Ta tutvub paljude erinevate inimestega, kelle probleemidest ja muredest romaanis samuti juttu on. Ekke Moori seiklused algavad näitlejana ning sellest hetkest alates on ta peaosaline oma elu näidendis, kus tal tuleb erinevaid osi täita. Kord on ta sulane küla praosti juures, kord on ta rändkaupmees, seejärel kraavikaevaja. Ekke Moor ise on vähenõudlik noormees, kes ei löö millelegi risti ette. Samuti on ta abivalmis ning kaastundlik tõendiks see, kuidas ta poetab praosti kurvale abikaasale komplimente või see, kuidas ta muudab postitöötaja Pille-Riinu hüti hubasemaks. Ekke Moor täidab oma osi vaikselt, vahel küll mõeldes, et tahaks midagi huvitavamat ja tulutoovamat teha. Läbi elu seigeldes ei suuda Ekke Moor unustada oma ema ega ka Eneken Üüvet, kellesse ta armunud on. Ta püüab neist kaugeneda, kuid nad on tema mõtetes iga päev ja aeg- ajalt näeb ta neid unes. Seikluse lõppedes on Ekke Moor rikas poiss ning rändab koju tagasi,
RÜÜTLIKIRJANDUS (12.-13. SAJAND) 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur. Feodaalide poegadel oli võimalus valida kahe poliitilise tegevusala vahel: 1)saada ratsasõdalaseks-rüütliks; 2)omandada vaimuliku elukutse Kolm etappi: kuni 7 eluaastani elas kodus 1. 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüüt...
Mina oleksin valguse- ja ennustusjumal Apollo. Mind sümboliseeriks inimeste poolehoid, kuna püüan neid aidata, et tulevik neile halba ei tooks. Oma väe ja oskusega aitaksin ma iga inimest, kes oskaks ilusti küsida abi ja samas usuks minusse. Muudaksin nende elus ette tulevaid olukordi nii, et vaatamata halvale leiavad nad selles ka head. Näiteks, kui inimene saab ette teada kellegi lähedase haigusest või suremisest, siis ma teeksin nii, et vaatamata kurvale olukorrale, oleks nende koos oldud aeg nii hea, et see aitaks üle elada kõik valu, isegi kõige suuremad kaotused ja muudaksin inimest nii, et ta suudaks elada ilma selleta, kelle peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene ealeski ei sureks, kuna inimese loomus on kord selline, et kui on liiga palju head korraga, võivad inimesed minna upsakaks ja ülbeks, unustades täiesti kaasinimesed, kes nende ümber elavad.
Kas eesti rahvas pole kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat, kui oma esivanemate tavad ning kombed unustab? Kas kanname kivist kasukat või annab veel midagi ja kedagi päästa ? Väljasureva keele lugu on alati ühtviisi kurb ja seda kurbust ei kahanda romaani kestel ootamatult ka see, kui inimesed oma algsetest eluviisidest loobuvad ja uue elu omaks võtavad. Paralleele nüüdisajaga annab tõmmata nii- ja teistpidi. Lisaks keele väljasuremise kurvale loole räägib Kivirähk ka maailmade sõjast. Esimeses maailmas elavad vanad ürgkultuure hoidvad eestlased, kelle jaoks pole midagi tähtsamat, kui hoida ja austada oma esivanemate kombeid ja riitusi. Oma kultuuri hoidmise nimel sõditakse Põhja Konna abil raudmeestega hoides nii ära alistumist võõramaalastele. Ussisõnad on metsarahva suurim uhkus. Sisistades saadavad nad korda kõik oma eelkäijate talitused: ohverdamised, põdratapp ja hundikasvatus. Teise maailma moodustab
ja seepärast on selline tunnus inimlik. Inimesi tuleb võtta sellistena, nagu nad on, sest nii saavad nad oma elu üle ka õnnelikud olla. Näidendis "Kirsiaed" on ühe huvitava karakteriga mõisaproua Ljubov Andrejevna Ranevskaja. Tal oli suur heasüdamlik süda ja kaunis välimus. Ülekõige armastas ta oma lummavat kirsiaeda. Tema õnnelik lapsepõlv möödus seal. Kuid kõik polnud seal nii lilleline. Mõisas sai surma tema ainus poeg. Aga hoolimata kurvale mälestusele oli ta selles kohas õnnelik. Kui ta teada sai, et tema armastatud kirsiaed müüakse võlgade katteks maha, tabas teda tohutu kurbus. Loppahhin pakkus välja, et kirsiaed ja maa jõe ääres suvilakruntideks jagada, sest aastane sissetulek oleks siis suur. Kuigi Ranevskaja arvas Loppahhinist hästi, ei mõelnud ta sel hetkel temast muud kui ahne mees. Tsehhov on öelnud lause, mis iseloomustab Loppahhini läbi Ranevskaja silmade: "Näljane peni mõtleb ainult lihast
