Et teile küll mitmelt poolt ja mitu korda seda meelde on tuletatud ja teie leht siiski selle poolest ei parane, siis on mul kaastöö tegemine teie seitungi põllul võimata ja palun minu nime oma kaastöötegijate hulgast maha kustutada. II. Mis olen ma kirjutanud? Ma olen halvaks nimetanud, mis halb on ning ei ole sealjuures vahet teinud ülema ja alama seisuse vahel. Ma olen ka halbu tegusid nimetanud, mis mõned kirikhärrad teinud ja seda on kõige suuremaks kurjuseks ja süüks arvatud. Ma olen neid asju just sellepärast nimetanud, et nad usule ja kirikule kahju tegid ja et asi paraneks. Teie olete just sagedasti rääkinud, kuidas teid sinodite peal ja mujal sunnitud ennast minust avalikult lahutama. Teie tundsite väga hästi ära, et sellega muud ei tahetud, kui meid meie töös, mis rahva kasuks tegime, koost ära kiskuda ja meid teineteisega vaenlaseks teha. Nüüd kõnnin mina oma teed ja teie oma teed
viisidel. Seda tõestab selgelt 5. osa sündmus, kui Oskar ei valetanud õe eest. Vend tundis kindlalt, et tegu on hea, kuid õde nägi üksnes negatiivset külge. Antud juhul oli sõsar veel noor ning elukogemusteta. Tüdruk ei suutnud objektiivselt vaadelda teo headust, mis oleks avaldunud alles pikas perspektiivis. Selline rumalus ning naiivsus tõigi kaasa tüli ja lõi kiilu õe ja venna vahele. Seega võib vahel elementaarse headuse pöörata kurjuseks inimlik rumalus ja tormakus. Siiski avaldub igas olukorras teo kaks poolt. Vahel võib tulla olukord, kus headus ja kurjus pole väga selgelt kõrvutatavad, kuid hoolikamal süvenemisel on mõlemad siiski olemas. Säärase olukorra ideaalseks näiteks on ,,Tõe ja õiguse" esimeses osas Andrese töökus. Üheselt mõistetav on see, et töö oli talus esmatähtis, et toit oleks laual ning katus peakohal. Seda teadis peremees hästi ning rügas suvel põllul ja talvel metsas ehast koiduni
kurjust tõrjuma, kuid mitte võimeline? Siis on ta võimetu. On ta võimeline, aga mitte tahtlik? Siis on ta pahatahtlik. On ta nii võimeline, kui ka tahtlik? Kust tuleb siis kurjus? Pole ta ei võimeline, ega tahtlik? Miks teda siis kutsuda Jumalaks." Peter Kreeft, kristlik filosoof, pakkus kurjuse ja kannatuse probleemile mitu lahendust 1. Jumal kasutab lühiajalist kurja pikaajaliseks headuseks 2. Jumal lõi võimaluse kurjuseks, kuid mitte kurjust ennast ning vaba tahe oli vajalik tõeliseks armastuseks. Ütleb, et kõikvõimas olla ei tähenda seda, et saab luua midagi, mis oleks vastuoluline, näiteks inimestele vabaduse andmine ilma potentsiaaluseta kurjusele 3. Jumal kasutab kannatust selleks, et luua inimestes moraali 4. Kannatus toob inimesed Jumalale lähemale Thomas Aquino leiab, et Jumal lõi maailma täiuslikuna. Kõik tõeliselt olev tuleb Jumalast.
