PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Kutsestandardid Võrdlus Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Kutsestandardid Plaatija ja maaler Erinevused: plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine; plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne); maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga); maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirull...
· Ametnike äraostetavus pistis · Nepotism onupojapoliitika · Favoritism soosikute eelistamine · Huvide konflikt · Ebaaus konkurents Iseseisev töö: · Õ lk 119-121 (uus); 101-102 (vana) · Millised on riigibürokraatia kontrollimise võimalused ja kuidas kontrolli teostatakse? · sisekontroll juriidiline korrektsus, eetikanormid · poliitiline kontroll varaline järelvalve (teostab riigikontroll), ametikohtade täitmine (kutsestandardite kehtestamine), ametnike määramisse sekkuvad parlament, president. Valitsuse nõusolekuta ei saa muuta ametkondade alluvust, struktuuri, koosseisu. · Õiguslik kontroll (et vältida korruptsiooni) tegeleb kohtusüsteem või ombudsman (sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis püüab lepitada ja teeb rikkujale ettekirjutusi, mille täitmine on kohustuslik Eestis õiguskantsler). · Avalik kontroll massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid
Karin Merevits LM-08 Laopidaja kutsestandard. KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine 4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks KUTSEKIRJELDUS Laopidaja töötab ettevõtte laos. Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, hoiule paigutamise, siirdamise, komplekteerimise, pakkimise, väljastamise ja inventeerimisega
3) Tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. Kontrolli võib teostada kolmes vormis: SISEKONTROLLis põimuvad kaks aspekti: juriidiline (kas ametnik on käitunud nii, nagu seadused ette näevad) ja psühholoogiline (järelvalve ametnikukultuuri üle eetikanormid ja käitumismallid). POLIITILINE KONTROLL kätkeb endas varalist järelvalvet ja kontrolli ametikohtade täitmise protseduuri üle (nt riigikontroll). Ametikohtade täitmise korrakohasust saab kontrollida kutsestandardite ja ametinõuete kehtestamisega. ÕIGUSLIK KONTROLL peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Seda võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis, vaatab läbi juhtumid, kus ametnik on kodaniku arvates tema suhtes seadust valesti kohaldanud. Seda nimetatakse administratiivseks väärkohtlemiseks.
Eesti puhul tuleks lisaks arvestada veel sellega, et EV Raamatupidamise seadus, peamine majandusarvestust reguleeriv seadusandlik akt Eesti Vabariigis, jõustus alles 1995. a. algusest. Ehk siis peamised mõjutused seaduse kujundamisel on tulnud Euroopast. Viimasega kehtestati õiguslikud ja metoodilised alused hea raamatupidamise tava põhimõtete juurutamisele arvestuse praktikas ja teoorias. Vähe sellest ,et seadused jõustusid alles 1995 a. on eesti esimeste raamatupidajate kutsestandardite valmimisest möödas kõigest 8 aastat. Kui raamatupidamise ajalugu on võimalik suhteliselt lihtsalt kaardistada ja selle arengut vaadelda, siis eetilised tõekspidamistega on hoopis teisiti. Erinevate kutse-eetika koodeksite eesmärkideks on edendada raamatupidaja professiooni eetilist kultuuri. Peamised nõuded selle saavutamiseks on usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, kutsealase tegevuse kvaliteet ja kindlustunne. Ehk siis raamtupidaja
muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks. Kutsesüsteemi osad: Kutsete klassifitseerimine ja kataloogimine, väljundiks kutsete kataloog Kutsestandardid Kutse andmine, väljundiks kutsetunnistused Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks ning vastav välja-, täiend- ja ümberõpe. Kutse- ja haridussüsteemi oluline ühisosa on haridusstandardid, mille väljundiks on õppekavad. Kuidas saab kutsesüsteem toetada Sinu kui õppija tegevust? Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus - oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning vastav kogemus. Kutsestandard ütleb, milline
Mõjutegurid ja trendid IT tööjõuturul: · Eesti kutseõppeasutused ja kõrgkoolid pole seni suutnud piisavalt IT spetsialiste välja koolitada, mistõttu nõudmine kvalifitseeritud IT-personali järele ületab pakkumise · õppeasutuse lõpetanud IT spetsialistide kvalifikatsioon ei vasta pahatihti ettevõtte ootustele ja nõuetele · tööandjal puudub selge ettekujutus ja kindlustunne, millist kompetentsi kooli lõpetanult eeldada, kuna IT valdkonna kutsestandardite väljatöötamine (ja nende vastavusse viimine õppeprogrammidega) alles kestab · suur osa saadaolevast tööjõust on (päevase õppevormi) tudengid, kes otsivad tööd, mida saaks teha õppetöö kõrvalt IT Personalijuhtimine 29 Mõjutegurid ja trendid IT tööjõuturul: · tööandja ja tudengist töötaja ei leia kompromissi, mistõttu töö ja õppimise ühildamine kujuneb nii pingeliseks, et töötaja jätab kõrgkooli pooleli
1977. aasta üheksast liikmest ja 120 töötajast on tänaseks saanud viide auditikotta jagatud 28 liiget ning pea 900 spetsialisti ja tugiteenistuste töötajat kõigist liikmesriikidest. Nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi tegutseval kontrollikojal on liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega võrdne staatus. Institutsioon on võtnud eesmärgi olla avaliku sektori auditi arendamisel esirinnas ning koos teiste kõrgeimate kontrolliasutustega tegeleda kutsestandardite ja heade tavade väljatöötamisega. 2003. aasta Nizza lepingus kinnitati põhimõtet, mille kohaselt kuulub kontrollikotta üks liige igast liikmesriigist, ning rõhutati kontrollikoja ja riiklike auditiasutuste vahelise koostöö tähtsust. 1. detsembril 2009. aastal jõustunud Lissaboni lepingus kinnitati taas kontrollikoja volitusi ja selle kui ELi institutsiooni staatust. Kontrollikoja seisukohast on tähtis ka asjaolu, et Lissaboni
Käesoleva kutsestandardi jõustumisel kaotab kehtivuse 14. juunil 2005. a Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu otsusega nr. 19 kinnitatud müürsepp I, II, III kutsestandard. Käesolev müürsepp I, II, III kutsestandard on kinnitatud 18. juunil 2008 a. Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu otsusega nr 28. Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse. 2 ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" 1 KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine 4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks 2 KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori1 järgi kuulub müürsepatöö ehituse tegevusalasse, kood 454.