,,Minu südames sa elad", selle lauluga tõstis bariton publiku tuju jälle lakke, rahvas plaksutas, laulis kaasa; seoses Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Ära võõrks jää" tundisin,et see muserdas natuke mind, teine liiga tõsine laul juba, kuigi Zahharov oskas sellegi väga veenvalt ja kaasakiskuvalt esitada, segas see tõsidus mind ikkagi; Arne Oit´i ja Heldur Karmo- ,,Unustuse jõel" muutis mu tunded hetkeliselt vastupidiseks. Tundsin, et vaatamata selle laulu tegelikult kurvale meloodiale ja sõndadele oli just sel hetkel seda laulu vaja, see laul tekitas publiku ja Estonia esibaritoni vahel hämmastava, väga, väga tugeva tunde, mina vähemalt tundsin, et sel hetkel ei olegi peale minu ja Zahharovi mitte kedagi saalis, see oli õnnis tunne ning kontserdi lõpetas Kustas Kikerpuu ,,Taas punab pihlakaid", selle laulude ajal käis nii mitmedki korrad minust läbi värin ja jällegi oli tõestatud: tal on ikka väga võimas ja hea hääl.
toas. Aknast nägi poiss parki ja oliivisaluga orgu, samuti lennuvälja. Timmil oli lossis palju vaba aega. Ta veetis pool päeva oma toas ja peamiselt proovis välja mõelda viise, kuidas tagasi võita kaotatud naeru. Poisi toas oli ka telefon, mida ta sai väljaspool lossi elavate inimestega rääkimiseks kasutada vaid ühel korral lühikest aega, kuna Taruk katkestas Timmi kõne härra Rickertiga. Too kõne andis aga kurvale poisile lootust, et vanad sõbrad pole teda unustanud ja aitavad tal naeru tagasi võita. Igal hommikul kell kaheksa äratas teener Timmi. Pärast pesemist ja riietumist tõi teener hommikusöögi. Õhtupoolikul meeldis Timmile lugeda, kuna tema toas oli väike saksakeelne raamatukogu. Üldiselt oli poisil lossis üsna igav ja tihti mõtles ta kaotatud naeru pärast kurbi mõtteid. Samas sai ta
alandlikult kõri läbi lõigata. Ussikeele õppimise juures on aga selline väike konks, et seda peab alustama väga varases nooruses ning pudrust ja leivast rikutud keelega seda enam selgeks ei saa.Väljasureva keele lugu on alati ühtviisi kurb ja seda kurbust ei kahanda romaani kestel ootamatult ka see, kui inimesed oma algsetest eluviisidest loobuvad ja uue elu omaks võtavad. Paralleele nüüdisajaga annab tõmmata nii- ja teistpidi. Lisaks keele väljasuremise kurvale loole räägib "Mees, kes teadis ussisõnu" ka maailmade sõjast. Mitte küll päris samasugusest nagu Herbert George Wellsi "Maailmade sõjas", aga palju puudu ka ei jää. Esimene on kõige vanem, metsarahva maailm, kus kõik inimesed räägivad veel ussisõnu ja saavad loomadega täiesti vabalt kõnelda. Ja selle keele õppimiseks ei ole tarvis ühegi ussikuninga krooni, piisab ühest inimesest, kes seda oskab ja lapsele selgeks õpetab. Selles
Lesley esimeseks reklaamifoto võtteks sai pildistamine moodsa juuksurisalongi tarbeks. Tööprotsess oli vastutusrikas teda pöeti, kammiti ja juukseid värviti umbes seitse tundi. Fotograaf, kes teda jäädvustama pidi, mõtles välja nime Twiggy (pilliroog). Debüüt osutus õnnestunuks: teda hakati kutsuma võtetele. Poodiumile astus ta esmakordselt 16-aastasena. Varsti saigi temast 1960ndate moodsa Londoni nägu, moe subkultuuri ikoon ja stiil. Kurvale lapsele sarnaste ülisuurte silmadega kõhn tüdruk vallutas maailma, saades miniseeliku ja rock-and-rolly epohi sümboliks. Tänu sellele kõhnusid kogu Euroopa tüdrukud kuni tundmatuseni, kopeerisid meiki ja suuresilmalise tüdruku ebaharilikult lühikest soengut. Kuid Twiggyl endal polnud vajadust dieetideks: kõnukesena ta sündis ja selliseks ta ka jäi. Euroopat maha jättes, suundus ta New Yorki. Seal avaldas ta end kui huvitava ja loomingulise isiksusena näitlejana ja lauljana.
