INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus. *Inkade ehituskunst: Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püst...
Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused. Buddhistlik eluaustus pani end maksma seadusandlusega; loodususkliku, naiste, orjade ja elajate ohverduste keelamisega ning ülemäärase jahinduse piiramisega. Esimese uskmatusest pööramise järel, jagades munkadele suurriigi rikkust, võis rajada laialt eraklaid ja pühamuid Hiinas, eriti Pekingis ning saada võimsaks Jüan kuningasoo (1260- 1368) ajal. Teist usutunnistamist järgiti lõõmava kirega, mis näitab, kuidas võib üks usk rahva meele vallata, ning mongolite vagadusel ei näinud piiri olevat. Pühakirjad tõlgiti kõikidele kättesaadavaks ning püstitati tuhandeid, sageli suurejoonelisi eraklaid, mis haarasid enestesse kuni 45% meestest, olles väga võimsateks vaimukeskusteks. Kolmeteistkümnendal sajandil viis Iraani vallutamine mongolite poolt Buddha usu keskuste rajamiseni sealmail pool sajandit
Hispaania keel, Prantsuse keel Portugali keel Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riik, mis tekkis Lääne-Rooma riigi aladele. Tänapäeval asub seal peamiselt Prantsusmaa. Chlodovech ja tema järglased. 3 saj pKr ilmusid ajaloo areenile frangid. 5-6 saj oli nende kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast-> siit tuletatud merovingid dünastia nimi. Merovingid haarasid kogu Gallia enda võimusesse. Clodowech. Sai võimule 15 aastaselt. Kandis pikki juukseid, mis oli Merovingide kuningasoo tunnus. Tappis pettuse abil teised hõimupealikud ning sundis kõiki franke oma sõna kuulama. Chlodovech ja ristiusk. Algul ei tundnud Chlodovech suurt huvi ristiusu vastu Chlodovechi naine oli aga Burgundi printsess, kes oli katoliiklane Ristiti Reimsi katedraalis, millest hiljem sai trasitsiooniline kroonimise koht. Pandi kirja saali õigus, mis kujutas endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust. Keskuseks kujuneb Pariis. Frangi riigi lagunemine.
vallutamist 1453.a; 2)Am avastamine 1492.a; 3)Reformatsioonide algus 1517. Keskaeg on Eur ajaloo periood, jaguneb: 1)varakeskaeg(V-X saj),2)kõrgkeskaeg (XI-XIII saj),3)hiliskeskaeg (XIV-XV saj). LÄÄNE-EUR VARAKESKAJAL. Frangi riik V-VII saj: Frangid tungisid Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse V saj lõpul ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse.495. võeti vastu ristiusk. VI-VII saj Frangi riigi ühtsus kadus, algas killustumus ja kodusõjad. Toimusid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad. Võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Itaalia VI- VII saj: 560.vallutasid Itaalia langobardid (ariaanlased), algas tsiv allakäik + vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Itaallased lootsid Rooma piiskopile ehk paavstile. Paavstidest said VII saj alguseks Rooma linna tegelikud valitsejadhakkas kuj tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine: 687
Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist.
röövretked Lääne-Euroopas. · 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks 1.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ülevaade Frangi riik V-VII sajandil Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse; Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida; VI-VII sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes;vennatapusõjad kuningasoo liimete vahel; majordoomused; Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid; Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga; Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala; Karr Martell ja Frangi riigi tugevnemine
2.1 Vaanid ja aasid Põhjala maailmas elas kaks jumalasugu. Aasid, suuremad ja mõjuvõimsamad jumalad, kes elasid Asgardis, nende juht oli Odin, kellega koos elasid seal veel Thor, Balder, heimdal, Tyr, Frigg, Sif, Nanna ja Idun. Frey, koos kaksikõe Freya ja nende isa Njordiga kuulusid vaanide esindusse. Vaane aistati kogu põhjalas kuid on alust arvata, et kultus sai alguse Rootsist sealse svea rahvaga tihedas kooselus. (Allan, 2004, lk 40-41). Nemad olid ka Rootsi kuningasoo müütilised esiisad.Vanem haru , ehk vaanid elasid Vanaheim-is. (Cotterell, 2001, lk 167) -7- 3.Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 3.1 Odin Tuntakse veel ka nimede Gangler, Odhinn, Odinn, Vak, Valtam all. Jumalate isa, Ascardi kuningas, sõjalord, surm ja tarkus. Selleks, et teda maailmas ringi reisides ära ei tuntaks, kannab ta hiiglaslikku laiaäärega kaabut .Tänu
