Jääklämmastiku sisalduse suurenemine põhjustab autointoksikatsiooni e. ureemiat e. kusiveresust Põhjused Prerenaalne asoteemia Lämmastikjääkide suurenenud produktsioon (suurenenud katabolism kudedes - infektsioon, trauma, põletus, kortikosteroidide ülejääk) Vähenenud neerude perfusioon (madal vererõhk) Südame haigused, sokk Verejooks seedetraktis Proteiinirikas dieet Postrenaalne asoteemia Kuseteede obstruktsioon Rebend kuseteedes Renaalne asoteemia Akuutne või krooniline neerupuudulikkus (neerude funktsioneerimine halvenenud 75%) Diagnoosimine On määratav: vereplasmas peale plasmavalkude väljasadestamist. Põllumajandusloomade norm: 3,3 6,7 mmol/l Füüsiline uuring, biokeemia, uriini analüüs, CBC Hemokontsentratsioon - veri pakseneb vedeliku vähesuse tõttu Biokeemia - uurea, kreatiniini kõrge kontsentratsioon, kaltsiumi kõrge tase Proteiini kõrge tase uriinis
Kusepõiepõletik (tsüstiit) Põletikulised muutused kusepõie limaskestas Põhjuseks mikroobide sattumine põide (sagedasemad: soolekepike, stafülokokk, Proteus vulgaris). Soodustavad tegurid: 1. Uriini äravooluhäired (kivid kuseteedes või põies; kuseteede väärarendid, kasvajad eesnäärmes või kusepõies) 2. Põie kateteriseerimine 3. Naistel lühike ureetra, anatoomiliselt vagina ja rektumi lähedus 4. Organismi vastupanuvõime langus (haiguse või külmetuse tõttu) 5. Rasedus 6. Ülemiste kuseteede haigused Mikroobide sattumine põide kusiti kaudu vere või lümfi vahendusel (harvematel juhtudel) Sümptomid Tihe ning valulik urineerimine Pidev kusepakitsus, sage urineerimine
Meestel esineb põiepõletikku harva ja on tavaliselt seotud mingi muu kuse-suguelundkonna haigusega (inimene.ee). 2. Etiopatogenees Tsüstiidi puhul tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna sattunud mikroobide elutegevuse tulemusena. Mikroobid satuvad põide enamasti kusiti kaudu, harvem vere või lümfi vahendusel. Soodustavateks faktoriteks on uriini äravooluhäired, kas kividest kuseteedes, põies, kuseteede väärarenditest või kasvajatest (eesnäärmes, kusepõies). Samuti organismi üldise vastupanuvõime langus mõne muu haiguse või külmetuse tõttu ning püsikateetri olemasolu. Ligi 80%-l juhtudel on põletikku tekitavaks bakteriks soolekepike, kuid võib esineda ka muid baktereid (Proteus, Klebsiella, stafülokokk, enterokokk). Kui loodetakse liigselt mähkme suurepärastele reklaamitud omadustele ja ei vahetata mähkmeid
vältimine jne. Nakkuse kahtlusel tuleks julgelt pöörduda arsti poole. Ravida tuleb kõiki partnereid üheaegselt. Rasedad kontrollitakse süüfilise suhtes kaks korda raseduse jooksul. Klamüüdia: Sugulisel teel edasikantav haigus, mida põhjustab rakusisene parasiit Chlamydia trachomatis. Haigustekitaja pesitseb eelistatult kuse- ja sugutraktis, kuid ka silma limaskestal. Klamüüdiainfektsioon on sugulisel teel leviv haigus, mis põhjustab põletikku emakakaelas m ja kuseteedes. Kaebustena võivad esineda rohkenenud voolus ja ebaregulaarsed veritsused, kuigi tavaliselt kaebused puuduvad. 5 Raskematel juhtudel kujunevad ulatuslikud liited väikevaagnas, munajuhade umbumine ja viljatus. Levides edasi sisesuguelunditele tekib seesmiste suguelundite põletik Rasedatel tõstab nakkus enneaegse sünnituse ohtu, vastsündinu aga võib nakatuda
o Munajuha, emaka sisepinnal Munaraku transport Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarevestunud lameepiteel - naha epiteel epidermis marrasknahk rakkude kuju muutub erinevates kihtides (basaal-, oga-, sõmer-, sarvkiht) o Suus, söögitorus, pärasooles, suguelundites Kaitse, imendumine, sekretsioon Üleminukepiteel rakud kuupjad, välimises kihis ümarad. Venimisvõime o Kuseteedes Väldib uriini tagasiimendumist Mitmekihiline kuupepiteel kaks rakurida o Higinäärmete juhades Absorptsioon, sekretsioon Mitmekihiline silinderepiteel o Isaskusitis, suuremates näärmejuhades Sekretsioon, absorptsioon, kaitse Mitmerealine ripsepiteel ripsrakud, karikrakud, basaalrakud, vaherakud o Hingamisteedes peamiselt Lima eritamine, tolmu eemaldamine, imendumine 6