Vassily Kandinsky eristas värvide füüsilist mõju kui kütkestust silmale ja psüühilist mõju, mis kutsub esile hingelisi vibratsioone. Oma teoses "Über das geistige in der Kunst" tõi ta välja neli värvide vastandust: soe ja kiirgav kollane vastandatud külma kontsentreeritud sinisega, tardunud liikumises oleva lootusrikka valge ja lootusetu musta vastandus, liikumatu lõõmava punase ja mitte midagi ütleva rohelise vastandus, jõulise oranzi vastand kurvale ja haiglasele lillale. Kuna nii värvidel kui abstraktsetel vormidel on Kandinsky jaoks oma sisemine kõla, siis sobivad teravatele värvitoonidele nurgelised vormid ja pehmetele tumedatele värvitoonidele ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe. Joonis 3
Kandinsky eristas värvide füüsilist mõju kui kütkestust silmale ja psüühilist mõju, mis kutsub esilehingelisi vibratsioone. Ta tõi välja neli värvide vastandust: soe väljakiirgav kollane vastandatud külma kontsentreeritud sinisega; tardunud liikumises olevate lootusrikka valge ja lootusetu musta vastandu; liikumatute iseendas lõõmava punase ja mitteemidagiütleva rohelise vastandus; terve jõulise oranzi vastandus kurvale ja haiglasele lillale. Kuna nii värvidel kui abstraktsetel vormidel on kandinsky jaoks oma sisemine kõla, siis sobivad teravatele värvitoonidele teravnurksed vormid ja pehmetele tumedatele värvitoonidele ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe Paul Klee
Siinkohal mõned neist: · kiire tempo stimuleerib ja ergutab, aeglane rahustab · kindla meetrumita muusika on eriti rahustav · kõrged helid ergutavad või ärritavad, madalad lõdvestavad ja rahustavad · inimesel on kalduvus hingata muusika rütmis · inimese jaoks meeldiv, positiivseid seoseid ja emotsioone loov muusika võib leevendada valu · minoorsele(kurvale) muusikale reageerib inimene emotsionaalsemalt kui mazoorsele (rõõmsameelsele) · muusikat kuulates, käitub see nagu ajaviitja, aeg liigub justkui tavalisest kiiremini · rütmika instrumentaalse muusika kuulamisel on lihased lõdvestunumad kui vaikuses Kuid muusika mõju ei saa siiski nii üheselt käsitleda. Muusikaga reageerimisel mängib väga suurt rolli iga inimese varasemad elukogemused, tema suhe muusikaga, hetke emotsionaalne
Lesley esimeseks reklaamifoto võtteks sai pildistamine moodsa juuksurisalongi tarbeks. Tööprotsess oli vastutusrikas teda pöeti, kammiti ja juukseid värviti umbes seitse tundi. Fotograaf, kes teda jäädvustama pidi, mõtles välja nime Twiggy (pilliroog). Debüüt osutus õnnestunuks: teda hakati kutsuma võtetele. Poodiumile astus ta esmakordselt 16-aastasena. Edu ületas igasugused ootused. Varsti saigi temast 1960ndate moodsa Londoni nägu, moe subkultuuri ikoon ja stiil. Kurvale lapsele sarnaste ülisuurte silmadega kõhn tüdruk vallutas maailma, saades miniseeliku ja rock-and-rolly epohi sümboliks. Kogu Euroopa neiud kõhnusid kuni tundmatuseni, kopeerisid meiki ja suuresilmalise tüdruku ebaharilikult lühikest soengut. Kuid Twiggyl endal polnud vajadust dieetideks: kõnukesena ta sündis ja selliseks ta ka jäi. Teda võib nimetada esimeseks supermodelliks selle mõiste kaasaegses mõttes. Euroopat maha jättes, suundus ta New Yorki
Graal on täiuse ja õnne sümbol. Marie de France - (XII saj 2. Pool)võib pidada esimeseks prantsuse naiskirjanikuks. Henry II õukonnas. Tema loomingus paistavad silma lühikesed värssjutustused leed, mille materjal pärineb samuti keldi folkloorist. Lee "Kuslapuu" episood Tristan ja Isolde salajasest kohtumisest metsas loob nappide ja lihtsate kujundite abil lüürilise õhkkonna, rõhutab armastajate tune hellust ja inimlikkust, tunneb kaasa nende kurvale saatusele. Kirjandus keskaegses linnas. 1888 esimene Euroopa ülikool samal ajal oli Aafrikas ülikool 25000 Aquino Thomas - (XIII saj) keskaja suurim teoloog, kes püüdis oma teostes läheneda religiooni ja mõistust. Linnaluule - Fabliood - lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust ja ettevõtlikust, piitsutati aplust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi.