kolmeastmeline. Põhiseaduse kehtivus on 2006 aastast peatatud, jaanuarist 2007 tegutseb ajutine parlament. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Nepaal osaliselt vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Nepal maailmas 121. kohal. 28. mai.2008.a. kaotati monarhia ja Nepalist sai vabariik. SÜMBOOLIKA Nepali lipu (aastast 1962) kolmnurgad märgivad valitsejasoo kaht haru, Himaalaja mägesid ning hinduismi ja budismi. Kuu on Shahi kuningasoo, Päike 1961 aastani valitsenud rana suguvõsa sümbol. Punane värv on võidu ja õnne sümbol, sinine värv sümboliseerib rahu.Vappi (embleem, aastast 2006) ümbritseb rahvuslille puisrododendroni õitest pärg. Selle sees on riigi kontuur, mille taustaks on Nepali ja maailma kõrgeim mägi Dzomolungma ning roheline mägimaastik. Mehe ja naise käepigistus osutab sugude võrtsusele. Vapi all on sanskritikeelne deviis "Ema ja sünnimaa on tähtsamad kui taevane kuningriik"
lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristlaste üle. Paavstidest said 7
varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega. 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Vana-Kreeka tragöödia oli sõnalis-laululine tantsuetendus. Autor, kes lõi tragöödia teksti, see 7 komponeeris ka muusika ja oli samas ka lavastaja. Ditürambi laulis koor, kui koor ei laulnud, siis tekkis dialoog. Tragöödiate põhiteemaks olid müüdid. Eelkäijaks oli eepos
(Nii Rooma, kui ka Gallia olid ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanlaste vastased). o Lasi kirja panna saali õiguse riigi jaoks oluline seadusekogu, millest juhinduti. Saali õiguse järgi polnud naistel õigus maad pärida, mistõttu pole prantsuse ajaloos olnud ühtegi naisvalitsejat. o 6-7 sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Tekkisid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. See killustas riigi üksteisest sõltumatuteks piirkondadeks, kus võim kuulus kuninga kojaülematele majordoomustele. PAAVSTID JA LANGOBARDID ITAALIAS 6-7 SAJANDIL. Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Paavstidest said Rooma linna
sajandil eKr Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka. Sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt. Draama teke oli seotud kultuslikke rituaalide ja viljakuspidustustega Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega (Kadmosest Oidipuseni ja tema lasteni). 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Teatril oli kolm põhiosa. Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu orkestri asukoht. Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga. Theatron ehk
Teda vajati siis, kui mängus oli üldine õnn. Ta suutis ravida haigusi, kutsuda vihma jne. Tema esmane ülesanne ei olnud mitte edukas sõjaline juhtimine, vaid maa hoidmine õnnistuses. Samuti tuli temal tagada päritud korra hoidmine ning mitte selle muutmine. Kuninga pühadus tulenes tema päritolust. Kuningas polnud samasugune inimene nagu iga teine, ta oli ,,sinivereline" ning oma õnnistava jõu võlgnes ta vere pühadusele, mille ta oli saanud oma kuninglikelt esiisadelt. Kuningasoo püha veri tuli jumalaist ( nii oli ka nt Merovingide puhul, kelle soole pani aluse jumalik Merovech) Kuningale järgneti tingimusteta. Kui ta ei suutnud ära hoida õnnetust või tagada maa hüvangut, siis vahel kuningas ka tapeti. See polnud karistus, vaid ohverdamine, mille mõtet taipas ka ohverdatav. Kuningale annetati- loodeti õnnistusele. Kui kuningas täitis, mis temalt paluti, sai temast kultusobjekt ( nt Theoderichi mausoleum Ravennas on ehitatud kuninga auks tänutäheks)
pärimused, mida põlvest põlve edasi anti, mõjutasid ka tekstide vahendusel tänapäeva kandunud kirjakultuuri) Kõnealune ligi tuhandeaastane periood pani aluse läänemaailmale. 13. Frangi riigi kujunemine, õp (II osa) lk 22-31. Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai 481. aastal 15-aastasena kuningaks. Ta oli vapper, kuid julm sõjapealik. Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi
pärimused, mida põlvest põlve edasi anti, mõjutasid ka tekstide vahendusel tänapäeva kandunud kirjakultuuri) Kõnealune ligi tuhandeaastane periood pani aluse läänemaailmale. 13. Frangi riigi kujunemine, õp (II osa) lk 22-31. Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai 481. aastal 15-aastasena kuningaks. Ta oli vapper, kuid julm sõjapealik. Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi
ning kasutades oma mõjuvõimu kohalike hulgas, põgenes koos venna ja õemehega. Korraks 13 tabas neid ebaõnn vastutuul ähvardas randa tagasi puhuda, Taurise kuningas Thoas vihastas, ent jumalanna Athena ise ilmus ning käskis lasta põgenikel minna. 22. Teeba müütide tsükkel Kadmos (Zeusi äraröövitud Europe vend) oli Teeba kuningasoo esiisa. Delfi oraakel soovitas tal mitte õde otsida, vaid rajada hoopis uus linn Teeba. Kadmose naine Harmonia oli Arese ja Aphrodite tütar. Neil oli neli tütart ja üks poeg. Semele, Zeusi poja Dionysose ema, suri Zeusi aupaistet nähes; Ino (Phrixose kasuema, vt. 24) mees läks hulluks ning tappis oma ja Ino poja Melikertese. Ino sööstis merre, surnud laps kätel, kuid jumalad päästsid mõlemad ja tegid Ino merejumalannaks. Ino nimetatakse hiljem ümber Leukotheaks, poeg Palaimoniks
annaabi.ee 
