorattad, lennukipropeller). Seda saab ära kasutada ka reaktiivmootorina. Turbiinist suurel kiirusel väljapaiskuvad gaasid tekitavad reaktiivveojõu, mis paneb peamiselt liikuma lennukid.
soojeneb. Nii tekib õhu ringvool ehk tsirkulatsioon. Saunaahjul on ka keris ja kerisekivid. Kerisekivid puutuvad kokku kuuma ahjuga ja toimub soojusülekanne ahjult kividele. Samuti kuumenevad ka puidust seinad ja saunalava kuid see toimub aeglasemalt, sest puit on halb soojusjuht. Kui inimene sauna läheb on tema kehatemperatuur madalam kui õhu temperatuur saunas, toimub soojusülekanne inimese keha kuumeneb. Ka istumisel puidust saunalavale toimub soojus-ülekanne. Algul pingile istudes tundub puit keha vastas kuum, kuid soojusülekande kaudu temperatuurid ühtlustuvad ja enam ei tundu iste kuumana. Kuna inimese keha sisaldab vett, hakkavad teatud temperatuuril inimese kehale tekkima higipiisad, mida kuumem on õhk, seda rohkem tekib ka higipiisku. Sel moel jahtub keha ja langeb kehatemperatuur. Kui visata kuumadele kerisekividele vett, siis vesi aurustub ja tõuseb
Fosfor Fosforist Fosfor on keemiline element, mille aatomnumber on 15 ning selle tähiseks on P. Fosfor on mineraalina põhimõtteliselt alati oksüdeeritud olekus, anorgaaniliste fosfaatsete kividena Suurt osa fosforiühenditest on kasutamisel just väetamisel. Fosfor on ülimalt oluline, sellepärast, et fosfaadid on DNA, RNA ja ATP kompnendid. Fosfaatidest koosnevad ka fosfolipiidid, mis moodustavad kõik rakumembraanid Keskmine täiskasvanud inimene sisaldab endas umbes 700 grammi fosforit, millest suur osa on hammastes ning luudes. Valge Fosfor Kõige laieldasemalt kasutusel. Valge fosfor on kõige aktiivsem, mürgisem ning ebastabiilseim võrreldes teiste allotroopidega. Aja möödudes muutub Valge Fosfor punaseks fosforiks Punaseks fosforiks muundumise protsessi kiirendavad valgus ja kuumus. Valge fosfori näidised sisaldavad tihti punast fo...
(lampide asemel võib kasutada ka elektroode vms) vahele, kus gaasisegule antakse elektrilaeng ning seeläbi tekitataksegi laserkiir. Tekkinud kiirt ei suunata kohe resonaatorist välja, vaid seda peegeldatakse resonaatoris nii mitu korda, kui suurt väljundvõimsust vajatakse. Peeglite arv resonaatoris on eri tootjatel erinev ning resonaatori suurus sõltub laserseadme väljundvõimsusest. Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle käigus gaas ei põle ära, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse. Kuumenenud gaasi enam kasutada ei saa ja see pumbatakse vaakumpumba abil resonaatorist välja. Nii gaasi pealeandmine kui ka selle väljapumpamine on pidev protsess. Väljapumbatav gaas jahutatakse spetsiaalses jahutis ja suunatakse seejärel laserseadmest välja. Antud süsteemi suurimateks puudusteks on suur töötavate abimehhanismide hulk ning pidev gaasikulu laserkiire tekitamiseks. LASERI TÖÖPÕHIMÕTE
Klapi paisumispilu kontroll ja reguleering Klapi paisumispilu on vajalik sellesks, et kui mootor kuumeneb siis klapp pikeneb ja et tal oleks kuhu pikeneda.Klapi paisumispilu suuruse annab autodata.Tavaliselt antakse vahemik(nt: sisse 0,25 0,30, välja 0,35 0,40).Klapi paisumispilu kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaas sammuti ka kõik juhtmed, voolikud jne..Seda tehakse vastaval teenendusvihikule ettenähtud läbijooksul.Paisumispilu kontrollitakse tavaliselt jahtunud mootoril.Tea, et suurem paisumispilu takistab
termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel- raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. Surm: See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev. Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul
Kergkruus on väga vastupidav erinevatele raskustele, tulele, niiskusele, külmumisele ja erinevatele närilisetele. Kergkruus on väga sobilik materjal aiapidajale, kes tahab lihtsate vahenditega värskendada õue välisilmet ja kasutada uudseid lahendusi taimekasvatuses. Samuti on kergkruus-ja plokid abiks erinevate õueehitiste rajamisel. Fibo kergkruus Kergkruusa valmistatakse savist, mis segatakse ühtlaseks massiks. Seejärel savimass kuivatatakse ja põletatakse pöördahjus. Savi kuumeneb temperatuurini 1150 °C ja paisub. Nii tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Fibo kergkruus (vaid looduslikest lähteainetest). Kergkruusas võib olla vett nii pinnal, kui ka graanulisse sisse imendunult. Fibo kergkruusast saab valmistada ka kergplokke, mis on väga vastupidavad. Fibo kergkruus on: · Põlematu ja külmakindel · Tugev vaatamata oma kergusele · Looduslikest materjalidest · Keemiliselt peaaegu neutraalne
parabool silinderpinnal põhinevate rennpeeglitega päikeseelektrijaamad, mille ehituspõhimõte on esitatud joonisel 2. Rennpeegel-elektrijaam 1 päikesekiirgus 2 rennpeeglite väli 3 kõrge keemistäpiga vedel soojuskandja 4 aurugeneraator 5 soojussalvesti 6 auruturbiin-generaator Joonis 2. agregaat 7 kondensaator 8 soojuskandja varu Kõrge keemistäpiga vedel soojuskandja kulgeb mustapinnalistes suure neeldumisteguriga terastorudes, mis on paigutatud rennpeeglite fookusesse, ja kuumeneb enamasti temperatuurini 300...400 oC; aurugeneraatoris jahtub see tavaliselt temperatuurini 120...130 oC. Soojuskadude vähendamiseks on eelnimetatud terastorud ümbritsetud veel klaastorudega. Rennpeegli laius on tavaliselt 2...5 m ja pikkus kuni 150 m. Erinevalt heliostaatidest saab paraboloidrennidel muuta päikese järgimisel üksnes kaldenurka, mitte aga rõhtsat suunanurka. Seetõttu on päikesekiirguse kasutustegur selles süsteemis väiksem (tavaliselt 10...12 %),.
Lõke on vabas õhus asuv lahtine tulease, mis on rajatud kividele või muule tulekindlale alusele. Lõke on algeline söögiküpsetamisvahend. Lõke on soojus- ja valgusallikas. Lõke oli kaua aega ajaloos kasutusel söögitegemisel ja valgusallikana.Lõket kasutati ka märguanneteks. Kui tikust lõket süüdata, siis kohe puit põlema ei sütti, see soojeneb natukene. See aeg võib olla väga lühike.Kui tikk vastu puud panna, siis hakkavad puidus aineosakesed kiiremini liikuma ja puit kuumeneb. Kui lõke põleb, siis selle ümber hakkab õhk soojenema.Toimub soojusülekanne lõkkelt õhule. Tekib õhuringlus. Soojem õhk tõuseb ülesse ja jahedam langeb allapoole ja hakkab tasapisi soojenema. Soojusülekanne lakkaks, kui tekiks samasoojus aga lõke pole nii tugev, et soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi.
