Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomul...
Kristjan Kipper 10b Jacques Louis David " Marat' surm " 1793. Jean Auguste Dominique Ingres "Mademoiselle Riviére" 1805 Francisco José de Goya " Saturnus sööb oma lapse" 1819-1823 Pariisi Tähe triumfikaar Eugene Delacroix´ Vabadus viib rahva barrikaadidele" Théodore Géricault´ "" Meduse'i" parv" Jean Franscois Millet " Viljapeade korjajad" Ilja Repin " Burlakid Volgal" Claude Monet " Päikesetõus. Mulje" Impression - mulje Vincent Van Gogh " Vincenti tool piibuga" Post pärast, järel Paul Gauguin " Autoportree Kollase Kristusega" Edvard Munch " Karje" Norra Alesundi nukumajad
Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (stiil aeg iseloomustus näited, esindajad) 1. Mesopotaamia 4000539eKr Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli ...
raamatugraafik, kirjanik, õpetaja, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Tema kunstipärand on mitmekülgne. 1916. aastal Jaan Vahtra mobiliseeriti. Sel puhul avaldas ta oma mõtteid sõjast. Rindele sattumist õnnestus Jaan Vahtral vältida, lõpuks ta isegi vabanes sõjaväest ning elas kaasa tormilistele revolutsioonisündmustele Peterburis. Eriti huvitavad on Jaan Vahtra tähelepanekud ja kokkupuuted modernsete kirjandus- ja kunstisuundade ning nende esindajatega. 1918. aasta juunis lahkub Jaan Vahtra revolutsioonilisest Neevalinnast. Kunstiakadeemia jäi lõpetamata, kuid kõigest hoolimata nimetab Jaan Vahtra Neevalinna oma kaunimaks noorusmaaks. Jaan Vahtra suri 1947. aastal. Haridus 1893. aastal, 11-aastasena, läks Jaan Vahtra Vanaküla vallakooli. 1896. aastal jätkas õpinguid Räpina kihelkonnakoolis. Õpiraha teenis ta talusulasena. 1913. aastal hakkas Jaan Vahtra õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis
Kirjanduse suunad ehk voolud Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Olulisemad kirjandusvoolud ja nende sünniajad on järgmised: 20. sajand - ekspressionism 20. sajand - futurism 20, sajand - kubism 20. sajand - konstruktivism 20. sajand - dadaism 20. sajand - sürrealism 20. sajand - absurd 19. sajand - naturalism 19. sajand - sümbolism 19. sajand - impressionism 19. sajand - realism 18. sajand - sentimentalism 18. sajand - romantism 17. sajand - klassitsism
20. aprill 1893- 25. detsember 1983 Joan Miró sündis 20. aprillil 1893 Barcelonas kella- ja kullassepa pojana. Vanemate soovil õppis ta kaubanduskoolis ja töötas kuni vaimse krahhini kontoriametnikuna. Pärast seda ostsid vanemad talle tervenemiseks maavalduse Montroigis ja lubasid kaks aastat hiljem asuda õppima Barcelona kaunite kunstide kooli. Joani õpetaja Francisco Galí võttis noormehe oma hoole alla ja juhendas ta klassikaliste ja kaasaegsete kunstisuundade kaudu sügavama taju poole. Miród seostatakse sürrealismi esimese, psüühilise automatismi staadiumiga. Kuigi Miró oli Barcelonas saanud korraliku akadeemilise hariduse, püüdis ta nagu kiuste sellest vabaneda . Tal ei olnud vaja kaugele minna, et tutvuda kõige uuemate voolude ja suundumustega kunstis Barcelona oli sajandi alguses intensiivse kultuurieluga kosmopoliitne linn. Suurde kunstikeskusesse Pariisi jõudiski Miró alles kolmekümnendates eluaastates.
Igavese kunstiväärtuse kriteerium nihkus tahaplaanile, tähtsam oli vabaduse võlu," meenutab Maran. Varem Olav Maranile oli abstraktsus ja geomeetrilisus kunsti aluseks ning ta hindas just oma abstraktseid töid kõige kõrgemalt. Tema jaoks oli abstraktsionism küsimus kunsti olemusest. Tundis loometee alguses suurt huvi avangardistlike kunstisuundade vastu. 1957. aastal valmis esimene kohmakas katsetus abstraktsioonis, milleks Maran kasutas poolikuid värvituube kunagi Konrad Mäe poolt tema emale kingitud "Kompositsioon valge jupiga" 1962, guass maalikastist. Maran: "Mingit
1.Impressionism- pole oluline sisu, vaid tunded. Tekkis 1860-70 aastatel prantsuse maalikunstis. Vool sai nime Claude Monet'i maali ''Impression, soleil levant'' järgi. NT Bernhard Kellermann (sakslane), Friedebert Tuglas, Tammsaare. 2. Sümbolism- kirjeldab maailma sümbolite kaudu, kus igal kujutatud esemel on sümboolne alltekst (näiteks must laev-surm) NT Baudelaire ''Albatross'' F.Tuglas ''Must laev'' · Modernism 20. sajandil Paljude väikeste kunstisuundade kogum, mis erinevad üksteisest väga suurel määral. Liigid: Ekspressionism- Sündis vastukaaluks impressionismile esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Esiplaanil olid inimese sisemaailm ja tema tunded. Võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Ootamatud detailid ja kujundid. NT Bertolt Brecht, Franz Kafka, Mait Metsanurk, Marie Under.