· Lisafaktorid: rohke kohvijoomine (üle 4...5 tassi päevas, s.o. 600...750 ml); alkoholiga liialdamine viivad osa Ca uriiniga välja. Väikelapsel võib Ca puudusel tekkida rahhiit. Täiskasvanul osteomalaatsia. Liigsuse kliinilised markerid · Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on 1500 mg. · Ca ja vitamiin D megadoosid: hüperkaltseemia, järgneb intensiivne luude ja kudede (eriti pehmete kudede, just neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes); · Kestev liigsus häirib närvikoe (depressioon, väsimus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe funktsioneerimist, suurendab vere hüübimist (oht trombide tekkeks), häirib tsingi normaalset omastamist luukoe rakkude poolt. Naatrium. Asub rakuvüliselt. Biofunktsioonid: tagab 50% vere osmolaalsusest, hape-alustasakaalu hoidmine, normaalne veevahetus, mitmete ensüümide allosteeriline regulaator, mitmete ainete ja ioonide membraantranspordi tagamine
(Reumatoloogia, 2000) Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. aastal. 1848. aastal näitas Garrod, et podagra puhul tõuseb kusihappe hulk veres. 1961. aastal selgitas McCarty põhjalikult kusihappekristallide tähtsust liigestes ägeda podagrahoo tekkimisel. Sellest ajast nimetatakse podagrat mirkokristalliliseks artriidiks. (Reumatoloogia, 2000) Epidemioloogia.
Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus seemnejuhas munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel ei ole läbitav veele ja sooladele, on väljavenitatav Kuseteedes, kusepõies All väiksemad, ülal suuremad<-katavad ja kaitsevad uriini eest. *Mitmekihiline lameepiteel kaitse ja barjäär Silma sarvkest, suuõõs, pärak, söögitoru, tupp Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid. Näita noolega kirjeldatavale rakule! Sidekude. Fibroblast (fibrotsüüt)- sünteesib kollageenseid, elastseid,
oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, pulsi kiirenemine. Raskematel juhtudel kaob teadvus ja saabub surm. Kuna taimes sisalduvad südameglükosiidid on vees hästi lahustuvad, on ohtlik ka maikellukeste vaasivesi (Kaur jt, 2010). Sinilill. Värske taim ja droog võivad ärritada nahka, põhjustades ville ja põletusi. Söömisel põhjustab maoärritust, millega võivad kaasneda spasmid, kõhulahtisus ning ärritusnähud kuseteedes (Kaur jt, 2010). Varsakabi. Kõige mürgisem on taim õitsemise ja viljakandmise ajal. Taime vigastamisel tekkiv protanemoniin ärritab nahka ning põhjustab punetust ja sügelemist, nahk tursub ja tekivad villid.Taime söömisel tekib tugev põletus suus ja kurgus, valud maos ja kõhulahtisus, järgnevad peapööritus ja krambid. Mürgistus võib lõppeda surmaga südame seiskumise tagajärjel. Taime kuivatamisel ja keetmisel mürgised ained lagunevad (MRI
Tubulaarne proteinuuria on põhjustatud tubulaarreabsorptsiooni häirest. - suurenenud on madala molekulmassiga valkude eritumine uriiniga (näiteks 1-mikroglobuliin). Põhjused: äge tubulaarne nekroos; krooniline nefriit; neeru transplantatsioon; kaasasündinud tubulopaatiad; raskemetallide mürgistused. · Postrenaalne Postrenaalne proteinuuria: kuseteedes moodustunud valgud. - põletik, vigastus, pahaloomuline protsess. Funktsionaalne proteinuuria: proteinuuria vähem kui 1 g ööpäevas ilma neeruhaiguseta, põhjustatud kõrgest palavikust, füüsilisest koormusest, emotsionaalsest stressist, dehüdratatsioonist, kroonilisest südamepuudulikkusest. Ortostaatiline proteinuuria: iseloomulik on valgu eritumine püstiasendis. Hommikul esmane uriin on normaalne, päevases uriinis valgu esinemine (alla 1,5 g päevas).