2. slaid - ehitus koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.Nende tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet ja gaasi.Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 3. slaid - komeedi saba Saba on jagatud kaheks: ioonsaba, mis koosneb laetud osakestest mida päiksetuul eemale puhub ja tolmusaba, mis koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul ei mõjuta. Seetõttu järgib tolmusaba komeedi orbiiti.Sabapikkus kuni 100 km. komeedi läbimõõt vaid paarkümmend km. 4. slaid - Pea ehk kooma
Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal näiteks Kattara ja Faijum. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma, mägedes kuni 18oC. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Kõrbe maapinnas võib leiduda rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake (raud, vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, plii, hõbe, kuld, plaattina, toorium, uraan), palju on ka keedusoola, fosforit ja põhjavett, maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Sageli esineb kõrbes liivatorme (peamiselt talvel) samuume
(suslik, hamster, hiir, küülik), roomajad (kilpkonn, madu, sisalik) ning eelpoolinimetatutest toituvad kiskjad (hunt, rebane) ning röövlinnud (stepikotkas). Kuna rohtlates on maailma viljakaimad mullad, on seal kogu pind peaaegu põldude all, kus kasvatatakse teravilja (mais, nisu, päevalilled, suhkrupeet). Kõrbed asuvad põhiliselt pöörijoonte ümbruses, aga vahel ka mandrite siseosades, kuhu niisked meretuuled ei ulatu. Amplituud on üle paarikümne kraadi (ööpäevas), sest päeval kuumeneb kõrbe pind tugevasti, öösel pole aga pilvi, mis selle jahtumist takstaksid. Kõrbed jagunevad liivakõrbeks (elusolenditele soodsaim), savikõrbeks (pinnas muutub kuivuses nii kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse), kivikõrbeks (paiknevad mäestike jalamil, on tekkinud rabenemise tulemusel), lössikõrbeks (poorsetest ja peentest osakestest kujunenud pinnasel) ning soolakõrbeks (seal, kus on kunagi olnud tugevasti sademeid või kunstliku niisutust, siis aga kadunud)
kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb, kuni algavad termotuumareaktsioonid. Väliskiht jääb gaasiliseks Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest tekivad olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb
Jahutamiseks on arvutites ventilaatorid, mis võivad kõrvaga kuuldavat müra tekitada. Samas ei tohi arvuti ventilaatoreid ka kinni katta, sest siis ei saa arvuti jahutust ning võib minna katki. Emaplaat on keskne kaart, mille külge pannakse kõik teised kaardid ja juhtmed. Emaplaadil on mitmed pesad, mille taha saame ühendada näiteks hiire, printeri jne. Protsessor on arvuti aju. Asub emaplaadi peal. Kuna protsessor töötades kuumeneb on selle peale jahutamiseks pandud ventilaator. Protsessor teeb arvutis mõtlemistööd. Mida kiirem on protsessor seda kiirem ja vingem on arvuti. Kaks suuremat protsessoritootjat firmat on INTEL ja AMD Mälu (RAM) on komponent arvutis, kus hoitakse töödeldavaid andmeid ning programme. Mida rohkem on mälu seda parem. Kaasaegses arvutis võiks mälu olla vähemalt 1GB (juhul kui kasutatakse operatsioonisüsteemi MS Windows Vistat siis isegi 2GB)
kääbusplaneet on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Näiteks Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirleb hulk väikeplaneete. Neid nimetatakse asteroidideks ja nende piirkonda asteroidide vööks. 2. Meteoriitide liigid – Meteoriidid jagunevad: kivi,-raudkivi ja rauameteoriidid 3. Kuidas tekib komeedi saba? - Kui komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 4. Tähtede koostis ja liigitus. - Spektraalanalüüs ja tähe atmosfääri mudelid on näidanud, et üldjoontes on Päikese kaasaegsetel sarnane koostis – nende massi järgi koosnevad need 70% vesinikust, 28% heeliumit ja 2% raskematest elementidest. Tähtede liigid: kääbused, hiiud ja ülihiiud
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähis osadeks.
