2. Millest sõltub ja ei sõltu töö, raskus ja elektriväljas? Ei sõltu liikumistee ehk trajektoori kujust, sõltub ainult jõujoone sihis sooritatud nihkest 3. Nimeta suurused,mis kirjeldavad elektrivälja võimet teha laengu nihutamisel tööd. Potensiaal ja pinge 4. Millal on kehal potensiaalne energia? Kui keha asend võimaldab väljal teha keha nihutades tööd 5. Miks kahaneb potensiaalne energia ja mille mõjul? Sest,töö varu kulutatakse ära. Välja jõudude mõjul 6. Nimeta tööd valemeid! A=F s cos A=m g h A=q E s 7. Mis kujul on esitatud punktlaengu q potensiaalne energia homogeenses elektriväljas? Wp = q E d 8. Milline valem kehtib raskusväljas? Wp=m g h 9. Mis juhtub siis,kui potensiaalne energia liikumisel ära kulutatakse? Siis on tema algväärtus võrdne välja poolt tehtud tööga Töö elektriväljas 1. Millest on tingitud potensiaalne energia? 2
Muru väetamise IT Olenevalt muru funktsioonist ja omadustest sõltub väetise kogus. Kui muru ei kasutata intensiivselt, tuleb muru väetada ainult siis, kui on näha, et muru juurdekasv pole piisav. Kui muru pidevalt tallatakse, tuleb seda rohkem väetada (nt jalgpalliväljak). Kui muru kulutatakse vähe, tuleb väetada kord aastas ja kõige parem on seda teha varakevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida
tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% tarbitavast veest. Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna ja põhjavee kvaliteeti, mis omakorda ohustab inimese tervist ja loodust. Aastaks 2015 ei saa arengumaad puhast joogivett, kuna arenenudmaad kulutavad rohkem kui peaks. Energiavarude kulutamine Tänapäeva linnad kurnavad taastumatute energiavarude kulude ja tulude tasakaalu, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele elektrit ja gaasi. Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud elanikud, sama palju kulutatakse ka elektrit. Õhusaaste ja müratase Linnade keskkonnaprobleemid on sageli seotud tootmisprobleemidega ning neid saab osaliselt lahendada, muutes tootmist keskkonnasõbralikumaks. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja see suurendab linnade õhusaastet ja mürataset. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni,
Milton Freidmani arvates on heaoluühiskonnad eksiteel. Kuigi algul on süsteem toiminud hakkab see vaikselt iseennast sööma. Freidmanni arvates peab ühiskonnakorraldus lähtuma olukorrast. Sellest on Milton, koos oma naise Rose-ga, kirjutanud raamatus "Valikuvabadus". Autorid esitavad küsimuse: Miks on kõik need heaoluriigi poolt loodud programmid pettumuse valmistanud? Olid ju eesmärgid õilsad ja humaansed. Miks pole eesmärke saavutatud? Vastus on neile küsimustele geniaalne: kulutatakse vastavalt sellele kelle raha kulutamiseks on ning mis eesmärgil kulutusi tehakse. Kokkuvõtlikult öeldes on kulutamiseks neli võimalust: 1) Kulutatakse enda raha endale 2) Kulutatakse enda raha kellegi teise jaoks 3) Kulutatakse kellegi teise raha enda jaoks 4) Kellegi teise raha kulutatakse kellegi teise jaoks. Vastavalt sellele toimub ka säästmine. Kõige efektiivsemalt kulutatakse/kasutatakse enda raha oma huvide rahuldamiseks
moodustavad umbes 40% Otsesed maksud on FIE tulumaks, ettevõte tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks jne Riigilõiv teenustasu mida tuleb maksta kosanikutehingu eest 4)Maksuamet ja tuludeklaratsioon? Maksuamet- Riigiettevõte kes kogub makse ja tegeleb nendega Tuludekalaratsioon- Inimese või abikaasade aasta jooksul sissetuleku ametlik aruanne Tulumakstta miinimum- Aastasest kogutulust maha arvestatud ning tulumaksust vabastatud kulutused 5)Kuhu kulutatakse eelarve raha? Eelarve raha kulutatakse riigivalitsemisele (nt registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeoleku jõudude ülalpidamine, eestiriigi rahvusvaheline esindamine jne) , ühishüvitisteks (nt julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused jne) , rahalised ülekanded (nt pensionite ja sots kindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid) 6)Sots. toetus- rahaline summa mida makstakse puudust kannatavate inimeste toetuseks Sots