2008 - Avaldatakse uuringu Adult learning professions in Europe (täiskasvanuharidusega seotud elukutsed Euroopas) tulemused. Selles eristatakse liikmesriikides levinud head tavad ja antakse soovitusi. Tunnustatud häid tavu levitatakse tööprogrammis ,,Haridus ja koolitus 2010" ning elukestva õppe programmi (nt vastastikuse õppimise ja töövarju projektide kaudu) raames. 2009 - Täiskasvanuharidusega tegelevate isikute kutsestandardite väljatöötamine, sealhulgas nõustamisteenuste väljatöötamine, mis põhinevad tunnustatud headel tavadel. 2010 - Edasised teadusuuringud haridusteenuse pakkujate kvaliteedistandardite väljatöötamiseks ja teenusepakkujate akrediteerimiseks. See aitab kaasa ka haridussektori üldisele jälgimisele. 3.3. Anda täiskasvanutele rohkem võimalusi tõsta oma haridustaset vähemalt ühe astme võrra
jaanuaril 2006. a otsusega nr 10 kinnitatud inseneri kutsestandardi ja FEANI (Euroopa Rahvuslike Inseneriassotsiatsioonide Föderatsiooni) nõuetega. Käesolev kutsestandard on koostatud esmakordselt. Käesolev lennundusinsener IV, diplomeeritud lennundusinsener V ja volitatud lennundusinsener V kutsestandard on kinnitatud 16. veebruaril 2007. a Inseneride Kutsenõukogu otsusega nr 12. Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse. 1 KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine; 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine; 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine; 4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks. 2 KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori 1 järgi kuulub lennundusinseneri
teadusministeerium, 2015, 1). Juba enne kõrgkooli õppima asumist tuleb arvestada ja olla teadlik, et kõrgharidusega inimeste pakkumine on suurem kui nõudlus vastavatele töökohtadele. Seega peaks valima eriala, millel on nõudlus palju suurem kui pakkumine, sest see tagab hiljem ka vastava töökoha, kuid samas ei saa minna õppima seda, mis üldse huvi ei paku. (Fasih, 2008, 27) 5. Üheks suureks probleemiks kutseharidus. Kutsestandardite potentsiaali ei rakendata piisavalt tööturu- ja ettevõtlusmeetmete täpsema sihistamise instrumendina. Samuti ei kasutata kutsestandardeid tööturu muutuste monitooringu ja tööjõuvajaduse prognoosi sisendina, mis oleksid tegelikult vägagi olulise kaaluga tänapäeva tööturul. Samuti on kutseseaduses kutsesüsteem määratletud liiga kitsalt ja seda üksnes kutse andmisena ja see ei võimalda oskuste koordinatsioonisüsteemi rakendamist ning õppe
lasteaiaõpetaja vahel on vaja oma tundeid ja mõtteid selgelt väljendada ning arusaadavalt esile tuua. Seega on arenguvestlus kasvatusprotsessi osa, mille kaugem eesmärk on kujundada intelligentne, väärikas inimene, kes mõistab ennast ja teisi, võtab vastutuse inimsuhetes, tuleb iseseisvalt toime reaalses elukeskkonnas, oskab lahendada probleeme, tasakaalustada emotsioone ja olla avatud 8. Meeskonnatöö olemus, varajase sekkumisega tegelevad meeskonnad Eestis. Kutsestandardite võrdlemisel hakkab silma, et lasteaia õpetaja puhul tuuakse välja ainult oskus varakult lapse erivajadusi märgata. Samas selleks, et leida üles eakaaslastest erinevad lapsed, on vaja õpetajal kõikide laste arengut jälgida. Samuti on näha, et eripedagoogi ja logopeedi töö on suhteliselt sarnased, aga eripedagoog peaks olema suuteline hõlmama kõiki erivajadusi, logopeed justkui keskendub ainult kõnepuuetele. Eripedagooge ja eriti kliinililisi