Sellist mikserit ei pea käes hoidma, aparaat toetub jalale. Statiiviga mikseril on kaasas vahustamis- ja segamisnõu. Statiiviga mikser on täpselt samasuguse ehitusega nagu käsimikser. Mikserdada võib ükskõik millises tavalises kausis või potis. Müügil on ka seinastatiiviga mikserid. Sau- ehk nuimikser on mõeldud püreerimiseks. Saumikser on kinnise korpusega, ilma õhkjahutusega aparaat, millega ei saa pikka aega töötada. Kuna saumikseril pole mootori jahutust, kuumeneb see kiiresti üle ja vajab jahtumiseks puhkust. Saumikser sobib keedetud juurviljade ja pehmete puuviljade püreerimiseks. Saumikser on turvaline , sest hakkab tööle vaid siis, kui masin on õiges tööasendis. Soovitavalt võiks saumikseri võimsus olla vähemalt 200W. Saumikseri jalaosa võiks olla vastupidavast metallist. Käepide, mille puhul on kasutatud ainult plastmassi, võib olla libe. Rusikareegel on, et mikseri
nihutamist. Dipool- dielektriku aatom, mis koosneb kahest ühesuurusest, kuid erimärgilisest laengust. Polaarsed molekulid elektriväljas( mikrolaineahju näitel) Vee molekuli käitumisel dipoolina pöhineb mikrolaineahju töö.Mikrolainete perioodiliselt muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad vee molekulid toidus perioodiliselt ümber orienteeruma ja seega sunnitult võnkuma.Hõõrdejõudude olemasolu tõttu läheb selliste võnkumiste energia üle soojuseks ja toit kuumeneb. Piesoelektriline efekt-ained, mis on suutelised polariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel.Põhjustab erimärgiliselt laetud ioonirühmade ehk alavõrede omavaheline nihkumine ioonkristalli deformeerimisel. Piesoelektriline pöördefekt-seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul.Elektriväli nihutab erimärgilisi ioone vastandlikes suundades.Seega kaasneb piesokristalli kokkutõmbumine või väljavenimine.
2012 Geiser: Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Tekkimine: · Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. · Geiser hakkab purskama siis, kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Aur pressib osa vett maapinnale ja see paiskub geisrisuudmest välja. Seejärel hakkab geiser uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. Igast purskest jääb maha vees leiduvat lupja ja teisi sooli. Nii kasvab geiser aja jooksul koonusekujuliseks. Geisri ja kuumaveeallika vahe: · Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja pidevalt, ilma nii- öelda laadimiseks peatumata. Niisuguseid allikaid ei loeta geisriteks, sest
Nt. Vesi voolab mäest alla , kuid tema tagasi mäkke saamiseks tuleb teha tööd. Võttes aluseks termodünaamika teise printsiibi saab aga iseeneslikult toimuvaid protsesse kasutada ära töö tegemisel. Näiteks vee jõud paneb käima ratta, mis pumpab vett mäkke. Teise printsiibi alusel töötavad ka näiteks õhk-vesi soojuspumbad. Lihtsustatult on seadmete tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb ja soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandaküttesüsteemile. Antud protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse kompressori abil küttesüsteemi. Näitena saab tuua ka eluslooduse mudeli: Kogu aeg peab lisanduma uut päikeseenergiat, sest fotosünteesist saadud kvaliteetne energia lahkub toiduvõrgust vähehaaval soojusena.