igapäevaselt muresid, teistele- jõukamatele aga võimaldab luksust ning suurt valikuvabadust. Ükskõikseks ei jäta raha aga kedagi. Kuid milles peitub siiski raha olulisus? Raha on meie elude igapäevane osa. Me puutume sellega kokku ostes süüa, riideid ja tarbeesemeid ning tehes tööd, et palka saada. Sellise pideva raharingluseta ei kujutaks elu ettegi. Tänapäeval ei saa peaaegu midagi tasuta ja see tundubki loomulik. Peale igapäevaste vajaduste kulutatakse raha ka muudele asjadele. Ostetakse uhkeid rõivaid ja kallist tehnikat, käiakse reisimas ning kulutatakse meelelahutusele. Tihtipeale valitakse endale töökohtki palga järgi, jättes kõrvale asjaolu, kas töö üldse meeldibki. Nii ongi paljud inimesed rikkaks saamise endale eesmärgiks seadnud. Et see aga õnnestuks tuleb teha palju tööd ning võib juhtuda, et unustatakse ära aeg-ajalt lõõgastuda ning oma elu nautida. Raha on ka oluline faktor rääkides võimust
jaotuvad sademed suhtliselt ühtlaselt(40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab hipaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki. Mullastikus on ülekaalus pruunmullad, taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa, on ka poolkõrbesid. Mullad on suhteliselt viljakad, välajaarvatud sellistes piirkondades, kus on suviti väga soe ja sajab vähe. Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks, Hispaanias kulutatakse selleks ca 66%. Hispaanias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna seal on ka kiltmaid ja mäestikke. Hispaanial on suhtelisel piisav rahakapital põllumajanduse arendamiseks. 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st, põllumajandusega on hõivatud 5.7% tööealisest elanikkonnast. Valitsuse majanduspoliitika tegeleb põllumajanduse arenguga, võeti ka laenu põllumajanduse arendamiseks Euroopa Liidu pangast.
Student Response Feedback A. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 2. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response Feedback A. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat B. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. C. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral D. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat Score: 7/7 3. Mis on külmhapruslävi TKHL? Student Response Feedback A. Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb B. Temperatuur, millest kõrgemal
Eksamitöö näidisvariant: Firma toodab arvutitele riistvaralisi komplekte. Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas
Suusatamise terviseriskid......................................................................................................... 5 Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis · suusatamine sobib igas vanuses · suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele · suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid · suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis · suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks · suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk · vigastuste risk suusatamisel on madal · suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. *Lisaks: Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 )
· Autotroofid - sünteesivad ise orgaanilist ainet o Kasutavad kehavälist energiat(päike, keemiline) o Kõik taoimed ja osa baktereid(tsüanobakterid) Hapniku tarbimise järgi · Aeroob - vajavad elutegevuseks happnikku o Lõhustumis protsess täielik o Energeetiliselt tulemislikum ja kiire o Soodustavad kõdunemist. · Anaeroob o Ei vaja elutegevuseks hapniku o Lõhustumine osaline, mitte täielik. o Kulutatakse elutegevuseks suhteliselt vähe energiat. o Tekitavad käärimist, mädanemist, roiskumist. Bakterid paljunevad pooldudes. Ebasoodsad tingimused elab üle spoorina. Pastöörimine - lühiajaline kuumutamine. Kuni 60sek. Temp 40-60 kraadi. Toiduained. Toidu maitse omadused ei muutu. Bakter sureb, hävib, kuid spoor jääb alles. PIIM. Steriilimine - pikaajaline kuumutamine. Kuni 2h. Kuni 120 kraadi(rõhk)
on olnud nii kiired ja erisuunalised, et pikaajaline planeerimine on osutunud võimatuks ning nõnda ei oska ettevõtjad veel ka täna hariduse planeerijatele öelda, missugust kaadrit nad vajaksid näiteks kolme või viie aasta pärast. Üsna selgelt on aga töötus suurem madalama haridustasemega inimeste hulgas ja puudutab kõige valusamalt ilma erialase ettevalmistuseta inimesi. Tööpuudusega võitlemiseks tuleb hakata suuremat tähelepanu pöörama aktiivsetele tööturumeetmetele. Hetkel kulutatakse selleks alla 0,06% sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis pole ligilähedaseltki piisav. Tööpoliitikale tervikuna kulutatakse meil alla 0,2% SKPst samas kui Euroopa Liidu riikides kulutatakse tööhõivestrateegia elluviimiseks keskmiselt 23% SKPst. Eesti on oma senised lootused rajanud ainult majanduskasvule, kuid pole alust arvata, et ainuüksi oodatav majanduse aktiivsuse kasv tööhõivele otsest mõju omab.
