100-AASTANE SÕDA 10.klass Millal toimus saja-aastane sõda · Ajaloos tähistatakse saja-aastase sõjana Inglismaa ja Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja puhkemise põhjus · Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõjategevus · Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. Vaherahu ja sõja lõpp · 1360
Saja-Aastane Sõda Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõja põhjuseks oligi Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Samuti ei tahtnud kumbki loobuda ka tulu toovast villast. Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda oli raske, sest seda segasid Must Surm ehk suur katkuepideemia mis tappis palju sõdalasi. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429
Koostas: Rasmus Prik 2010 Sissejuhatus See oli ainuke sõda, mis kestis vahetpidamata üle saja aasta. Sõda leidis aset aastast 1337 ning lõppes 1453. aastal. Sõdijad olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Kõige mõjuvamaks põhjuseks oli Prantsuse kuningatroon, kuid sellest kohe lähemalt. Sõja põhjus Prantsusmaa kuninga Philippe IV Ilusa surma järel ei olnud Kapetingide suguvõsal enam dünastia edasikandjaid. Võimule tuli uus dünastia - Valois`d. Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa kuningaks.Ta kuulutas ennast uueks valitsejaks 1337. aastal. Sõja algus Sõjategevus algas 1346.aastal, kui Inglise 15 000 meheline vägi randus Normandias.
Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast Välispoliitika Edukas välispoliitika Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest.(ka Poola kuningatroon) Katariina II ja Eesti 1764. aastal korraldas ta Eestisse kuuajalise visiidi, millest enamiku veetis ta Eesti territooriumil. Pikemalt peatus valitsejanna Narvas, Tallinnas, Pärnus, Riias ja Tartus. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narva bürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule,, Siinsed baltisakslased olid vajalikud impeeriumi reformimiseks (kuna neil oli
2) ne-lõpulised nimisõnad liituvad omastavas (valdajatähis) või lühenenud tüvega (materjal, sugu, samastamine) (nt naisevanemad, rebaseurg, naiskoor, sulaspoiss). 3) ne-lõpulised omadussõnad liituvad s-tüveliselt, v.a viimnepäev, vaenelaps, teinepool (nt karusmari, isasloom, ühiselamu). 4) tuletisesarnased kas-lõpulised sõnad liituvad lühitüvega või omastavas (nt ristikhein, maasikmari, allikavesi, kuningatroon). 5) 2s e-lõpulised omadussõnad liituvad lühitüvega või nimetavas (nt julgeolek, kiirtee). - Muid käändevorme esineb liitsõna laiendosana juhuslikumalt (nt poistebänd, emadepäev, kartulipõld, maatamees, tuhkatriinu, meelespea). Pöördsõnaline laiendosa Verbitüvelise laiendosaga liitsõnad vastavad kesksõnalise täiendiga nimisõnafraasile (nt ronitaim – roniv taim, leidlaps – leitud laps). Moodustustüveks on 2s I-vältelise verbi
tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmajandusele. Prantsusmaa- Oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejad olid Karl Suure järglased ehk Karolingid. 987. aastal läks kuningatroon Hugues Capetle ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nende võim piirdus esialgu ainult omaenda maavaldustega, mis hiljem kujunes suuremaks piirkonnaks. Inglismaa- Tugev kuningavõim sai alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William, tuntud kui Vallutaja nime all purustas Haistingu lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. Ta kehastas feodaalsuhted oma valitsemise ajal. 2. Ristisõjad: miks puhkesid, millised olid tulemused?
Tugevat ja hästitoimivat kuningavõimu nimetatakse tsentraliseeritud monarhiaks. Püha Rooma keisririigi põhialadeks olid Saksamaa ja Itaalia. Rooma paavstid pidasid ennast Peetruse järeltulijaks ja jumala asemikuks. Tüli Rooma paavsti ja Püha Rooma riigi keisri vahel puhkes õiguse pärast ametisse määrata piiskop. Saksa keiser Heinrich IV palus paavstilt andeks Canossa mägilinnas; väljend”Canossas käima” tähendab andeks paluma Prantsusmaal läks kuningatroon 10. Sajandil kapedingide dünastiale. Prantsusmaal tuli 14.sajandi alguses kokku seisuste esinduskogu -generaalstaadid Keskajal olid peamised seisused vaimulikud, aadlikud, talupojad ja käsi/kaup... Inglismaa vallutas 11. sajandil Normandia hertsog William Vallutaja 1215. aastal vastu võetud „Suur vabaduskiri” kinnitas kuninga alamate õigused. 13. sajandil kutsuti Inglismaal kokku seisuste esinduskogu ehk parlament, see koosnes ülem- ja alamkojast
· 1582 Jam Zapolski vaherahu Poolaga, millega Lõuna-Eesti läks Poolale. · 1583 Pljussa vaherahu Rootsiga, P-Eesti läks Rootsile. · Saaremaa jäi Taanile. · Liivimaa jagati kolmeks. 2. Rootsi-Poola jätkusõda (1600-1629) a. Suguvõsatülid Karl IX kukutas Sigismund III · Sigimund III Rootsi kuninga ja Poola päritolu kuninganna poeg, kes valiti Poola kuningaks (1587) ja varsti pärast Rootsi kuninga surma, läks ka Rootsi kuningatroon talle. · Katoliikluse soosimine Rootsis, mida kasutas kuninga onu hertsog Karl ettekäändena vandenõuks, haarates endale kuningatrooni (1604). b. Sõja käik: · Sõditi peamiselt Eestis, kus jooksid kokku Poola-Rootsi piirid. · 1621 alustas uus Rootsi kuningas Gustav II Adolf üldpealetungi Liivimaa vallutamiseks 1625 vallutati Tartu viimase suurema linnana. · 1629 Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Liivimaa Rootsile. 3.Sõjad 17. sajandi keskpaiku a
· Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. · Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. 5. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine tugev ja hästi toimiv kuningavõim. a. Prantsusmaal: · Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. · 987.a. läks kuningatroon üle Capet'le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. · Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. b. Inglismaal: · 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. · Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. 6. Seisuste esinduskogud. a. Inglise parlament 1265:
keisririigiks. Keisreid peeti Rooma impeeriumi valitsejate võimu jätkajateks. Nad oleksid pidanud valitsema kõiki suurfeodaale ja kuningaid kuid tegelikult neil nii suurt võimu polnud. Neile allusid ainult Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia, Burgundia ja Tsehhimaa. Muud Euroopa maad nende võimu ei tunnistanud. Samuti ei suutnud keisrid alati kõiki suurfeodaale oma võimu all hoida. Keisrid olid rahvuselt sakslased ja Saksa kuningad. Neile kuulus ka veel Itaalia kuningatroon. Saksamaal asus nende sõjavägi ja peamised maavaldused. Et Rooma paavst valitseja keisriks krooniks ja et suudetaks feodaale enda võimu all hoida, võeti ette sõjaretki Saksamaalt üle Alpi mägede Itaaliasse. Aga samal ajal ei suutnud keisrid säilitada rahu nii Saksamaal ega Itaalias. Otto ajal olid paavstid kindlalt keisri võimu all aga aja jooksul hakkas paavsti võim kasvama. Keisrid seadsid ametisse tarku ja võimekaid usumehi, kes püüdsid igati tugevdada kirikut
13. saj keskpaigast alates puudus Saksa keisritel reaalne võim, riik oli killustatud. 1356. a kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades nii riigi killustatust. Keisritiitel oli vaheldumisi erinevate aadlisuguvõsade käes, kes püüdsid oma pärusvaldusi laiendada. Prantsusmaa. Inglismaa. Saja-aastane sõda. Neis mõlemas riigis kujunes kõrgkeskajal hästi toimiv tsentraliseeritud monarhia. Prantsusmaa 9 ja 10 saj oli feodaalselt killustatud. 987 läks kuningatroon Hugues Capet'le, ta rajas Kapetingide dünastia. Algselt piirdus nende võim omaenda domeeniga, targa ja ettevaatliku poliitikaga aga laiendasid järk-järgult oma alasid. 1302. a kutsus kuningas Philippe IV kokku generaalstaadid, sest tal oli maksude kehtestamiseks vaja alamate nõusolekut. Kuningas kutsus generaalstaate kokku ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi suhteliselt väikeseks. 1358 toimus Prantsusmaal talurahva ülestõus kuninga vastu.
! Curtea de Argesisse jõudsime pealelõunal,kõmpisime tükk aega oletatava Fragarasi- poolse linnalõpu poole. Alustasime Bulgaarlaste pommitamist SMS-dega. Mingil hetkel saime vastuse, et buss jõuab Rumeeniasse ,,millalgi öösel". Kulutasime aega kasulikult, see tähendab hävitasime ühe välikohviku õlletagavarad ja ekskurseerisme Curtea de Argesis asuvas kuulsas iidses kloostris, olime end kogemata selle kõrvale parkima sättinud. Klooser jättis võimsa ja harda mulje. Kuningatroon oli mustast puidust ja tipitud türkiisidega. Lihtne ja mõjus. Kuninganna Mariale ( Brani lossist ) tegin tema hauakivi juures vaikse kummarduse ja poetasin pisikese lille.. Pärast virutasime Ulrikaga salaja imeilusaid sillutiskatteks olevaid kivikilde, häbi! Olime kaotanud lootuse saada bulgaarlastelt mingit mõistlikku vastust kohtumisaja kohta. Saatsime neile ajuvabu kutsungeid à la Sibul kutsub Sellerit! Küsimus oli, kas minna linnast välja ööbima või mitte magama minna
rüüstamisele 1204. Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine tugev ja hästi toimiv kuningavõim. Prantsusmaal: Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. 987.a. läks kuningatroon üle Capet'le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud. Inglise parlament 1265: Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele.
Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine tugev ja hästi toimiv kuningavõim. Prantsusmaal: Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. 987.a. läks kuningatroon üle Capet'le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud. Inglise parlament 1265: Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele.
Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust – rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine – tugev ja hästi toimiv kuningavõim. Prantsusmaal: Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. 987.a. läks kuningatroon üle Capet’le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. Inglismaal: 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. Seisuste esinduskogud. Inglise parlament 1265: Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele.
kukutamise ja vanglasse heitmisega. Poola printsessiga abiellunud Johan III [156892] trooniletulek lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Poola vahel. Suured sisemised ümberkorraldused toimusid ka Poolas. 1569 sõlmitud Lublini uniooniga loodi Poola ja Leedu ühisriik Rzeczpospolita. Leedu säilitas ühisriigis oma valitsusaparaadi, sõjaväe ja õiguskorra. Vasallhertsogkondadena kuulusid Poola ülemvõimu alla ka Preisimaa ja Kuramaa. Pärast Sigismund II Augusti surma 1572 sai Poola kuningatroon valitavaks. Valimised toimusid Varssavi lähedal Wola väljal. Et valimisõigus oli kõigil Poola aadlikel, kogunes valimistele tavaliselt 10-15 tuhat osalejat. Sagedased olid tülid ja kähmlused, nii mõnegi kandidaadi toetajaskond võis kohale ilmuda oma suurtükiväega. Esimeseks valitud Poola kuningaks sai Prantsusmaa kuninga Charles IX vend Henri Valois [157274]. Oma valimiskapitulatsioonis (Articuli
annaabi.ee 