sallimatusest. Ta suhutub kriitiliselt kõigisse tõdedesse, mida ei saa tõestada loogiliselt või katseliselt. Ta on veendunud mõistuse võimes muuta elu paremaks ja õiglasemaks. Ta võitles pärisorjuse vastu, oli selle poolt, et kodanikud oleksid seaduse ees võrdsed, nõudis varandusega proportsionaalsete maksude kehtestamist ja sõnavabadust. Mõistlikuks riigikorraks pidas Voltaire konstitutsioonilist monarhiat, kus riigi eesotsas peab olema valgustatud monarh. Kõige suuremaks kurjuseks pidas Voltaire sõda. Voltaire`i looming Kogu ta looming on suunatud eelarvamuste ja kõge selle vastu, mis ei pea paika terve mõistuse ees. Peamiseks võitlusvahendiks on tal neruvääristamine. Sageli puudub ta mõtteil sügavus ja ta tähelepanekuil objektiivsus, aga ta on alati mõtterikas, lõikav ja särav. Oma teoses ``La philosophie de Newton``, mille ta kirjutas oma armukese markiis du Chatelet`
Nagu öeldud, siis lex talionis´t olnuks mõistlik rakendada vaid siis, kui puudus riiklik kohtupidamine. Ent H. Grotius leidis, et sõdimine oli samuti valdkond, kus puuduvad õigusnormid ja kohtunikud, kes mõistaksid õigust, st tegemist oli kohaga, kus saab rakendada lex talionis't. Tema jaoks oli sõda viis kaitsmaks neid, kel on õigus ja karistamaks neid, kes eksivad e teisisõnu võis sõda kutsuda ka "vajalikuks kurjuseks" ja üheks kohtuliku menetluse meetodiks. Tema väited baseerusid ka tuntud filosoofidel, nagu Cicero'l: "Kui meie elu on ohus, siis on omakaitse õigustatud" ja Ulpianus'el: "Jõule tuleb jõuga vastata", samuti Titus Livius'el: "Rahvusõigus on loonud nii, et relvastatud jõule tuleb vastu pakkuda ka relvastatud jõudu".1 Niisiis võibki järeldada, et lahinguväljal võis H. Grotiuse ja nimetatud filosoofide hinnangul mõista ka õigust. Ent ajalugu
Sest need omadused, mis teda kurjaks võivad teha, peavad tal olemas olema, muidu ei suudaks ta kunagi tõusta vaimumaailma. Tänapäeva ühiskonda on ilma kurjuseta ette kujutada raske. Kui olla kursis sellega, mis igapäev meie ümber ja ka kaugemal maailmas toimub, näeme me tihti kurjust. Uudiseid lugedes ja vaadates võime me teada saada üdini kurjadest inimestest, kelle eesmärk on näha teisi kannatamas ja endale teiste kulul rikkusi kokku ahnitseda. Kurjuseks võib pidada kõiki inimese halbu iseloomujooni nagu ahnus, vägavaldus, isekus, valelikkus ja võimuiha. Igas inimeses on need halvad iseloomujoonud mingil määral esindatud. Peaaegu võimatu on leida inimest, kes oleks üdini hea. Sellised on ammu väljasurnud, sest neil on tänapäeval väga raske eksisteerida. Samuti ei ole kerge leida üdini halba inimest. Tihti teeb ta oma kuritegusid endaarvates õigel ja heal eesmärgil. Mõni üritab saavutada rikkust oma pere heaolu nimel
Niisuguse grupi kultuur sisaldab endas: 1. lahendusi grupi säilitamisprobleemidele 2. ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid 3. tööriistu ja teisi inimese poolt valmistatud asju (materiaalne kultuur) Inimloomus on alati sõltuvuses kultuurist ja inimloomuseid eksisteerib samapalju, kui on olemas kultuure. Inimeseks olemine tähendab võimet nii suureks headuseks kui ka ülimaks kurjuseks. Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, mis omandab tähenduse alles pärast seda, kui grupi liikmed talle tähenduse annavad. Kineesika on mitteverbaalse kommunikatsiooni uurimine. Sapiri-Worfi hüpotees: inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas..., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Minevikus elati väikeste rühmadena ning elatuti korilusest. Küttimine lisas uusi teadmisi,
