näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 9. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Impressionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel oli see ikka olnud niivõrd läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi
UURIMISTÖÖ AUGUSTE ROBIN Elulugu Francois Auguste René Rodin(12.11.1840 17.11.1917) oli sündinud Pariisis politseiametniku peres. 14-aastaselt astus tulevane kunstnik Pariisi Petite Ecole'i, mis oli mõeldud neile, kes planeerisid karjääri dekoratiivkunsti alal. Pärast kolme ebaõnnestunud katset astuda tollal prestiizikasse Kaunite kunstide kooli oli Rodin sunnitud elatist teenima skulptorite abilisena Pariisis, kuid peagi viis töö noore mehe Brüsselisse. Aastaid hiljem järgnes tegutsemine ja tunnustus naaberriigis Inglismaal. 1844 aastal oli ta ülesandeks teha monument, mille nimeks sai ,,Calais kodanikid" 1958 aastal hakkas ta tegema dekooritöid, et end ära Auguste Robin elatada. Neli aastat hiljem mõjus ta õe surm talle niivõrd, et ta astus ühte pühasse ordusse. Ordu püha isa märkas aga kohe Rodini talenti ja julgustas teda jätkama kunsti loomist. 1964 aastal kohtus Rodin ühe õmblejannaga, kelle nimi oli Rose Beuret ning kellest sa...
Franz Marc 1880-1916 Elu · Saksa maalikunstnik, abstraktsionist, Saksa ekspressionismi üks tähtsamaid mõjutajaid · Sündis 1880. aastal Münchenis · Isa oli professionaalne maastikumaalija · Ema sügavalt usklik kalvinismi pooldaja · Veetis palju aega Pariisis õppis tehnikat · Sagedane viibimine kunstiringkondades · Tundis huvi V. van Goghi Rebased tööde vastu Elu · Mitmed afäärid · Abiellus kaks korda: Marie Schnueriga, hiljem Maria Franckiga. · Hukkus Verduni lahingus 1916 Linnud Karjäär · Sõprus August Mackega asutasid Der Blaue Reiteri · Esimesed näitused · Tutvumine Robert Delaunay'ga · Kubism + futurism = abstraktsionism Hirv metsas II Stiil · Kujutas palju loomi · Erksad värvid, kuid domineerib üks kindel värv · Emotsionaalsus ·...
Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki Lisa: o 19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. o Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik.
IMPRESSIONISM (19. sajandi lõpp) IMPRESSIONISM tõusis esile 1860.-1870.a.-te maalikunstis, kandudes ka muusikasse ja kirjandusse. MAALIKUNST Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Berthe Morisot, Armand Guillaumin, Frédéric Bazille - algne sõpruskond, Edgar Degas, Paul Cézanne, Édouard Manet - impressionistlik stiil teatud loomeperioodil. MAALIDE TEMAATIKA esiplaanil loodus, ka olustikupildid, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse p...
19. sajandi maalikunsti vool Impressionism Stiven Danilov 12a Mis on impressionism? Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisikunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali " Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Claude Monet - Impressioon. Tõusev päike ( 1872) Kuidas tunda ära impressionismi? Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ...
pealt, vaid hoopis teadusliku poole pealt. Uuriti valguse ja värvi mõju maalil, ning seda kuidas erinev valgus värvi muudab; seetõttu eelistasid impressionistlikud kunstnikud ka rohkem väljas töötada. Inspiratsiooniks oli igapäevaelu, nii vabrikud kui öised linnatänavad. 19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Kuulsamad impressionistlikud kunstnikud olid Claude Monet (,,Impressionism- Tõusev päike") (pilt kujutatud üleval), Edgar Degas, kellele meeldis väga baleriine kujutada (,,Peatantsijanna esinemine"), Pierre Auguste Renoir, kellelt on pärit kõige rohkem portreesid (,,Tants La Moulin de la Galette'is"), nimetades vaid mõned.