rohtlaala. Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist. Päevad on kõrbes tulikuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur langeda alla nulli. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist
Kliimaseadme tööpõhimõte Külmaringius Külmaringluse eri osad on omavahel ühendatud torudega ja moodustavad suletud süsteemi. Süsteemis ringleb külmaaine, mida pumpab kompressor. Külmaringius jaguneb kaheks pooleks: · Kompressori ja paisuventiili vahelist osa (kollane/punane) nimetatakse kõrgsurvepooleks. · Paisuventiili ja kompressori vahelist osa (sinine) nimetatakse madalsurvepooleks. Külmaaine (gaas) surutakse kompressoris kokku, mistõttu see kuumeneb. Külmaaine surutakse läbi kondensaatori. Kondensaatoris külmaaine jahtub ja kondenseerub, st muutub gaasilisest olekust vedelasse. Järgmisena läbib külmaaine kuivatusfiltri, kus vedelast külmaainest filtreeritakse välja mustus ja õhumullid. See kindlustab süsteemi tõhususe ja kaitseb seadme osi saastumise eest. Kuivatusfiltrist suunatakse külmaaine edasi paisuventiili juurde. Seda võib võrrelda paisutamisega
4. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C 5. Kõvadus 0,4 (Moshi skaalal) KEEMILISED OMADUSED (VÕRRANDITENA) Mõlemad väga aktiivsed, leelismetallid, oksüdatsiooniastmed ühendites +1. Naatrium ja kaaliumoksiidid on tugevalt aluselised. 1. Reageerivad hapnikuga, moodustub naatriumi puhul naatriumperoksiid, kaaliumiga kaaliumhüperoksiid 2. Reageerivad väga aktiivselt veega. Eksodermiline reaktsioon. Veega reageerides kuumeneb metall nii palju, et ta läheb põlema, kaalium lillaka valgusega, naatrium orantsi. Kaaliumil toimub see reaktsioon naariumist kiiremini. Reageerimisel veega moodustub leelis (naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid) ja eraldub vesinik. (hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest). 3. Reageerivad halogeenidega, moodustuvad halogeniidid (reageerib ka bromiidi, iodiidi, fluoriidiga) 4
peakontorite 56-kohalisse autoparklasse 512-st päikesepaneelist koosneva elektrijaama, mis annab aastas 131 000 KWh energiat oma peakorterite energiakulude katteks ja võimaldab laadida ka elektriautosid. Päikese-veekuumutid · Päikese-veekuumutid koosnevad isolatsioonikihil asetsevaist päikesepaneelidest. · Paneel on kaetud klaasiga, mis laseb päikesekiirgust hästi läbi. · Vedelik pumbatakse läbi torude, kus see päikesepaistel kuumeneb. · Läbinud torud, jõuab kuumenenud vedelik soojusvahetisse, kus ta annab soojuse üle tarbeveele, näiteks keskkütteveele. Päikeseenergia Eestis · Eesti kliimas hoonetel võimalik kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega. · Hoone aastasest soojusenergia tarbest saab sellega katta 20-60%. · Kollektori optimaalne suund on lõunasuund ja Eestis parim kaldenurk 45-60°. · Kasutatakse sooja vees saamiseks märtsi algusest septembri lõpuni.
Euroopa Elbrus 5642m Suur Kaukausus Antarktis Vinson 5140 Kivimid ja kivimite ringe Pinnacormide, ning neid moodustavate kivimite teke ja aerng Laava tungib maapinnale -> jahtub/tardub -> tekivad tardkivimid -> päike murendab -> tekivad setted -> setted kuhjuvad -> tekivad settekivimid -> erinevad kivimid satuvad subtoosi -> kivimid jäävad maa alla -> kuumeneb temp. -> tekivad moondekivimid -> kui kaevandatatkse, vajuvad maa alla rohkem -> sulvad üles -> tekib magma .... Moondekivimid(marmor, gneiss) Tardkivimid(basalt, garaniit) Settekivim ( liivakivi, lubjakivi) Kivim on maakoore tahke moodustis, mis koosneb mineraalidest. Mineraal on looduslik keemiline ühend, mida leidub maakoores. Looduses on umbes 3000 mineraali. N: kvarts, kassikuld, kips, rubiin, fluoriit. Kivimite kasulikkus :
Abiahela vool on kordades jõuahela voolust väiksem, s.t. väikese vooluga juhime suuri voole. Sulavkaitse on elektriahela element, mille ülesanne on kaitsta tarbijat lühise eest. Termorelee on elektriahela element, mille ülesanne on kaitsta tarbijat ülekoormuse eest. Termorelee töö põhimõte seisneb tarbija voolul, mis läbib kütteelementi (takistus-traati) ning mis asub bimetallist plaadi lähedal ja kiirgab sellele soojust. Ülekoormusvooluga kuumeneb bimetallist plaat liiast ning paindub, mis omakorda vabastab normaalselt suletud abikontakti. Normaalselt avatud kontakt on elektriahela element, mis omab mitteelektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. Tähis NO või 10. Normaalselt suletud kontakt on elektriahela element, mis omab elektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. Tähis NC või 01. Iseennistuv surunupplüliti normaalselt avatud kontaktidega on elektriahela element,