on tal enda lõbustamiseks olemas tema isa pärandatud revolvrid. Koheselt, peale selle lausumist tumeneb lava ning muutub kiiresti aina pimedamaks. Näha on vaid klaveril kumamas lilla valgus ning Hedda, kes on roninud kõrge eseme otsa, sihtimas revolvriga tagaukse poole. Valguse ning värvide muutumisega oli kuulda ka kurvatoonilist meloodiat, midagi, mida mängitakse matustel. Selline muusika oli pidevalt justkui ennustuseks lavastuse kurvale lõpule. Valgus on kurjakuulutavalt vaid Heddal, ta sihib ning õhkkond on rahutuse tipus, keegi ei tea, mis järgmisena juhtub. Kõlab lask ning vaatajad ehmuvad. Korraks on justkui pinge langus, kuid siis etendus jätkub. Eelpool mainitud pingelisi hetki on etenduses veel ning selliste stseenide puhul on lihtne mõista, et on soovitud tekitada õudusttekitavat või ebameeldivat õhkkonda. Siinkohal saab hea näitena tuua Eilert Lövborgi käsikirja juhtumi
sulle kõik selge. Need silmad ei suuda enam iial varjata seda tunnet ja neid emotsioone, mis mu sees end peidavad. Need silmad räägivad ise sulle kõik. Aga vaid sulle, ainult sulle ja nii ongi õige! Ma ei maksa midagi aga olen väärt palju, ma rikastan neid, kes mind saavad, tegemata vaeseks neid, kes mu ära annavad. Ma kestan ühe hetke, aga mälestus minust võib kesta terve elu. Ma olen puhkus väsinule, lootus meeleheitnule, päikesekiir kurvale ja parim vastumürk murele. Mind ei saa osta ega müüa. Keegi ei saa öelda: ''Ta on täpselt sinu moodi.'', sest ma olen omamoodi ja peale minu pole maailmas ühtegi sellist inimest.Kõik kannavad mingisugust maski, et varjata oma tõelisust. Pead vaatama hästi, et näha nende olemust ja need kes lasevad maskil langeda, neile pead vaatama silma, et näha kes nad tegelikult on ja milleks nad võimelised on. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub
Suur turkide eepos on ka ,,Köroglu". 16. saj hakkas safaviidide valitseja rahvast rõhuma, siis tuli appi suur kangelane Köroglu. Köroglu isa ütles tallimehele, et see valiks välja kõige parema hobuse. Ta valis välja kaks koledat varssa ja saatis need valitsejale. Valitseja lasi tallimehel silmad peast välja 16 torgata. Tegelikult oli aga tegu võluhobustega, need saavad Köroglu hobusteks. Vastuseks isa ja tallimehe kurvale saatusele hakkab ta pidama valitseja vastu sissisõda. Usbekkide kirjakeel algas Aliser Navoiiga (14411501). Tema lemmikteos oli ,,Lindude keel". Turgi poeesia alguseks peetakse Yusuf Has Hacib'i teost ,,Kutadgn bilig" (,,Teadus sellest, kuidas olla õnnelik"). See valmis u aastal 1070, kirjeldab ideaalse valitseja elu. Turgi keele sõnaraamatu kirjutas Mahmud Kasgari ,,Diwan Lugat (a)t-Turk" (,,Turkide keele sõnaraamat"). Kasgari rändas palju, oli väga sõjakas
/.../kuni ükskord naer sai otsa saabus jonnakus Musi jonnakust ei tahtnud pakkis pagasi astus nukralt naeratades musimaale tagasi. (Vilep 2002: 50). Kinda sees elav fantaasiategelane karvapundar Jakob armastab lapsi krabada (,,Krabajas Jakob"). Sügisel on ,,hallid silmad / värvilised soengud", tuul norib tüli ja lumikelluke teeb külmataadile ninanipsu. Luuletuses ,,Vikerkaare sünd" kirjeldatakse vikerkaare tekkemehhanismi: kaastundlik päike viskab kurvale pilvepoisile salli. Vilep kujutab laste maailma positiivsetes, vahel ka lüürilistes toonides. Luulekogude kõige üldisemaks märksõnaks võiks olla soov tekitada rõõmu. Rõõmu tekitamine ongi autori mitmes intervjuus mainitud luulekirjutamise peaeesmärk, sest rõõmus peitub tema arvates elamise-olemise mõte (Hanson 2002, Vilep 2007b). Rõõmu valmistades 56
