Vaatleja on kõrvalseisja Sobib olukordadesse, kus tingimused on raskesti ennustatavad/muutuvad Eelised Osalusvaatlus Välditakse kunstlikkust Vaatlus Liigid Vaatleja osaleb rühma tegevuses Uurija on rühmas vaid vaatleja
Naturalismi eristab realismist see, et vahendati elu kiretu fotograafilise täpsuseta, valimata üksikasju. Nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mille ilu. Lemmikzanrid olid novell ja romaan. Modernism Uudne, nüüdisaegne. 19. ja 20. saj uuenduslikust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents Ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule eelkõige kunst ja kunstlikkust kõiges. Dekadents rõhutab, et kunst on sõltumatu, tema eesmärk on ta ise. Dekadentside moto kunst kunsti pärast. Dekdendid on langusmeeleolu poeedid. Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, tüdinenud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma. Nende luule on maailmavalulik ja pessimistlik. Autorid: Charles Baudelaire. Impressionism see sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70ndatel
*toetasid absolutistlikku valitsemisviisi *tähtsaim põllumajandus *sidusid valitsejale antud õigused *suurim tähelepanu talurahva kaitsele kohustusega tagada alamate heaolu ja õnn *vaimulike ja aadlike maksustamine *toetasid vabakaubandust ja riiklike monopolide ja privileegide kaotamist *halvustasid linnade kunstlikkust Friedrich Wilhelm I (1713-1740) Friedrich II Suur (1740-1786) *äärmusliku merkantilismi esindaja *keelustas piinamise ning deklareeris *kärpis õukonna kulutusi, õukonna asendas usuvabadust tubakakolleegiumiga *õukonnas Voltaire, rajas Sanssouci lossi *valdav osa riigi sissetulekust sõjaväele *ministritega suhtles kirja teel *palgavägi asendati nekrutitega, kes vabal *nõunikud puudusid
Majandusmõtte areng Füsiokraadid olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes uskusid majandusteooriat, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga. Füsiokraadid ülistasid talupoeglikku elulaadi ning halvustasid linnade kunstlikkust. Nimetus "füsiokraat" on tuletatud vanakreeka keelest ja lähtub mõistest "füsiokraatia" ('looduse võim'). Füsiokraadid ise nimetasid end ökonomistideks économistes. François Quesnay (4. juuni 1694 16. detsember 1774) oli Prantsuse majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast. Ta oli ameti poolest kirurg. 1758 avaldas ta teose Tableau économique, mis pani aluse füsiokraatide ideedele. See oli võib-olla esimene üritus kirjeldada töötavat majandust.
Igal tegelasel oli väga isikupärane loomus. Tema ja ühtlasi ka terve antiikaja tuntuim tragöödia on ,,Kuningas Oidipus". Euridipes oli kolmas suur traagik oma eluajal, vähem edukam kui Sophokles, kuid tema suurest populaarsusest hilisemal ajal annab tunnistust ka säilinud teoste hulk: kaheksateist tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud satüürdraama ,,Kükloop". Ta kahtles traditsioonilises st mütoloogilises religioonis ning toonitas müüdi kunstlikkust ka sellega, et kasutas sageli võtet deus ex machina jumal masinast. Tema tuntuimad tragöödiad: ,,Medeia", ,,Elektra", ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad". Komöödia- Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Vana-atika komöödia
täie tööaastaga oskaks ta palju ära teha. Varem polnud ta seda hinnata osanud. Just siis, kui inimene suudaks eluhambale vastu panna, elu mõista, peab ta ära minema, mõtles Auguste kurvalt. · Kunstnikule on kõik kaunis: ta terav silm avastab igas olendis ja igas esemes selle olemuse sisemise tõe, mis aimub välise kesta alt. Ning see tõde ongi ilu ise. Õppiga andumusega: kui leiate tõe, olete leidnud ka ilu. · Tõeline kust põlgab kunstlikkust. · Kunstniku suurim tasu on rõõm tehtud tööst. · Tõeline kunstnik väljendab alati seda, mida mõtleb, arvestamata valitsevaid eelarvamusi. Sisukokkuvõte: Auguste Rodin sündis 12. novembril 1840. aastal Pariisis.Tema vanemateks olid Jean-Bapiste Rodin ja Marie Cheffer.Tema isa oli prantsuse talupoeg ja ema Lorraine ist pärit külatüdruk.Enne Auguste ilmatulemist oli neil juba kaks tütart- Clotilde ja Marie.Poja sünd
huvitavamaid rezisööre. 2005. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Unt viis edasi 1960.-1970. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades samalaadseid stiiliprintsiipe ja vormivõtted, mis aga murduvad läbi postmodernse maailmataju ja mõtteviisi prisma. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht. Mati Unt rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Unt alustas luuleõhtute ja monolavastustega. Repertuaarvalikus langes rõhk klassikale, mis domineeris ka hiljem. Tsensuuri varisedes alustas Unt absurdidraama lavastamist. 1990ndail tugevnesid Undi reziis postmodernistlikud jooned. Kunstilises plaanis torkab silma paljustiililisus: Unt segas või sulatas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt
Ta viis edasi 1960. - 70. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades samalaadseid stiiliprintsiipe ja vormivõtteid, mis aga murduvad läbi postmodernse maailmataju ja mõtteviisi prisma. Ta oli äärmiselt ajatundlik. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Tsensuuri varisedes alustas ta absurdidraama lavastamist. Kunstilises mõttes torkab silma paljustiililisus. Ta sulatas või segas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. 20.Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus.