Rõngu keskkool Auguste Rodin Referaat Koostaja: Merlin Russak 12. klass Juhendaja: Ellu Eensalu Rõngu 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................1 Elulugu...................................................................................................2 Skulptuur................................................................................................3 Põrguväravad.........................................................................................4 Teosed....................................................................................................5 Kasutatud kirjanuds...............................................................................6 Sissejuhatus Järgneva töö teema põhineb prantsuse skulptori Auguste Rodini elulool, tema teostel ja skulptu...
portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionistlikele maalidele on omane : lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Pintslitõmbed muutusid üha nähtavamaks ning nendest sai kompositsiooni koostisosa (senistel maalidel oli peaaegu sile
Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel. Claude Monet(1840-1926) oli prantsuse maalikunstnik,impressionismi rajaja ja peaesindaja. Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Varsti hakkas ta aga huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks
Preisi sõjas. Modelliks oli Belgia sõdur, sapöör Auguste Neyt, kelle keha oli kujutatud nii täpselt, et Rodini süüdistati vormi valamisel elava modelli kasutamises. See vaidlus tõi 4 karjääri alguses olevale kunstnikule rohkem tuntust kui tema kiitmine oleks tuua võinud. 1880. aastal tegi ta pronksist ukse tulevase Dekoratiivsete Kunstide Muuseumile. Kuigi see töö jäi tema surma tõttu lõpetamata andis see baasi Rodin'i kõige mõjukamatele ja võimsamatele töödele. Kunstiringkonnad võtsid töö vastu ühtaegu nii imetluse kui raevuga ning kaks äärmuslikku suhtumist on osaks saanud kogu Rodini loomingule.1884.aastal oli ta ülesandeks teha monument ,mille nimeks sai "Calais kodanikud". Tema kujud "Ristija Johannes palvetamas"","Eve", "Pronksiaeg" ja "Mõtleja" on maailmakuulsad. Kui Rodin oli 76-aastane kinkis, kinkis ta terve oma tööde ja teiste kunstiobjektide kollektsiooni Prantsuse valitusele. Tööd asuvad Hotel Brion'is Pariisis ja on tänapäevani
ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Pintslitõmbed muutusid üha nähtavamaks ning nendest sai kompositsiooni
Tallinna Rahumäe Põhikool Claude Monet Uurimustöö Heili Kukke 8.b Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Claude Monet elust ja loomingust. Lisaks mõtestan lahti, mis on impressionism ja kuidas mina seda näen. Selle teema valisin ma sellepärast, et Monet on vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid M...
rakendama kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET` töö "Impressioon. Tõusev päike " andis kriitikutele hea põhjuse nimetada seda kunstnike rühma pilkavalt impressionistideks. Siiani olid noored kunstnikud endid ise "Maalikunstnike ja skulptorite seltsiks" nimetanud. Teosel on kujutatud ainult üht muljet ehk impressiooni päikesetõusust. Prantsuse keeles impression - tähendabki hetkelist muljet. Ametlikud kunstiringkonnad ja kriitika suhtus impressionistide loomingusse vaenulikult, nende teoseid ei võetud suurtele ülevaatenäitustele, mida Prantsusmaal nimetati Salon`iks. Nad olid sunnitud esinema oma teostega nn Hüljatute Salongis (asutati 1863). See tähendas aga ilmajäämist nii tunnustusest kui ka rikkast ostjaskonnast. Kunstimaailma kahestumine tähendas pööret Pariisi kunstielus. Kui siiani arutati kunsti ja 7
Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugène Delacroix'st. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. 19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Eduard Manet "Eine murul" (1863) Claude Monet "Vesiroosid" (1863) Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunstivool, mis kasvas
ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET` töö "Impressioon. Tõusev päike " andis kriitikutele hea põhjuse nimetada seda kunstnike rühma pilkavalt impressionistideks. Siiani olid noored kunstnikud endid ise "Maalikunstnike ja skulptorite seltsiks" nimetanud. Teosel on kujutatud ainult üht muljet ehk impressiooni päikesetõusust. Prantsuse keeles impression - tähendabki hetkelist muljet. Ametlikud kunstiringkonnad ja kriitika suhtus impressionistide loomingusse vaenulikult, nende teoseid ei võetud suurtele ülevaatenäitustele, mida Prantsusmaal nimetati Salon`iks. Nad olid sunnitud esinema oma teostega nn Hüljatute Salongis (asutati 1863). See tähendas aga ilmajäämist nii tunnustusest kui ka rikkast ostjaskonnast. Kunstimaailma kahestumine tähendas pööret Pariisi kunstielus. Kui siiani arutati kunsti ja kirjanduse probleeme aristokraatlikes