valik. Efektiivselt töötava personali säilitamine: töötasu ja palgapoliitika; karjääri planeerimine; organisatsiooni arendamine; töösuhted. Personali efetiivsuse suurendamine: personali hindamine; personali koolitus; personali arendamine. 4 Kutsestandardid ja personalijuhtimine: rõhuasetus personalijuhile Kutsestandardite süsteem ja vajalikkus: ● Kutsekoda.ee ● Kutsestandardid ja kutsete register Personalijuhi kutsestandard: ● Personalijuhi kutsestandardid (vana.pare.ee) Kutsestandardid personalijuhi töös: ● Kasu tööandjale ● Kasu töötajale ● Kasu üldsusele ja klientidele Personalitöö valdkonnad: ● Personali planeerimine (keda on x aja pärast vaja, et y hulk tööd ära teha) ● Töötajate värbamine ja valik ● Töötajate hindamine
•Arendavate vaba aja veetmise võimaluste spekter ja hulk suurenesid Nõukogude Liitu kuulumise perioodil, erinevate tegevuste jaoks loodi vajalik infrastruktuur. Noortepoliitika eesmärgiks toetada noorte sotsialiseerumist. Noori käsitletakse aktiivse ühiskondliku subjektina, mitte objektina nagu varem. • Noorsootöö kvaliteedi juhtimise süsteemi eesmärgiks teadmistepõhisus, noorsootöö teenuse kutsestandardite kehtestamine ning noorsootöötajate taseme- ja täiendusõppe korraldus, erialaorganisatsioonide ja katusorganisatsioonide loomine. Titma: (2002): esimesed empiirilised uurimused Eestis 1960-l samaaegselt Leningradi ja Moskvaga: Hruštšovi sula. • Avatud ideoloogiline atmosfäär, kontaktid välisilmaga, Eesti geograafiline asend, võõrkeelteoskus. • Peamisteks empiiriliste uurimuste keskusteks kujunesid TRÜ, Teaduste Akadeemia ja Eesti Raadio.
Poliitiline kontroll kätkeb endas nii varalist järelevalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. Näiteks 23 Valitsemine ja avalik haldus riigikontroll kontrollib, kuidas ametnikud ja asutused käivad ringi nende käsutada olevate rahade, hoonete, tehnika ja muude varadega. Ametikohtade täitmise korrakohasust saab kontrollida kutsestandardite ja ametinõuete kehtestamisega. Tippametnike määramisse sekkuvad lisaks täidesaatva võimu esindajatele sageli ka seadusandlik kogu ja riigipea. Näiteks Eesti riigikontrolöri ja õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu vabariigi presidendi ettepanekul. Ilma valitsuse (a teatud juhtudel ka ilma parlamendi) nõusolekuta ei saa muuta ametkondade alluvust, struktuuri ja koosseisu. Kolmandaks kontrolli vormiks on õiguslik kontroll, mis peab tagama haldussuutlikkuse ning
koolitustoetust ja Kalandustoodete tootja või töötleja praktikatoetust. Perioodil 2007 2013 on koolitustoetust välja makstud 112 taotlejale summas 52 260 EUR ja praktikatoetust 98 taotlejale summas 239 478 EUR. Lisaks toetustele on 2011 aastal välja arendatud sektori, teadus-arendus asutuste ja administratsioonide esindajate poolt ,,Kalakasvataja" kutsestandard ning sellele vastav õppekava. Töö rannakaluri-, avamerekaluri- ja kalandusspetsialisti kutsestandardite uuendamisega jätkub 2013 aastal Kutsekoja eestvedamisel. Täiendusõpet kalandussektorile on teostatud EKF toel läbi Kalandusvõrgustiku, Kalanduse teabekeskuse ja meetme 4.1 ,,Kalanduspiirkondade säästev areng" koolitustegevuste tegevussuuna raames. 2012 aasta andmetel oli Kalandusvõrgustiku 69 poolt läbi viidud 14 koolitust summas 15 474 EUR, Kalanduse teabekeskuse poolt 14
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas. Tänu valdkonna kasvavale populaarsusele on viimase kümnendi jooksul suurenenud ka logistika erialadel haridust pakkuvate kutseõppeasutuste arv. Koos logistika kutsestandardite aren- damise ja uute õppekavade avamisega on avardunud ka õpetatavate erialade valik. Kutseõppe tase on aasta-aastalt paranenud tänu kutseõppe materiaalse baasi rajamisele õppeasutustes ja õpetamise metoodilise taseme järjekindlale arendamisele. Tööandjate nõudmised kutsekoolide logistika eri-
annaabi.ee 