SÜMBOLISM 20. saj. lõpp 20. saj. algus. Alguse sai luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse, muusikasse. Kirjanduses hakati kasutama sõnu sümbolitena. Näiteks ,,ankur" = ,,lootuse" sümboliga. Sümbolistlik kirjandus pani sageli suuremat rõhku müstiliste ja raskesti arusaadavate meeleolude või tunnete esilekutsumisele kui tõepärasele kirjeldusele. Poeedid nagu Mallarmé, rõhutasid oma loomingu kunstlikkust ja esteetilisi omadusi ning püüdsid matkida kunstnikke ornamente ja dekoratiivsust keerulise keele ja ebaharilike sõnade kasutamisega. NATURALISM 19. saj. II poole kirjandusvool. Realismi äärmuslik suund. Taotles elukujutluse täpsust ja erapooletust. Voolu tekkimine on seotud loodusteaduste arenguga ja positivistliku filosoofiaga. Naturalismi põhilisi viljelejaid oli Zola (,,Maa"). Naturalismis ei süüdistata ühtegi ühiskonnaklassi. Naturalismi järgi on
Tragöödiate võistlustel võitis ta 4-5 korda (tema teoseid hakati alles hiljem hindama). Tema teostes on oluline koht juhusel. Kaks läbivat teemat, mida Euripides kasutas olid sõja põhjustatud kannatused ja õnnetusse sattunud naised. Kadus tegelaste heroiline karakter, ta kujutas lihtsaid inimesi. Jumalad ei ole mitte ainult inimesele mõistetamatud, vaid ka vaenulikud. Kahtles mütoloogilises religioonis, rõhutas müüdi kunstlikkust ka ,,deus ex machina" võttega. Tema tuntumad teosed on ,,Medeia" (431 eKr), ,,Troojalannad" (415 eKr) ja ,,Bakhandid" (406 eKr). 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu orkestri asukoht. Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis
mistahes eluhetkel. Selle tulemusena on usulisi kogemusi võimalik uurida vaid tagasihaaravalt, mis omakorda suurendab tõlgendusvigade võimalikkust. 2. Usuline kogemus on isiklik. Paljud uurimisalused tunnevad oma privaatsust ohustatuna, kui nad peavad kirjeldama oma jumalasuhet või oma tundeid kõiksusega seoses. 3. Laboratoorsetes tingimustes esilekutsutud usulistele kogemustele on võimalik ette heita kunstlikkust ja ebaehtsust. Küsimus laboratoorsete usuliste kogemuste ehtsusest on olnud vaidlusküsimuseks kogu usulise kogemuse uurimise ajaloo jooksul. 4. Erinevad inimesed mõistavad usulise kogemuse mõistet erinevalt. Seepärast on uurimise jaoks oluline töötada mitte niivõrd mõiste, kui selle tähenduse tasandil. Sotsiaalteaduslikud meetodid nt interviueerimine, ankeet, käitumise vaatlemine (nt ekstaas).
Oli ilmselt huvitatud ühiskonnaelust, kuid ei etendanud poliitilises elus kuigi suurt osa, siiski võttis osa ühiskonna ja poliitika elust. Triloogiad ei olnud ühtse läbiva teemaga vaid iga tragöödi oli iseseisev tervik. Teosed: ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone" nimitegelane Oidipuse tütar. Euripides - jumalad ei ole mitte ainult inimesele mõistetamatud, vaid ka vaenulikud. Kahtles traditsioonilises e mütoloogilises religioonis, rõhutas müüdi kunstlikkust ka ,,deus ex machina" võttega. Uuendas müüdi süzeed. Näitas inimeste irratsionaalset poolt, seda kuidas tunded valitsevad mõistuse üle. Tegelaste heroiline iseloom kadus, kujutas inimesi nii nagu nad on . Teemadeks sõja põhjustatud kannatused ja õnnetusse sattunud naised. Müüdi süzeede uuendamist pandi tema eluajal talle pahaks, tunnustati alles hiljem. Oli kaupmehe poeg. EI võtnud osa ühiskonnaelust. Mõtlik, kurva iseloomuga, tõsine.