Seega Eesti majanduse areng sõltub oluliselt välismaise majanduskeskkonna arengust. 3. Kuidas on omavahel seotud: a) intressid-ettevõtlus-majandusareng, Kui intressid on madalad, võtavad ettevõtted palju 10. Mis juhtub, kui majandus: laene, et saaks oma firmat arendada ja a) kuumeneb üle – Majanduse ülekuumenemise laiendada, ja majanduse areng saab hoo sisse. põhjuseks on liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. b) maksukoormus-tarbimine-majandusareng Kõrge inflatsioon omakorda põhjustab inimestes
tasakaaluvõrrandi abil. 22)Millest tekivad tähed? Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma, see võtab kaua aega.. Kui gaasipilv on kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid.Mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist.Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 23)Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub tähe gravitatsiooniväljast, mis hoiab koos gaasi ennast..
hõbedast. Plaatinasulami teine komponent on tavaliselt vask. Plaatinatoodete turg on suur, enim tarbib neid Jaapan. Juveelitööstus on autotööstuse järel suuruselt teine plaatinakasutaja. Plaatinasulam on mehaaniliselt hästi töödeldav, probleemiks on kõrge sulamistemperatuur. 5 Metallide jootmine Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini. Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest ja vajadusest jootmisel gaasileeki, samuti elektrilist ja induktsioonkuumutamist ning jootleid. Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel.
Mõned usuvad, et Universum jätkab paisumist, muutudes suuremaks ja külmemaks. Viimaks saavad kõik tähed otsa ning Universum muutub külmaks ja pimedaks. On teada, et kui galaktikad liiguvad laiali, siis ühe galaktika gravitatsioon tõmbab teisi, aeglustades niimoodi paisumist. Leitakse, et see pidurdab galaktikate liikumise täielikult, kuni nende kaugenemine lakkab. Seejärel tõmbub Universum kokku, kuni kõik on jälle koos ühes punktis. Aine üha tihedamal kokkusurumisel, see kuumeneb. Viimaks langeb Universum jõuliselt kokku sissepoole suunatud plahvatuses, mida kutsutakse Suureks Kollapsiks. Kõik hävib ja see saab olema Universumi lõpp. Loomulikult ei ole välistatud ka see võimalus, et sellele võib järgneda teine Suur Pauk ja uue Universumi sünd. Üks tuntumaid Universumi vaatlejaid oli Ameerika astronoom Edwin Hubble (1889-1953). Aastal 1924 tutvustas ta esimest tõendust selle kohta, et väljaspool meie Galaktikat on olemas ka teised galaktikad. 1929
ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid
pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega Ühik J (Dzaul) Valem (pinge*voolutugevus*aeg), , A= l2*R*t 2.Elektrivoolu võimsus valm ühik? Ül Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Ühik 1W (vatt) Valem: N=U*l N=l2*R N=U2/R 3.Hõõglambi töö põhimõte ja ehitus? Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit asub klaaskolvis, milles pole õhku vaid on gaas. Hõõgniit kuumeneb elektrivoolu toimel (kuni 3000 kraadini) ja saavutab valge hõõguse, mis valgustab. 4.Faasijuhe;nulljuhe Elektrivõrgu maandamata juhet nim. faasijuhtmeks ja maandatud juhet nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220 volti 5.Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine? Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Seda tehakse selleks, et korpuse pingestumisel
saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad või on lühikesed, tardub juba vulkaanilõõris. 2) kilpvulkaan, liikuv magma liigub maapinnale ja valgub laavavooludena laiali, moodustub lame vulkaanikoonus. Kuumaveeallikas: vesi kuumeneb, tekib aur. Kui auru rõhk on suurem kui veesambal, siis tekib purse, seda nim.geisriks. Pursete vahe sõltub geisrist.Geisreid on Uus- Meremaal, Islandil, Kamtsatkal. Maavärinad tekivad: 1)laamade liikumise tõttu (tektoonilised maavärinad).Levivad seismilised lained, epitsenter on maavärina koldest otse üles maapinnal. Seismograafiga mõõdetakse. 2)vulkaanide tõttu. 3)inimtekkelised (pommiplahvatused, Kurski allveelaeva plahvatus nt.)