muu. Häving, rahu, kinnismõte, suurima rikkuse andmine ja saamine ja jälle kaotamine. Ta on tunnustus sageli mitte sellele, mis sa oled vaid sellele, mis sa võiksid olla. Ta kõrvetab ja haavab. Ta ei tunne halastust ja on kõrgemal seadustest Ma ei maksa midagi aga olen väärt palju, ma rikastan neid, kes mind saavad, tegemata vaeseks neid, kes mu ära annavad. Ma kestan ühe hetke, aga mälestus minust võib kesta terve elu. Ma olen puhkus väsinule, lootus meeleheitnule, päikesekiir kurvale ja parim vastumürk murele. Mind ei saa osta ega müüa! Elades koos ja kõrvuti teiste inimestega unustame sageli, et ühel päeval lõppeb iga inimese tee ja, et me ei tea millal see päev saabub. Seepärast peaks inimestele, kellest me hoolime ütlema, et nad on midagi erilist ja olulist. Ütle neile seda enne kui on hilja Kui sul on hea mõte, tuleb see kindlasti täide viia, isegi siis, kui päris alguses ei lähe nii nagu sa ise tahtsid
5 Niipalju kui otsustada võis meie kurt, kes nende sõnu ju ei kuulnud, ajasid nad kahekesi väga armsalt juttu. Neiu lubas nähtavasti ohvitseril käe ümber piha panna ja tõrjus suudluse õrnalt tagasi. Quasimodo nägi alt kogu seda stseeni pealt, mis oli seda võluvam, et ta polnud pealtvaatajaile määratud. Ta jälgis seda õnne ja rõõmu meelekibedusega. Ega siis tol vaesel kuradilgi suu sarvest polnud, ja ta armetult kõverdunud selgroog oli niisama tundeline kui teistelgi. Ta mõtles kurvale elule, mida saatus talle oli määranud, sellele, et ta silmade eest alatasa möödusid naised, armastus ja kirg, kuid tal endal tuli leppida ainult teiste õnne pealtvaatamisega. Kõige valusamini aga riivas teda mõte, kuidas küll Esmeralda kannataks, kui ta seda kõike ise pealt näeks. Ja see muutis ta pahameele vihaks. Öö oli aga pime, ja kui Esmeralda ikka alles oma kohal seisis (ta ei kahelnud selles), siis oli ta liiga kaugel, et
seisnud tol korral, ja lisas siis midagi taolist: «Ja mina seisin just nii -- täpselt niisama nagu praegu, ja nagu oleksid sina tema, nii lähedal olin talle, ja tema naeratas, just niiviisi, ja siis nagu läks minust midagi üle, midagi -- noh, õudset, tead; muidugi ei osanud ma siis aimatagi, mis see tähendas, aga nüüd ma saan aru!» Siis vaieldi selle üle, kes oli surnud poisse kõige viimati elus näinud, ja nii mitmed pretendeerisid sellele kurvale aule, esitades tõendusi, mida tunnistajad enamvähem kinnitasid. Ja kui jõuti lõplikult otsusele, kes olid lahkunuid viimastena näinud ja nendega viimseid sõnu vahetanud, siis omandasid need õnnelikud mingisuguse pühaliku tähtsuse ja kõik teised vahtisid ning kadestasid neid. Üks vaene poiss, kel polnud mingit muud hiilgust ette tuua, meenutas kaunis ilmse uhkusega: «Aga mina sain kord Tom Sawyeri käest peksa.» Kuid see aupaiste taotlus ebaõnnestus
annaabi.ee 