Ootab, mõtiskleb läbi kogu situatsiooni, kindlustub kõikidest võimalikest ebameeldivustest ja alles siis tegutseb kindlapeale. Strateeg, teab kuidas jaotada oma jõudu ajas. Igasse töösse suhtub tõsiselt, suure vastutusega, üritab seda lõpule viia. Saavutada võidu iga hinnaga; talle on kergem kaotada kui minna kompromissile. Ekstreemsetes situatsioonides tema ettevaatlikkusest ei jää jälgigi. Iial ei tee seda mida peab kurjuseks, väga sallimatu kurjusele teistes. Kuid eetilist teooriat loob enesele ise arvestamata tavadega ja autoriteetidega. Mõnikord on tema vaated headuse ja kurjuse probleemidele üsna omapärased. Igal juhul neid järjekindlusega hoidub ning kangekaelselt kaitseb. ähelepanelik inimeste suhtes, vahest isegi pealetükkiv ja nõudlik, tunneb neile kaasa, püüab abistada raskel hetkel. Ümbritsevatel pole temaga kerge: tal puudub kergus elu tajumisel. Sageli hea
paratamatust, siis saavutab ta seesmise vabaduse. Muuta tuleb oma suhtumist maailma. See, mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus, ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt ehk stoilise rahuga ehk apaatiaga (apaatia tundetus, stoikud mõtlesid apaatia all mõõdukat rõõmsameelsust, tegelikult tundetust nad ei pooldanud). Sellised neutraalsed nähtused on: elu, surm, tervis, ilu, inetus, rikkus, vaesus. Tõelised hüved on arukus, tarkus, intelligentsus, mehisus, õiglus. Kurjuseks on vastavalt lollus, ebaõiglus, arutus. Nende eetika on saatusele allumise eetika. See tähendab, et mõistlik inimene soovib saatuselt seda, mis nagunii tuleb. Tuleb olla kõrgemal igapäeva muredest -> ,,Tuleb olla nagu kalju keset möllavat merd!" on üks filosoof öelnud. Nendelt on pärit ka praktiline elureegel: Kui mingi tegevus on paratamatu, tuleb see muuta endale võimalikult meeldivaks. Epikurose eetika on esimene eetika õpetus, mis on selgelt hedonistlik. Hedonism väidab, et
väikseimatki õigustust sellest, mida peetakse kogu võimu allikaks -- Aadama isiklikust omandiõigusest ja isalikust kohtumõistmisest.2 Järelikult see, kes ei nõustu väidetega, et kogu valitsemiskord [Government]maailmas tuleneb ainult jõust ja vägivallast ning et inimesed elavad üksteisega koos üksnes metselajate reeglite järgi, kus võim on kõige tugevama käes, luues niimoodi tingimused lakkamatuks korratuseks ja kurjuseks, rahutusteks,mässuks ja vastuhakuks (asjadeks, mille vastu sellise seisukoha järgijad nii valjult protestivad)--see peab paratamatult leidma teistsuguse alguse valitsemiskorrale, teistsuguse päritolu poliitilisele võimule, ning teistsuguse viisi selle kandjate kujutamiseks ja mõistmiseks, kui Sir Robert Filmer seda meile on õpetanud.3 1 S.o "Esimeses traktaadis valitsemisest". 1689. aastal esmakordselt ilmavalgust näinud teos koosnes
Samal ajal aga ei kao sügavale peitunud üksinduse- ja eemaletõugatuse tunne. See tugevneb, kuna te keeldute seda vaatamast. See, mida te keeldute vaatamast, muutub teie "varjupooleks". Hirm, viha ja negatiivsus võivad "laiutada" ja teid mõjutada, suurendades vaid vastuseisu oma sisemusse minemisele.Ego on konkreetsete kahtluste, intuitsiooni ja tunnete mahasurumisel vägagi jäärapäine. Ta ei anna just kergelt juhtrolli käest. See, mida te oma maailmas nimetate kurjuseks, on alati kiindumuse ja isikliku võimu resultaat. Sellega te keeldute vähendamast kontrolli ja oma sisemise hirmu ning pimedusega tööle hakkamast.Esimene samm valgustumisele on lubada olla sellele "mis on". Valgustumine tähendab, et te lubate oma olemuse kõigil aspektidel siseneda oma teadvuse valgusesse. Valgustumine ei tähenda, et te teadvustate kõike seda, mis teie sees toimub, vaid, et te soovite teadlikult kohtuda kõigi oma aspektidega. Valgustumine võrdub armastusega.
