infot 5) Primaarne visuaalne korteks seotud otsese nägemisfunktsiooniga (,,ma näen"). 6) Visuaalne assotsiatsiooni korteks tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega. 7) Prefrontaalkorteks valdavalt assotsiatsiooni ala võimaldab kontrollida oma käitumist, emotsioonidest lähtuvaid asju teha, motivatsioon, intuitsioon, võime planeerida 8) Primaarne auditoorne korteks võtab vastu kuulmisinfo 9) Auditoorne assotsiatsiooni korteks tegeleb kuulmisinfo analüüsiga. 10) Wernicke ala tagab kõne mõistmise, mõtestamise keskus, kõne formuleerimine sisu mõttes 11) Brocka ala kõne formuleerimise keskus formuleerimine motoorses mõttes 12) Primaarne visuaalne korteks võtab vastu nägemisinfo 13) Visuaalne assotsiatsiooni korteks analüüsib nägemisinfot 14) Maitseala tegeleb maitsetega. 4.Suuraju valgeollus ja juhteteed
kiudu ->Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt ->Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi-rakkude kogum). Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) -> Nervus vestibulocochlearis -> kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) -> osa kiude vastaspoolde ja osa samasse -> Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast -> -> erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel;
mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast tulnud info), Prefrontaalkorteks (mõtlemise plan.) 12
tagurpidi pööratuna ta seda ei ole)? KIIRUSAGARAD: Kiirusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Ühendused: Frontaalsagaraga – liigutuste juhtimine Erinevate kiirusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat Somatosensoorne koor – aitab maailma tajuda puutetundlikkuse mõttes Posttsentraalkäär – tundlikkuse info mõlemalt poolt näo aladelt ja vastaskehapoolelt Ülemine parientaalsagarik – info puutetundlikkusest, nägemisinfo, kuulmisinfo, vestiblaarinfo. Kuidas tähelepanu olulisele stiimulile suunata. Eestalb – teadvus, keha liikumine ruumis, episoodiline mälu, eneseteadlikkus Intraparientaalvagu – tähelepanu suunamine ohustiimulitele, objektiinfo töötlus – silmade positsioon pea ja keha suhtes, objektide olulisuse üle otsustamine Alumine parientaalsagarik – mälu ja äratundmine, oskuste omandamine, keeleline töötlus
ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: närvirakkude väljaspool aju paiknev kogum). Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemissüsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) Nervus vestibulocochlearis kuulmisinfo Nucleus cochlearis: siin info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus- spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?? osa kiude vastaspoolkerasse ja osa samasse poolkerasse Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast erinevad tuumad, mis omavahel veel kiude vahetavad
- … Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu - Suur osa ajukudet mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega Alad BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38 - Kuulmis ja kõneinfo töötlus - Viipekeele ja kommunikatiivsete žestide töötlus - Sotsiaalselt kommunikatiivsete žestide töötlus (pilgu liikumine suu liikumine) - Visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine - Kategoriseerimine Kuulmisinfo töötlus Primaarne kuulmisinfo töötluse keskus – Heschli käär, tonotoopiliselt organiseeritud, peegeldab helisagedusvõnkumistele reageerivate rakkude asukohti Corti organis. Vastuvõetud info liigub analüüsiks edasi assotsiatsioonialale BA 42. 2 liikumissuunda analoogsed ’mis’ ja ’kus’ visuaalse info töötluse suundadele: - Auditoorne/ventraalne seotud objekti või isiku identifitseerimisega - Posterioorne/dorsaalne seotud heli sisu ja heliallika asukoha määramisega Kõneinfo töötlus
Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi- rakkude kogum). 56 Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) Nervus vestibulocochlearis kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) 57 osa kiude vastaspoolde ja osa samasse Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel;
täiendab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. Mäluliigid Protseduuriline mälu selleks et käivitada, on vaja mingi toiming läbi teha. Nt jalgrattaga sõit. Ei saa teoreetiliselt õppida. Sensoorne mälu seotud sensoorse tajumisega. Välklambi effekt nagu foto jääb meelde. Võib kiiresti kaduda ikooniline mälu nägemisorganitest saadud info. Võib kaduda sekundi murdosa jooksul. kajamälu - kuulmisinfo Episoodiline mälu seotud inimese enda teadmiste ja mälestustega. Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid
Peaaju: uuritakse EEGga elektroensefogrammiga. Saab uurida aju elektrilist aktiivsust. Langetõbi. Tänapäeval on leiutatud ka kompuutertomograafia. Piklikaju üks vanemaid osasid, ül hingamise ja vereringe reguleerimine. See elulise tähtsusega. Väikeaju ül hoida keha tasakaalus ja liigutuste täpsus, väikeajul on kaks poolt, mida ühendab ajusild jämedate närvide kimp, mille kaudu toimub kahe poole reguleerimine. Keskaju jookseb kokku nägemis ja kuulmisinfo. Aitab hoida ka püsivat kehatemperatuuri. Seal on keskused, mis reguleerivad une ja ärkveloleku aegu ning kontrollitakse automaatseid reflekse. Vaheaju koosneb taalanusest?? ja hüpotaalanusest. Talanusse läheb kõikide meelte info ja käsklused läbivad selle. Hüpotaalanus hoolitseb selle käitumise eest, mis on seotud isendi säilimise eest(söömine, paljunemine...) Suured närvirakkude kogumid moodustavad tuumasid. Ajukoor peal hallaju
Lisaks sellele, et kuklasagar saab infot nägemisorganitest, tuleb sisestusi ka kõrgemalt tasemelt teistest sagaratest ehk ajukoore teistest piirkondadest. See on oluline, et see mida me näeme, oleks mõjutatud ka meie teadmistest, ootustest ning mälust jne. See, mida tajuda püüame, sõltub meie ootustest. Oimusagarasse tuleb info kukla-, otsmiku ning kiirusagarast kui ka aju koorealustest neuronitest otse. Sinna tuleb kuulmisinfo. Sealne info töötlemine hõlmab lihtsamate häälikute analüüsist kui ka keerulistemate lausete töötlemiseni. Selle all toimub seega kõne mõistmine. Kuid see pole vaid kuulmis- ja kõneinfo töötlus, vaid ka visuaalse info töötlemise koht, kus visuaalse info töötlus on kuklasagarast veelgi keerulisemad (nt nägude tundmine, aga ka muude keerulisemate kujundite töötlemine)
EF ei saa käsitleda kui "oskust" (skill): oskus on õpitud võime teha midagi kompetentselt, miski mida saab omandada, õppida, harjutada ja parandada ja sellisena rakendame me oskusi rutiinsetes, harjumuspärastes kontekstides. Need olukorrad EF rakendamist ei nõua. otsmiku- ja kiirusagarate rolli ja omavahelisi seoseid erinevate kognitiivsete protsesside vahendamisel P-FIT teooria järgi: I staadiumis toimub vastuvõetud nägemis- ja kuulmisinfo töötlus erinevates oimu- ja kuklasagarate piirkondades - nägemiskoore alad (BA 18, BA 19 ja BA 37), Wernicke pk (BA 22). II staadiumis toimub selle info integreerimine ja üldistamine, olulised mitmed kiirusagarate piirkonnad, eriti nurkkäär (BA 39), supramarginaalkäär (BA 40) ja ülemine kiirusagarik (BA 7). III staadiumis toimub infovahetus ja info liikumine otsmikusagarasse, mis vahendab probleemilahendust, olulised motoorne lisa-ala (BA 6), dorsolateraalne prefrontaalkoor (BA 9, BA
Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar nägemise esmane töötlus Oimusagar kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia jutt pole seoses ja Boca piirkonna afaasia raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla
Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud – vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus – aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar – nägemise esmane töötlus Oimusagar – kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia – inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia – ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia – jutt pole seoses – ja Boca piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar – sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla
kultuursest inimesest. Kuklasagar! Keskpunkt on see kui paneme sõrme keskele, siis seal on koljuluu väljaulatuv osa. Võrkkestal tekkiv närviimpulss jõuab koore alla, suundub kuklasagarasse. Kuklasagarast ettepoole on all oimusagar ehk temporaalsagar- kindlate katergooriate objektide esindused on seal, närvirakud töötlevad valikuliselt nägusid- nägude spetsiifiline töötluskeskus. Allpool aktiivne piirkond siis, mis näeb mingit kindlat kohta.. Kuulmisinfo töötlemine. Keeruline info kodeeritaksegi sinna. Oluline et teadvustatud pilt maailmast tekiks. Ka rolle emotsionaalsest tajust oimusagaras. Frontaal- ehk otsmikusagar on kõige rohkem arenenud. Palju eri piirkondi, palju rolle- mis teeb inimesest inimese- teadlik planeerimine, valikud, tahtejõu abil kontrollitud käitumine jne. Muudel keskustel on ka oluline roll. TALAMUS- peaaegu kõiges on tal roll, tal on palju allsüsteemi,
üks osa ainult kultuursest inimesest. Kuklasagar! Keskpunkt on see kui paneme sõrme keskele, siis seal on koljuluu väljaulatuv osa. Võrkkestal tekkiv närviimpulss jõuab koore alla, suundub kuklasagarasse. Kuklasagarast ettepoole on all oimusagar ehk temporaalsagar- kindlate katergooriate objektide esindused on seal, närvirakud töötlevad valikuliselt nägusid- nägude spetsiifiline töötluskeskus. Allpool aktiivne piirkond siis, mis näeb mingit kindlat kohta.. Kuulmisinfo töötlemine. Keeruline info kodeeritaksegi sinna. Oluline et teadvustatud pilt maailmast tekiks. Ka rolle emotsionaalsest tajust oimusagaras. Frontaal- ehk otsmikusagar on kõige rohkem arenenud. Palju eri piirkondi, palju rolle- mis teeb inimesest inimese- teadlik planeerimine, valikud, tahtejõu abil kontrollitud käitumine jne. Muudel keskustel on ka oluline roll. TALAMUS- peaaegu kõiges on tal roll, tal on palju
annaabi.ee 