Neis on lisaks marjades olevatele toit- ja raviainetele veel arbutiini. Mustikalehtedes on tunduvalt rohkem C-vitamiini ja neomürtilliini kui marjades. Kuna mustikad on suurepärased antioksüdandid, on oluline neid süüa kestva tervise nimel, vananemisega seotud füüsiliste muutuste ja krooniliste haiguste tõrjumiseks. Eriti peaksid sööma mustikaid need inimesed, kellel on probleeme kas veresoonkonnaga, suhkrutõvega kergemal kujul, silmadega, põletikega kuseteedes või sooltes. Mustikatest saab vaimustavaid pirukaid, siirupit ja moosi ning likööre. Mustikaid võib lisada salatisse või niisama lihtsalt süüa. Mustikas on toeks silmadele paljudel puhkudel : - töötamine öösiti, - pidev silmadega pingutamine, - pidev töö arvutiga - kontaktläätsede kasutamine, - sagedane telerivaatamine, - lühinägevus ja kanapimedus Ravimipreparaadid :
128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1.lahksuguline vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks 2. inimese ja ahvide vereimiuss, elab veresoontes ja kuseteedes 130. Inimese vereimiussiga Schistosoma haematobium võib nakatuda a) supeldes või seistes vees suurte troopika jõgede suudmetes -ÕIGE; b) süües troopika jõgedest püütud vastsetega nakatunud kala . 131. Põhjamaades esinevat skistosoomset dermatiiti (nahapõletikku) põhjustavad inimesel veelindude veremiusside a) vastsed -ÕIGE; b) täiskasvanud ussid . 132. Kassidel parasiteerib imiuss Opistorchis felineus kassikakssuulane ,
128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1.lahksuguline vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks 2. inimese ja ahvide vereimiuss, elab veresoontes ja kuseteedes 130. Inimese vereimiussiga Schistosoma haematobium võib nakatuda a) supeldes või seistes vees suurte troopika jõgede suudmetes -ÕIGE; b) süües troopika jõgedest püütud vastsetega nakatunud kala . 131. Põhjamaades esinevat skistosoomset dermatiiti (nahapõletikku) põhjustavad inimesel veelindude veremiusside a) vastsed -ÕIGE; b) täiskasvanud ussid . 132. Kassidel parasiteerib imiuss Opistorchis felineus kassikakssuulane ,
marineeritud toiduanete ja alkoholiga liialdamine, kuna need viivad kaltsiumi uriiniga organismist välja. Samutikasvatab suitsetamine organismi kaltsiumivajadust. Luu tiheduse mõõtmine densitomeetri abil, millega saab diagnoosida osteoporoosi. Kaltsiumi üleküllust esineb harva. See võib tekkida näiteks D-vitamiini preparaatide liigtarbimisel. Sel juhul koguneb kaltsium organismi ja hakkab ladestuma neerudesse, südamesse, kudedesse jt. Lahustumatud kaltsiumisoolad on sel juhul ka kuseteedes häirides uriini moodustumist ja eritumist. Kaltsiumi kestev liig häirib närvikoe talitlusi, mis väljendub väsimuses, kontsentreerumisraskustes, depressioonis. Lisaks kaltsiumi liig kiirendab ülearu vere hüübimist, häirib lihaskoe talitlusi, pidurdab luukoerakkude tsingi omastamist. Vananedes võivad kaltsiumiühendid ladestuda ning põhjustada ateroskleroosi. Kaltsiumi põhilisteks toiduallikateks on piim ja piimatooted (120 mg Ca/100 g piimas