Rohkem, kui jumalad on loonud inimesi, on inimesed loonud enda jaoks jumalaid. Ühtede jaoks on Jumal lahke, teiste jaoks hirmuäratav. Satanisti jumal (ükskõik, mis nimega teda ka ei kutsutaks) on looduse tasakaalustavaks jõuks ning pole seotud kannatustega. See võimas jõud, mis läbib ja tasakaalustab universumit, on liialt umbisikuline ja objektiivne, et hoolida meie väiksel planeedil elavate luust ja lihast olendite muredest ja rõõmudest. Igaüks, kes peab Saatanat kurjuseks peaks mõtlema kõigile neile meestele, naistele, lastele ja loomadele, kes on surnud, sest selline oli Jumala tahe. Kindlasti sooviks enneaegselt elust lahkunut leinavad omaksed, et nende armastatud pereliige oleks elavana nendega koos, mitte surnuna Jumala kätes. Sellegipoolest lohutab kirikuõpetaja neid sõnadega ,,selline oli Jumala tahtmine, mu poeg" või ,,ta on nüüd Jumala kätes, mu poeg". Sellised fraasid on usklikele heaks põhjuseks andestamiseks Jumalale tema halastamatus
suuteline tegema nii rohkem head kui rohkem kurja. "Kui ühe inimese ihad ja tundmused on tugevamad ja rikkalikumad kui teisel, ei tähenda see midagi muud, kui et temas on rohkem 44 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 inimloomuse toormaterjali, ta on võimeline nii suuremaks headuseks kui kurjuseks." Kui sellisel inimesel on ka tugev tahe, siis saab ühiskond sellistest vaid kasu. Milli lähenemise kohaselt tuleb edendada tugevamat, energilisemat, tugevama tahtega, isikupärasemat, seega erinevamat. Nii on inimestes rohkem elu ja mida rohkem elu on ühiskonna liikmetes, seda rohkem elu on ka tervikus. Mis kasu on isikupärastest inimestest laiadele massidele? Vaid geeniused arendavad uusi arusaamu ja eluviise, neid on vähe, kuid sellised on maa soolaks
,,Neid asju, mis on juhtunud ja ikka veel juhtuvad diktaatorlike riikide kontsentratsioonilaagreis, saab vaevalt nimetada ,,täiuslikkuse juhuslikuks puudujäägiks." See kõlaks kui mõnitamine." (JUNG 1979:53) Inimhinges on asju, mis teatud vaatepunktilt lähtudes on äärmiselt kurjad, see tähendab: ohtlikud. Seda eriti nende jaoks, kes taolistele tegudele juhtuvad ette jääma. ,,On mõttetu neid kurje asju eirata, kuivõrd see loob petliku turvatunde. Inimloomus on võimeline piiramata kurjuseks ning kurjad teod on sama tõelised kui head. Seda kogu inimkogemuse ulatuses ja niivõrd kui psüühe suudab nende üle otsustada ning nende vahel vahet teha." (ibid) Siin näemegi Jungi kui praktilise tööga hõivatud psühholoogi muret, mis ei luba kurja pisendada. Tehes haiguse olematuks, ei saa ravi määrata. Tehes inimese häda pisikeseks, puudub vajadus kannatajale appi minna. Hirm ükskõiksuse ning pealiskaudsuse ees sunnib
"Kes laseb end teistel juhtida, on vaid ahv, kes jäljendab." Mill ülistab sellist iseteadlikku, isikupärast, impulsiivset, energilist inimest, selline inimene on suuteline tegema nii rohkem head kui rohkem kurja. "Kui ühe inimese ihad ja tundmused on tugevamad ja rikkalikumad kui teisel, ei tähenda see midagi muud, kui et temas on rohkem inimloomuse toormaterjali, ta on võimeline nii suuremaks headuseks kui kurjuseks." Kui sellisel inimesel on ka tugev tahe, siis saab ühiskond sellistest vaid kasu. GEENIUSED ... : 95 edendavad uusi arusaamu ja eluviise neid on vähe, kuid nad on maa soolaks võivad "vabalt hingata vaid vabaduse atmosfääris," vabaduse keskkonnas. Igas asjas on keegi kunagi esimene olnud ja kõik olemasolevad hüved on originaalsuse vili. ... VS KESKPÄRASED INIMESED:
annaabi.ee 
