Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstiajalugu Romaanika ja gootika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gooti, vitraaž, miniatuur, katedraal, löövi, gootika, põhitunnused, skulptuurid, apsiid, kabel, monumentaalmaal, maalikunst, kaared, romaanika, rooma, portaal, pikihoone, silindervõlv, ristvõlv, apsiidi, eenduv, altari, kooriümbriskäik, põhitunnusteks, ehituskunstis, seintel, vaip, roie, tugikaar, kabelite, terav, chartres, missugustkajakspikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes. transept - ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. empoor - ehk väär on kõrgemal korrusel asetsev galerii või rõdu taoline ehitusmaht, mis on pikema küljega avatud suuremasse siseruumi. trifoorium - kaaristuna lahtine müürikäik romaani ning gooti basiilikate kesk- ja ristlöövi kõrgseinas aknavööndi all. valgmik - ehk framuug on ukse või akna kohal asuv eraldi raamistusega aken. silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoone kujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). ristvõlv - võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel. koor - kiriku idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar.
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei
värav sadade härja ja lohekujutistega, mis suundus kuningalossist ja Semiramise rippaedadest möödudes 91m kõrguse tsikuraadi-nn. Paabeli torni-juurde. Protsessioonitänava seinad olid kaetud glasuuritud relieefidega. Värvid olid valge ja kollane sinisel taustal. Kahjuks ei põletanud babüloonlased telliseid, vaid lasksid neil üksnes päikese käes kuivada, mistõttu sealsed ehitismälestised on enamjaolt hävinud. Säilinud on üksnes pronksist või (mujalt toodud) kivist skulptuurid: valitsejate kujud, reljeefid. Uusbabüloonia kõrgkultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6. saj. eKr. 1. Mida tähendab mesopotaamia ja millistel tänapäevaste riikide territooriumil see asus? 2. Sumeritelt pärineb inimkonna suurim tehniline leiutis, milline? 3. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? 4. Milliseid Babüloonia linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailma imeks? 5. Mida tead Paabeli tornist? 6
· Lambatallega mees hea karjane · Ankur - lootus · Paabulind surematus Stseenid vanast testamendist 2. Bütsants: · Hellenistlikud tendentsid tõrjuvad välja ladina keele, tihe läbikäimine idamaadega, kultuuri suur sõltuvus keisrikojas a) Justinianuse ajajärk; · Bütsantsi esimene õitseaeg o Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis Püüd uhendada basiilika ja tsentraalehitis(Tsentraalehitis põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel; põhikujundid nt ring, ruut, võrdhaarne hulktahukas, võrdhaarne kreeka rist) Kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal viklite abil Kuplite all aknad, jääb mulje, nagu kuppel hõljuks õhus.
Jumalanna Artemise tempel maailmaime, sammas 18m. Tempel pandi põlema-- Aleksander Suur -- maavärin. Tähtsaim linn Ateena. Perikles taastas Ateena akropoli. Pantheoni tempel dooria stiilis. Värav ühendas all-linna ja ülalinna. Pinnakoteek maaligalerii. 7.Kreeka skulptuur. Kreeka skulptruurist on vähe säilinud aga me teame seda läbi Rooma koopiate. Põhilised materjalid olid marmor ja pronks. Kreeklaste jaoks kõige väärtuslikumad krüselefantiintehnikas skulptuurid, mis on segatehnika, kust kujul oli puust südamik, mis kaeti elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad tehti värvilistest kividest. Selles tehnikas Athena kuju ja Zeusi kuju. Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa templitega seotud reljeefid ja teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Varasemal ajal loodud vabalt seisvad kujud on kreekas alasti meesfiguurid kouros ja riietatud naisfiguurid kore.
............................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS........................................................................................51 GOOTI ARHITEKTUUR.......................................................................................................................................53 GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL..................................................................................................55 GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL.........................................................................................................57 GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL.........................................................................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS........................................................................
sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. 2.6 Kreeka kunst (skulptuur) Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus.
Intensiivselt arenes sõja- ja ehitustehnika. Loodi silmapaistvaid ehitusi, milles olid ühendatud kreeka ja Idamaade traditsioonid. Iseloomulikuks sai püüd suurejoonelisuse ja toreduse poole. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 5 Ajastu ehitusmälestisi: Aphaia Athena tempel Aiginal VI saj eKr Hera tempel Olümpias VI saj eKr Zeusi tempel Olümpias V saj eKr (arhitekt Libon, skulptuurid Pheidias) Ateena Akropol V saj eKr (Pheidiase kujundatud ansambel) sh o Propüleed (arhitekt Mnesikles) o Nike Apterose tempel (arhitekt Kallikrates) o Parthenon (arhitektid Iktinos ja Kallikrates) o Erechteion Epidaurose teater IV saj eKr (arh. Polykleitos Noorem) Halikarnassose Mausoleum IV saj eKr (arh. Pytheos ja Satyros) Pergamoni altar IV saj eKr
kivist välja raiutud kui tagumised. See aitab luua ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutati enamasti võitlusstseene. Parimad ehitusplastika teosed loodi Parthenoni jaoks, kus kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 4. saj e.Kr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia 4
· sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk )
. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI-põhineb asjaolul, et vaatajast kaugemal olevad esemed tunduvad õhukihi taga asuvatena ning seetõttu ebateravamad ja heledamad kui lähedased esemed. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. Madalmaade maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu
K õige ilme ka malt avaldub ro maani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi ni me ga basiilika, millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristv õlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja p õikhoone ristumisel apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt m õne astme võrra kõrge m. Koori all on sageli maaalune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik m o odustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruu m, kõrvalaltarite asupaik , reliikviate hoiuruum Ro maani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni m etallist ülaosa ni metatakse tornikiiver. Ro maani stiilis kirikud olid sageli: kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Ro maani arhitektuurile on o mane raskepärasus, massiivsus
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