Käpikud Villased sokid Sall Kampsun 0 170 140 440 Sihifunktsioon z= 21450 (Answer report) Antud tulemustest on näha, et optimaalne on toota villaseid sokke, salle Tooteid on antud lõngaga võimalik valmistada vastavalt villaseid sokke(x2) 170 tükki 440 tükki. Ettevõtte kasum on sellise tootmise puhul 21450 Seejuures kulutatakse ära jääb üle 97 kg. (Sensivity report) Antud tabeli rida(variable cells: final value) näitab, kui palju on optimaaln villaseid sokke 170, salle 140 ja kampsuneid 440. Seejuures kulub (constraints: final valu lõnga 400 kg ja D lõnga 120 kg. Aruandest on näha, et kui käpikute hind tõuseks 8,3€ kui villaste sokkide hind tõuseks kuni 11,4€, salli hind langeks kuni 12,5€ ja kampsun kogused samaks.
Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust plastselt deformeeruda d. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 Küsimus 2 (7 points) Mis on omane haprale purunemisele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat b. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat c. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral d. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. Score: 7/7 Küsimus 3 (7 points)
jälgima kui palju ja mida süüa. Tänapäeval on neile eraldi valmistatud tooteid (suhkruvaba sai ja sepik, suhkruasendajad, maiustused, dieetdzemmid), kuid sellegi poolest pole nende elu kerge. Lehm, kes toodaks insuliini vaba piima, annaks võimaluse diabeedikutel piima juua. Piim sisaldab palju kaltsiumi, mis on vajalik luude normaalseks kasvuks ja närvide funktsioneerimiseks. Raviga seoses kasvavad ka kulutused suhkruhaigetele. Meditsiini eelarvelistest summadest kulutatakse suhkruhaigetele 6-14% (riigiti erinev). Üldse kulutatakse ühele suhkruhaigele 3-4 korda rohkem raha kui mitte-suhkruhaigele. Kui arvestada juurde veel need kulutused, mis on seotud suhkruhaige tüsistustega ja kaasnevate haigustega, siis see summa mitmekordistub. Ainuüksi südame ja perifeersete veresoonkonna haigusi on suhkruhaigetel 17 korda rohkem. Ka suremus on 2-3 korda kõrgem kui keskmiselt, sealjuures umbes 75% südame ja veresoonkonna haigustesse. Insuliini vaba piim
jooksul (jätkuks 27 aastaks) · Eestis on päiksepaistet alla 2000 tunni aastas ja ei ole otstarbekas aastaringselt kasutada päikeseenergiat kasutatavaid seadmeid · Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas · Võimaldab säästa küllaltki palju vahendeid, mis tavaliselt kulutatakse kuus või aastas kütte eest tasumiseks. Kasutamine · Passiivne päikeseenergia kasutamine hoonete küttekulude vähendamiseks · Päikesekollektorid vee soojendamiseks Huvitavad videod · http://www.youtube.com/watch?v=TtzRAjW6KO0 · http://www.youtube.com/watch?v=bLgK97sWxA TÄNAN KUULAMAST! Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_energy http://www.majaehitaja.ee/paikeseenergiakasutamineomamajas/ http:// www.annaabi
1.81 kg/m3; kiudaineid, taarat vedelana 613.9 agressiivsete materjalide kg/m3 jaoks. ● sulamistemperatu Ülejäänud osa kulutatakse ur: − 185.2 °C mitmete tähtsate ● keemistemperatu orgaaniliste ainete ur: − 47.6 °C sünteesimiseks (atsetoon, isopropüülalkohol,
Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks . Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel CH3-CH2-CH3 H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Umbes pool propeeni maailmatoodangust läheb polüpropeeni valmistamiseks, millest saadakse plasttorusid, kiudaineid, taarat agressiivsete materjalide jaoks. Ülejäänud osa kulutatakse mitmete tähtsate orgaaniliste ainete sünteesimiseks. Propeenhape(akrüülhape)-astub kõikidesse karboksüülhapetele ja alkeenidele tüüpilistesse reaktsioonidesse. Propeeni saadakse propaani dehüdreerimisel C3H8 H2 +C3H6 või C3H8 + 0.5O2 = C3H6 + H2O Polümeerimine X CH3-CH=CH2 [ -CH(CH3)-CH2-]X Põlemine 22=3 + 92 62 + 62. Hüdraatimine H2C == CH -- CH3 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõtluse arendamiseks Avaliku sektori kulutused- valitsemiskulud Puhaseksport- ekspordi-impordi vahe,mis näitab kui palju kulutatakse välismaiste kaupade/teenuste tarbimiseks. IMPORT-kaupade ja teenuste ostmine välismaalt EKSPORT-kaupade ja teenuste müük välismaale Tsüklilisus- majanduskasvule järgnev periood,kus majanduskasv kas aeglustub või langeb,et taas uuelt tasandilt alustada. Majanduslanguse põhjus: nõudluse järsk langus,tõus , ületöötamine, üleinvesteerimine, riiklikud majanduspoliitika vead. Buum- äkktõus
automatiseerimist ja tehnikaga tööjõu asendamist. Tehnika peaks meie elu kergemaks tegema, mitte töö täielikult ära võtma. Kui mõelda veel tööjõu peale, siis selles sektoris on väga palju töötajaid ja kui neilt töö ära võtta, siis see suurendab tööpuudust ja see hakkab Eesti majandust alla viima. Tekib mingi kriis, mis võib kokkuvõttes saada saatuslikuks meie riigile. Hirm tekkib kui mõelda, mis veel ootamas on ees. Ehitatakse meeletult palju kaubanduskeskusi, kulutatakse suurelhulgal raha. Ja mille jaoks? Ainult mingi muuseumi loomiseks. Kõik loodavad, et just nende kaubanduskeskus on kõige parem ja vägevam, aga reaalsus pole ju teada. Meie kaubandussektor võiks ju malli võtta teistelt riikidelt või konsulteerida selles vallas teiste tegijatega. Kokku panna pead ja mõelda sellele, mis tulevik pikemas perspektiivis on. Kõik kaubandussektori inimesed võik lugeda seda artiklit mõttega läbi heita pilgu tulevikku. Üksikuna pole meil tulevikku
7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Miks on riigieelarve seadus väga oluline? 1) See näitab, milleks riik raha kogub ja milleks kulutab. 2) Eelarve kaudu toimub kogu riigi elu korraldamine. 3) See aitab parandada inimeste heaolu ja olukorda. EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. 2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaaluküsimustega; millele kulutatakse. Miks peaks riigieelarve olema tasakaalus? Et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Millised on eelarve defitsiidi kasutamise peamised põhjused? Tuleb sisse viia olulisi muutusi, mis nõuavad lisakulutusi. Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? Laenude või reservide abil. Eelarve ülejäägi puhul koostab valitsus positiivse lisaeelarve. Lisaeelarves näidatakse samuti tulud ja kulud mille arvelt rohkem raha laekus ja millele seda kulutatakse. 7. Maksud.
