süzeesid. Need valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tardunud poosid. Pilt ise oli tasakaalukas ja rahulik. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu. Klassitsismi mõju Euroopa maades oli ebaühtlane. Prantsusmaal, Venemaal ja Itaalias oli ta peaaegu ainuvalitsev. Selle lõppu on on raske määratleda, sest klassitsismi soositi terve 19 sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui ka kunstiakadeemiates. Hilisemad kunstivoolud nagu romantism, realism, impressionism jt. on ühel või teisel moel mässs akadeemilise kunsti vastu. Klassitsism on viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud.
Ta armastas oma sünnipaika Läänemaad koos tema viletsate suitsutaredega. Rõhutatud looklev joon ja rasked värvid viitavad juugendile. AUGUST LUDVIG WEIZENBERG. 1837 Võrumaal Erastvere vallas 1921 Tallinnas Külakingsepa poeg. Kuni 1982 töötas mõisatislerina. 1862 edasiõppima Berliini mööblitöökodadesse, kuid tutvudes seal kujutava kunstiga, küpseb 26-aastasel noormehel kindel otsus saada kujuriks. Õppis Berliini (1863-65), Peterburi (1865-68) ja Müncheni (1870-73) kunstiakadeemiates, ei lõpet. Sealt korralik akad. e klassitsistlik haridus. Õpinguaastatel valmis tal "Hamlet" (1873). 1973 1890 Roomas. 1978 korraldas Tallinnas provintsiaalmuuseumis oma isikunäituse (esimene näitus, kus eksponeeriti eestlase kunsti). 1890-1914 Peterburis 1914 1921 Tallinnas. Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal. Looming: Materjalina kasutas ainult itaalia (täpsemalt Carraca) marmorit.
Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism u. 1770-1800 2. Kõrgklassitsism u. 1800-1830 Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Klassitsistlik arhitektuur Maksvusele pääses stiil, mis võttis enda eeskujuks antiikehitised, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. Klassitsism avaldus Euroopa arhitektuuris Itaalia renessansehituskunstist ja A.Palladio loomingust võrsunud palladionismina ehk palladinistliku klassitsismina. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal
Et maastik oleks maalimisväärne, pidi see olema mingis mõttes tähelepanuäratav. Seega seisis realisti ees ülesanne valida välja sobiv vaade ja anda see võimalikult täpselt edasi, seejuures tuli näidata, mille poolest antud vaade tähelepanu äratab, aga teha seda lõpptulemuse nimel tõtt väänamata. Realistlikud maalikunstnikud kasutasid stseeni elujõulise saavutamiseks erksaid värve ja kärmeid pintslitõmbeid. Kunstiakadeemiates sai looduse visandamisest lahkarvamuste allikas. Paljudes vanades akadeemiates usuti, et maalimisoskus peaks omandama vanade meistrite töid uurides ja kreeka skulptuuri ainelisi kipskujusid joonistada. Uus põlvkond realiste oli kindlalt arvamusel, et loodust tuleb visandada ilma seda idealiseerimata ja aktide jaoks tuleb algusest peale kasutada elavaid modelle. Mari-Liis Pihlak Kasutatud materjal:
Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. ,,Suur odalisk" (odalisk haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus ,,külmunud meelelisus". Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel. Ta on kavandanud mitmeid hooneid Berliinis Vana Muuseum, Uus Peavahihoone, Schauspielhaus. Kuulsad on klassitsistlikud Brandenburgi väravad Berliinis (1791, arh. Langhaus). Itaalia Itaalia kuulsaim klassitsismi esindaja on skulptor Antonio Canova (1757-1822).
Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. □ „Suur odalisk“ (odalisk – haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus – „külmunud meelelisus“. Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel. Ta on kavandanud mitmeid hooneid Berliinis – Vana Muuseum, Uus Peavahihoone, Schauspielhaus. Kuulsad on klassitsistlikud Brandenburgi väravad Berliinis (1791, arh. Langhaus). Itaalia Itaalia kuulsaim klassitsismi esindaja on skulptor Antonio Canova (1757-1822). Loomingule
ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi, andes seeläbi ehk vähemtuntule kunstnikule `tõelise kunstniku` tiitli. Superga Madeleine'i kirik Kasutatud Kirjandus : 1)http://www.tdl
suurema osa oma elust veetis ta väljaspool Eestit ja stiililiselt kuulub vene 19. sajandi akadeemilise kunsti esindajate hulka. AUGUST WEIZENBERG 1837-1921 SKULPTOR Eesti esimene proffensionaalne skulptor Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on August Weizenberg (1837-1921) Elulugu: Pärit Kanepi kandist Võrumaalt. Õppis tisleriks. Andekat noormeest toetasid mõned baltisakslased, nende abiga õppis Weizenberg 1860.-70. aastatel kunstiakadeemiates Saksamaal ja Peterburis. Neis õppeasutustes sai Weizenberg klassitsistliku koolituse. Hiljem kolis Itaaliasse. Seal oli tema loominguline õitseaeg. Erinevalt Kölerist osales Weizenberg Eesti kunstielus ta esines siinsetel kunstinäitustel. Hiljem elas Weizenberg Peterburis, viimastel eluaastatel Tallinnas. Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree
elust veetis ta väljaspool Eestit ja stiililiselt kuulub vene 19. sajandi akadeemilise kunsti esindajate hulka. Eesti rahvusliku kunsti sünni juures on tegevad ka veel kaks skulptorit August Weizenberg ja Amandus Adamson. Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on August Weizenberg (1837-1921) Elulugu: Pärit Kanepi kandist Võrumaalt. Õppis tisleriks. Andekat noormeest toetasid mõned baltisakslased, nende abiga õppis Weizenberg 1860.-70. aastatel kunstiakadeemiates Saksamaal ja Peterburis (olles vabakuulaja, koole lõpetamata). Neis õppeasutustes sai Weizenberg klassitsistliku koolituse. 1873-1890 elas Itaalias. See oli tema loominguline õitseaeg, kujunes välja tema loomelaad. Weizenberg polnud päris kõrval ka rahvuslikust liikumisest ta oli näiteks kirjavahetuses Fr. R. Kreutzwaldiga, C. R. Jakobsoniga. Erinevalt Kölerist osales Weizenberg Eesti kunstielus (mis tol ajal oli küll tegelikult
kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi, andes seeläbi ehk vähemtuntule kunstnikule `tõelise kunstniku` tiitli. 3. Klassitsismi kunstnikud ja teosed
J.L. David ,,Tapetud Marat" 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Klassitsismi tekkepõhjused Saja aasta pikkune ajajärk umbes 1750-1850 oli suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus. Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, st kunstikriitika. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. Algul Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud
Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. ("Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Akademism e. ametlik kunst -- eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi, andes seeläbi ehk vähemtuntule kunstnikule `tõelise kunstniku` tiitli. Romantism 19
Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete
rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised - rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. Akademism Klassitsismi lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Hilisemad kunstivoolud nagu romantism, realism, impressionism jt. on ühel või teisel moel mäss akadeemilise kunsti vastu. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Klassitsism Eestis Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud
vaataja poole. Eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid päikesetõusul, loojangupunas või kuuvalgel. Romantism Prantsusmaal Romantism jõuab Prantsusmaale väga hilja, enamasti just poliitilistel põhjustel vaenlasriikide (Inglismaa, Saksamaa) kunst. Puhkeb võitlus klassitsismi ning romantismi vahel, nn romantismi lahing 1820.datel aastatel. Jaguneb kaheks. Ametlik - esialgu jäägitult klassitsislik. Akademism kujutavas kunstis, kunstiakadeemiates õpetatav. Zanrite hierarhia, vaid kõrgeid zanre viljelevad kunstnikud said akadeemiasse, nende töid osteti samuti said nad ka toetust. Seotud eelkõige joonistusega: iseloomulik inimfiguuride rohkus, antiik, . Tõrjuti olustikumaali, kuna teema oli igapäevane. Sõltumatu: Esialgu romantism. Maastik, olustik, natüürmort. Värvierksus. Salongikunst: Klassitsism põhiliselt, romantism ka. Prantsuse kunsti ülevaatusnäitus, umbes 1737.aastatest Louvre'is
annaabi.ee 