Selle tulemusena on usulisi kogemusi võimalik uurida vaid tagasihaaravalt, mis omakorda suurendab tõlgendusvigade võimalikkust. 2) Usuline kogemus on isiklik. Paljud uurimislaused tunnetavad oma privaatsust ohustatuna, kui nad peavad kirjeldama oma jumalasuhet või tundeid seoses kõiksusega. 3) Laboratoorsetes tingimustes esilekutsutud usulistel kogemustel on võimalik ette heita kunstlikkust ja ebaehtsust. Küsimus laboratoorsete usuliste kogemuste ehtsusest on olnud vaidlusküsimuseks kogu usulise kogemuse uurimise ajaloo jooksul. 4) Erinevad inimesed mõistavad usulise kogemuse mõistet erinevalt. Sellepärast on uurimise jaoks oluline töötada mitte niivõrd mõiste kui selle tähenduse tasandil. 5. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. 1) Iga religioon pakub välja teatud elutunnetuse viisid kui inimese subjektiivsed
Selle tulemusena on usulisi kogemusi võimalik uurida vaid tagasihaaravalt, mis omakorda suurendab tõlgedusvigade võimalikkust. ● Usuline kogemus on isiklik. Paljud uurimisalused tunnevad oma privaatsust ohustatuna, kui nad peavad kirjeldama oma jumalasuhet või tundeid seoses kõiksusega. ● Laboratoorsetes tingimustes esilekutsutud usuliste kogemustele on võimalik ette heita kunstlikkust ja ebaehtsust. Küsimus laboratoorsete usuliste kogemuste ehtsusest on olnud vaidlusküsimuseks kogu usulise kogemuse uurimise ajaloo jooksul. ● Erinevad inimesed mõistavad usulise kogemuse mõistet erinevalt. Seepärast on uurimise jaoks oluline töötada mitte niivõrd mõiste kui selle tähenduse tasandil. 4) Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid.
võimeline kogema ka katarsist ehk kunstilist puhastumist/purgatooriumi. Aristoteles: tragöödia on tõsise, lõpetatud ja üleva tegevuse jäljendus tegevuse vormist, mis kaastunde ja hirmu kaudu vabastab inimese emotsioonist. Kunstilised emotsioonid tekivad eelkõige vaatleja samastumisel tegelasega. Kaasaja inimeselt on maailmasõjad võtnud empaatiavõime? Inimestele meelivad traagilised zanrid, sest me tajume nende kunstlikkust. Ka tänapäeval elatakse läbi katarsist. Travestia madaldatud tragöödia. Mati Unt Vend Antigone ja ema Oidipus. Komöödia. kr k lõbus, kr k laul. Arenes Dionysose rituaali lõbusamast osast. Komöödia pole teoreetikutele suurt huvi pakkunud. Osalt selle pärast, et Aristotelese kirjutised komöödiast on kadunud 4 . Komöödia on tragöödia vastand: · tavalised tegelased, lihtsad inimesed, kellel on mingisugune puue, mida ühiskonnas taunitakse;
Ometi toimub kaasaegses lastekirjanduses liikumine psühholoogilise, tegelasele suunatud loomingu suunas. (Nikolajeva 1997: 57). Kogus ,,Lendav õunapuu" paistab Vilep ammutavat nii vanast kui uuemast lastekirjanduse traditsioonist. Didaktilisus seob teda vanema traditsiooniga ning huvitumine tegelase mõtte- ja tundeilmast uuemaga. 3.1.1. Lugu Juttudes esineb üks süzeeliin, faabula ja süzee langevad kokku. Kompositsioon on lastepärane, kunstlikkust ja süzee kõrvalekaldumist faabulast on välditud. Iga lugu koondub ühe sündmuse ümber, mis on selgelt välja joonistatud. Konflikti tüübiks nendes lugudes on tegelase konflikt iseendaga ehk sisekonflikt. Loos ,,Metallkroonine" märkab vaesemast perest pärit poiss, et nendel lastel, kel on rohkem taskuraha, on alati palju sõpru. Isa selgesõnalist hoiatust, et rahaga sõprust ei osteta, poiss uskuma ei jää ja ta varastab isa tagant raha. Vahetundides koguneb poisi
annaabi.ee 