...........................................................................................................9 IV. Kokkuvõte.....................................................................................................................................10 V. Kasutatud kirjandus........................................................................................................................11 Sissejuhatus Köleri elu oli pikk ja loomingurohke. Oma eluajal oli ta paljude kunstisuundade ja -voolude tunnistajaks, mille poolest 19.sajand oli nii rikas. Köleril olid oma veendumused, vaated, maitsed, sümpaatiad ja antipaatiad. Ta otsis ise oma teed, oma loomingulist palet. Ta loomingus oli tõusu- ja langusperoiide, kuid alati jätkus sihikindel loominguline otsing. Ükskõik millises zanris Köler ka töötas, ta jäi talupojaks, kes harib oma põldu. Pilt: Johan Köleri autoportree 1859 https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/media/File:Johann_K%C3%B6ler_1859
Bulgaarias, Küprosel, Serbias jm ühiskondlik allkirjade kogumise kampaania kiriku tagastamiseks algsetele omanikele õigeusklikele. Kokkuvõte Tegin tagasivaate bütsantsi arhitektuuri. Minu arvates on sellest ajast jäänud meile imepärane ehitis Hagia Sophia kirik, mida võib pidada kaheksandaks maailmaimeks. Tollaegsete tingimuste suhtes on see väga õnnestunud ning arhitektuuri tippteos on eeskujuks ka paljudele tänapäeva arhitektidele. Sellest on kindlasti edasi arenenud teiste kunstisuundade arhitektuur. Bütsantsi kunstist sain ma väga palju uut ja huvitavat teada. Põhiline kunstiliik oli arhitektuur, kus ehitati eriti kirikud. Bütsantsis armastati eriti just kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Neid teoseid võime näha kui külastame Itaalia sadamalinna või Istanbuli kirikut Hagia Sophiat. Kuigi tänapäeval on nende kohtade kuulsus vähenenud, jäävad nad ajalukku oma vaatamisväärsustega.
maale ja teisi temaga seotud esemeid, tekkis mõte korraldada Alar Kotli 110. sünniaastapäevaks 2014. aasta augustis arhitekti isikunäituse. Valmis plaan kasutada Alar Kotli 1936 projekteeritud Väike-Maarja algkoolimaja ühe osana näitusest - näitusesaalina, luua väljapanek arhitekti seni avalikkusele eksponeerimata originaalesemetest, koostada stendid elu- ja ajalooliste materjalide ning projektide eksponeerimiseks. Alar Kotli viljeletud kunstisuundade tutvustamiseks kavatseti näituse ajal läbi viia erinevaid töötubasid. 2.1.2 Koostöö Näituse ametlikuks korraldajaks ja läbiviijaks oli Väike-Maarja Põllumeeste Selts. Koostööd tehti: - Eesti Arhitektuurimuuseumi, SA Virumaa Muuseumide ja Eesti Rahvamuuseumiga- kelle käest saime näitusel kasutatud pilte, tekste ja esemeid. - Väike-Maarja vallavalitsusega, kes andis tasuta kasutada algkoolimaja ja paigaldas näituse tarvis spetsiaalsed maalide riputussüsteemid.
Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Eestis: E.Vilde ,,Mäeküla piimamees", A.Kitzberg ,,Libahunt", Tammsaare. Teised: Balzac, Charles Dickens ,,Oliver Twist". Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand
tuntuks kodumaal ja üle selle raja; see on väärikas mälestussammas rahva tööarmastusele, võitlusele tõe ja õiguse eest. Pilet 19 Kirjanduslikud voolud ja suunad Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See
Tammsaare oma lapsepõlve- ja noorusmälestused ning paigad tuntuks kodumaal ja üle selle raja; see on väärikas mälestussammas rahva tööarmastusele, võitlusele tõe ja õiguse eest. 20. Kirjanduslikud voolud ja suunad Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand kujunes
A. H. Tammsaare on XX sajandi eesti kirjanduse suurim eepik. 76 20. Kirjanduslikud voolud ja suunad · Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. · Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. · Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. · Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud 17. sajand - klassitsism · sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks
Albert Einstein lükkas ümber Newtoni väite, et aeg ja ruum on püsivad suurused. Ta tõestas, et aeg on suhteline mõiste. Sigmund Freudi psühhoanalüüs kiskus inimese sisemaailma alasti, näidates teda oma instinktide ja tungide orjana. Need ja mitmed teised teooriad kutsusid kunstis esile palju uusi suundumusi, mis eirasid tavapäraseid väljendusvahendeid. Kunstnike ja kirjanike maailmapilt purunes kududeks, mis andsid erivärvilisi peegeldusi. Eksperimenteerivate kunstisuundade kõrval jätkus ka traditsioonilise, realistliku kirjanduse areng. Sümbolism tekkis 19. sajandi 80. aastatel Prantsusmaal. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega sai sidet pidada sümbolite keeles. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas
annaabi.ee 