veondusel ja kasutamisel. Määrdeõlide omaduste püsivust kõrgetel temperatuuridel nimetatakse termiliseks stabiilsuseks. Termiliseks stabiilsuseks e termooksüdatsioonikindluseks nimetatakse määrdeõli omaduste püsivust kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestiste tekkimisele, keemiliseks stabiilsuseks aga vastupidavust madalal temperatuuril moodustuvate sadestiste tekkimisele. Kui määrdeõli puutub töötades kokku kuumade detailidega ja kuumeneb, siis toimub oksüdatsioon (hapnikuga ühinemine) küllalt suure kiirusega. Temperatuuri tõusul üle 250 oC muutub määrdeõli koostis juba mõne minuti jooksul. Määrdeõli on seda kvaliteetsem, mida kõrgemal temperatuuril ja mida aeglasemalt oksüdeerumine toimub. Termiliselt absoluutselt stabiilseid õlisid ei eksisteeri. Määrdeõli hangumine Määrdeõlide hangumispunktiks loetakse temperatuuri,
konts.hape. Võtsin süstlaga vajaliku koguse puhast HCl-i (2.21ml) ja lisasin selle destileeritud veele, nii et vajalikust lahuse ruumalast jääks veel osa vett lisada. Täiendasin lahust dest. veega kuni vajamineva mahuni. Katlakivi lagundamine Leian reaktsioonivõrrandi abil, mitu grammi katlakivi peaks võetud lahuses lagunema. 2HCl + CaCO3—> CaCl2 +H2O + CO2 Kaalun katlakivi ja lisan ettevaatlikult happelahusesse, happe lahustumine on eksotermiline, lahus kuumeneb. Hüpotees: Happelahusesse lisatud katlakivi (CaCO lahustub täielikult. Katse tulemus: Katlakivi ei lagunenud täielikult, kuna katlakivis oli osa ka kergemaid karbonaate siis võtsin CaCO ilmselt ülehulgas. Jääk oli tingitud mol suhtest. Kaalusin puhta filterpaberi keskmise massi, 0.8752g kaalun oma filterpaberi koos katlakiviga, 3.23g arvutan allesjäänud sademe 3.23-0.8725= 2.3575g
Erineva paksusega detaile jootes tuleb rohkem kuumutada paksemat detaili. Peale jootmist jootekoht jahutatakse, pestakse ja kuivatatakse. Ohutusnõuded Jootekolbi hoia ja kuumuta selleks ettenähtud alusel. Jootekolbi ei tohi üle kuumutada. Jooda ventileeritavas ruumis kindlal alusel. Happeline räbusti kanna jootekohale pintsliga. Happelise räbusti sattumisel nahale eemalda ta pestes seebivee või pesusoodaga. Ära jooda detaile käe vahel, detail kuumeneb. Defektid jootmisel Räbusti ebapiisav aktiivsus- joodis ei märga materjali viimase oksiidikelme, rasva või mustuse olemasolul. Joodisevoldid- ja nired- tekivad detaili alakuumutamise tõttu. Joodisõmblus tuleb krobeline- liiga pikk kuumutusaeg või kõrge temperatuur. Praod jooteõmbluses- tekivad metalli ja joodise suurest soojuspaisumisteguri erinevusest. Detailid on kiivas ja jootekoht tuhm- detailid on jootmisel liikunud.
annaabi.ee 