2. SELJAVALU HAIGUSLIKUD PÕHJUSED 1. Infektsioonid Infektsioonist tingitud valu progresseerub aeglaselt, kuid muutub rängaks. See esineb ka puhkamise ajal ja suureneb liikumisel. Infektsiooniga võib kaasas käia palavik ja kaalukadu. Bakteriaalsed nakkused võivad kahjustada luud (osteomüeliit), lülidevahelisi kettaid (diskiit) või liigeseid (septiline artriit). Bakterite allikaks võib olla infektsioon nahas, kuseteedes, suuõõnes või ükskõik millises läbivas haavas. 1-2% juhtudest saavad inimesed infektsiooni seljaoperatsioonilt. 2. Luukasvajad e. luutuumorid ja vähk Vähk, mis haarab lülisamba nimmeosa, võib põhjustada isu kaotust ja kaalukadu juba enne seljavalu algust. Valu progresseerub kiiresti. Nimmeosa haaravad vähivormid pärinevad tavaliselt teistest organitest, näiteks eesnäärmest meestel ja rinnast naistel. Kõige tavalisemaks vähivormiks,
tsirroosifaasi. Kardiaalne tsirroos – tekib kroonilise parema südamepoole puudulikkusega haigetel. Kuseteede infektsiooni riskitegurid. URIINI ÄRAVOOLU HÄIRED Neerude ja kuseteede anomaaliad Sulgused (kivid neeruvaagnas, kusepõies; tuumor; eesnäärme adenoom ehk healoomuline kasvaja) Kusepõie funktsiooni häired ANALGEETIKUMIDE KURITARVITAMINE AINEVAHETUSHÄIRED Diabeet Podagra MANIPULATSIOONID KUSETEEDES Kateteriseerimine RASEDUS IMMUUNPUUDULIKKUS TEISED TEGURID Alajahtumine Suur seksuaalne aktiivsus Halb hügieen (eriti naistel) Soolised iseärasused – naistel lühike kusiti Äge glomerulonefriit-peamised sümptomid. Äge glomerulonefriit on äge kahepoolne neerupäsmakeste immuunpõletik. Peamised sümptomid: Umbes 2 nädalat varem on olnud streptokokinakkus (nt angiin), millest patsient on
· Teatud tingimustes ( organismi kaitsevõime nõrk, või kui nahka või limaskesti vigastada) võivad normaalsesse mikrofloorasse kuuluvad mikroobid põhjustada haigestumist neid nim tinglikeks patogeenideks e juhuseotijateks · Laps on emaihus steriilne ja oma esimesed mikroorganismid saab ta ema sünnitusteedest · Normaalne mikrofloora muutub koos vanusega · Mõnedes organismi piirkondades mikroobe ei ole või on ajutiselt (nt ülemistes kuseteedes, veres) · Sooletrakt o Makku satuvad bakterid koos toiduga o Maomahla ja seedeensüümide, mida eritatakse maos ja peensooles, toimel enamus baktereid sureb o Maos on happeline keskkond, seega ei saa tekkida normaalset mikrofloora, siiski maoepiteelil suudavad elada happetolerantsed laktobatsillid ja streptokokid o Alahappelises maos võivad elada bakterid, kes osalevad maohaavade ja maovähi tekkes
( spets. AK-Iga, IgE). Podagra - sümptomid; kuidas ravida podagra sõlmi? PODAGRA: Kreeka keeles püünisesse sattunud jala s.o üks valusaim liigesehaigus. Krooniline eluaegne ravi ja reziim. Sellega seotud kusihappe tõus ja sure varba valu. Etioloogia: raskestilahustuvat kusihappet (uraati) koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikulise reaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihapped sadestuda neerukivides ( eriti meestel). Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega (diureetikumid) vm haigusega. Sümptomid esineb lisaks valule varbas või sõrmedes nahaaluseid podagrasõlmekesi, mille rebenemisel eritub valkjas ja puderjas hambapastataoline mass. Hinnatakse kusihappe sisaldust veres ja kollestoroolitaset, haiguse ägedust lihtne analüüsida settereaktsioon SR. Ravi: liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti
· Nakkusallikad Haiged loomad, kellel viirus lokaliseerub epiteelirakkudes. Viirust eritatakse vähesel hulgal uriiniga · Levik Otsene ja kaudne kontakt Transkutaanselt nahavigastuse kaudu Aerogeenselt Mõned inimeste papilloomiviirused levivad sugulisel teel Inkubatsiooniperiood 30-40 päeva · Nahakaudse nakatumise korral tungib viirus epidermiserakkudesse, kus hakkab paljunema ja moodustuvad nahakasvajad. · Pehmed kasvajad moodustuvad kuseteedes, emaka, mao ja soolelimaskestal. Nad on koheva konsistentsiga, veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. · Papilloomide kuju ja suures erinev: siledad, krobelised , tihked, pehmed, lillkapsataolised, riisitera lapsepea suurused, jalaga, penduleerivad · BPV 1 papilloomid ninal, nisadel, suguelunditel · BPV 2 papilloomid pea, näo, kaela, alakõhu piirkonnas, silmalaugudel · BPV 3 papilloomid udaral, nisadel
(nahakaudse nakatumise korral tungib viirus epidermiserakkudesse, kus hakkab paljunema ja moodustuvad nahakasvajad), aerogeenselt. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on 30-40 päeva.Kasvaja saavutab maksimaalse arengu 4. kuul, regressioon vältab kuni 9 kuud. Papilloomide kuju ja suurus erinev: siledad, krobelised, tihked, pehmed, lillkapsataolised, riisitera – lapsepea suurused, jalaga, penduleerivad Pehmed kasvajad moodustuvad kuseteedes, emaka, mao ja soolelimaskestas. Nad on koheva konsistentsiga, veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. Kliiniline pilt oleneb viiruse serotüübist. Veistel on papilloome sageli näha silmade ümbruses, nisadel, lõua all, suguelunditel. Patoloogiline anatoomia: Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht. Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist
haemolyticus: lima produktsioon, kinnitumaks võõrkehadele ja takistamaks antibiootikumide juurdepääsu. S. epidermidis moodustab biofilmi, mille lagunemisel vabaneb suur hulk mikroobe. S. saprophyticus: Pili (tüüp 1) põieepiteelile kinnitumiseks, peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku. Ureaas põhjustab uriini alkaliseerumist, muudab kivide tekke võimalikuks. Epidemioloogia. Tavalised naha mikroobid, esinevad arvukalt suuõõnes, seede- ja kuseteedes (seega naha ja limaskestade koloniseerijad). S. Saprophyticus põhjustab noortel naistel tihti tsüstiiti. CONS on levinud oportunistlikud patogeenid, põhjustades infektsioone vähenenud resistentsusega patsientidel (vastsündinud, onkoloogilised ja transplantatsioonipatsiendid). Haigused. S. epidermidis • Endokardiit (lähtub kunstlikest klappidest) • Kateetritest ja šuntidest lähtunud infektsioonid (20…60% kõigist infektsioonidest), kinnitumine limaga.
Valgud 1 146 pH 7,4 7,0-7,2 Vesi moodustab 60-65% inimese kehamassist. 60% veest paikneb rakkudes (intratsellulaarruum), ülejäänud jaotud ekstratsellulaarselt interstiitsiumi, vereplasma ja nn transtsellulaarse vee (vesi silmakambrites, mao- ja sooletraktis, ekskretoorsetes näärmetes, neerutorukestes, kuseteedes) vahel. Organismi veesisaldus, eeskätt ekstratsellulaarse vee hulk, hoitaks tänu täpsetele regulatsioonimehhanismidele suhteliselt konstantsena. Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest aega, sest organismist ei saa eemaldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon, vesilahustes toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimorganism vajab umbes 2,2-2,8 liitrit vett llpäevas. Vett saadakse toiduga, endogeense veena
annaabi.ee 
