Kurtna järvestik Koostajad: R. Krupin ja V. Kasirov Juhendaja: Anneli Dietrich Klass: 8. Klass Illuka 2017 Kurtna järvestik Loodusgeograafiline iseloomustus · Kurtna järvestik asub Ida-Viru maakonnas, Illuka vallas IisakuIlluka mõhnastiku põhjaosas (Eesti suurim järvestik). · Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve. · Kuulsamad neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. · 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on h...
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● ...
ALUTAGUSE MADALIK Lühireferaat Asukoht, kirjeldus ja ajalugu Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Naaberaladest valdavalt madalam (vaid 30 40 m üle merepinna) Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored. Alutaguse suuremaid kuhjevorme on IisakuJõugaIlluka oosideahelik. 21 km pikkune kirde edela sihis orienteeritud vallseljakute rida on üsna keeruka ehitusega. Kõ...
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui t...
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
annaabi.ee 