Esmaspäevast reedeni on programmid väga sarnased, Kanal 2 alustab programmiga kell 6 hommikul ja TV3 kell 6.15. Keskendutakse serjaalidele, mes jooksevad ainult argipäeviti. Erinevusteks neil päevil on see, et erinevatel päevadel jooksevad erinevad kodumaised sarjad. Sama lugu on ka välismaa sarjadega, mis jooksevad peale uudiseid. Kellaaegade järgi jäävad enam-vähem sarnaseks saadete zanrid. Kanal 2 Oma saateid on umbes 33%, millest 60% on kordused. Uudiste peale kulutatakse aega kuni 3 tundi päevas. Ülejäänud saated on meelelahutuslikud ja kestavad ligikaudu 6 tundi. Sisseostetu saated on 67%, millest 30% on kordused. Lastesaated on ainult hommikuti ja kestavad 1,3 tundi. Suurim osa sisseostetud saateid on serjaalid. TV3 Oma saateid on umbes 36%, millest 42% on kordused. Uudiste peale kulutatakse aega 1 tund päevas. Ülejäänud saated suuremosalt meelelahutuslikud ja kestavad 5 tundi. Sisseostetud saated on 64%, millest 30% on kordused
põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutumist. Hinnaindeksid liigitatakse järgmiselt: Tarbijahinnaindeks (THI) Tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI) Ekspordihinnaindeks (EXHI) Impordihinnaindeks (IHI) Mõnel hinnamuutusel on suurem tähtsus. Keskmise hinnatõusu arvutamisel antakse neile toodetele, millele kulutatakse rohkem raha (nt elekter), suurem kaal kui sellistele toodetele, millele kulub raha vähem (nt suhkur või postmargid). Inflatsiooni mõõtmisel võetakse arvesse kõiki kaupu ja teenuseid, mida kodumajapidamised tarbivad, hõlmates järgmist: igapäevakaubad (nt toit, ajalehed ja bensiin), kestuskaubad (nt riided, arvutid ja pesumasinad), teenused (nt juukselõikus, kindlustus ja eluaseme üürimine). 1.3 Inflatsiooni reguleerimine
arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas Slide 5. · Edukalt kasutatav tarbevee soojendamiseks suveperioodil nt turismiasutustes, suvelaagrites jne. · Otstarbekas kasutada päikesepatareisid väikese elektri tarbimisega eraldatud objektidel, kuhu transport on keeruline nt majakas · Võimaldab säästa küllaltki palju vahendeid, mis tavaliselt kulutatakse kuus või aastas kütte eest tasumiseks. Slide 6.
· Riik pakub ühishüvesid ja sellega kaudselt tõstab turumajanduse efektiivsust Heaoluriigi kujunemine: · Heaoluriik hakkas välja kujunema 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest, mil riigid hakkasid tegelema sotsiaal- majanduslike probleemidega. · Laia leviku saavutas heaoluriik 20. sajandi keskpaigaks, eriti pärast II maailmasõda. · 1960.-70. aastatel heaoluriigi kuldaeg. · 1980. aastate majanduskriis tekitas kriitikat kulutatakse liiga palju. Samas need, kel suuremad sotsiaalkulud tulid kriisist paremini välja. · Tänapäeval püütakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja ja kodanike vahel.
Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks
osoon (O3). Hapniku saamine laboratooriumis Vee elektrolüüsil Vesinikperoksiidi katalüütilisel lagundamisel H2O2=2H2O + O2 Kaaliumpermanga- naadi kuumutamisel 2KMnO4=K2MnO4+ MnO2 + O2 Kasutamine Kõik elusoragnismid kasutavad hingamiseks. Operatsioonidel Balloonides Kosmoselaevades Allveelaevades Contuses põletamisel Keevitamisel Keemiatööstuses Hapnikumaskid Biofunktsioon ~98% hapnikust biomolekulide lõhustumiseks. 2-5% kulutatakse hapniku reaktiivsete vormide tekkeks (väga aktiivsed ja mõõdukas koguses vajalikud meie elutegevuseks). Tuntumad ühendid Elemendi o. a. Valem Nimetus o. a. abil Nimetus eesliite abil V N2O3 Lämmastik(V)oksiid Dilämmastiktrioksi id I Cu2O Vask(I)oksiid Divaskoksiid IV TiO2 Titaan(IV)oksiid Titaandioksiid
kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Just neile kavandatav haridusstrateegia keskendubki, pakkudes teid Eesti hariduse kvaliteedi ning selle isiksusliku ja ühiskondliku tulemuslikkuse tõstmiseks. Kuid alati ei piisa edukaks toimetulemiseks ainult majandusalasest kõrgharidusest. Kui rääkida üksik indiviidist või hoopiski perekonnast, siis peaks tähelepanu pöörama rohkem selle, et kuhu ja mille peale kulutatakse ühised finantse. Sest on ilmselge, et endaga toimetulev täiskasvanu käib tööl. Kuid siit tekibki erinevus, madalapalgalised ja kõrgepalagalised. Mõlemad tulevad majanduslikult toime, kuid eduka majandusliku toimetuleku aluseks on planeerimine ja nutikus.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon korraldas uuringu inimeste säästude kohta. Säästumäär oli aastatega väga palju langenud.Võiks arvata, et seoses viimaste aastakümnete sündimuse vähenemisega rikastes riikides peaks olema kergem rohkem säästa. Vähem lapsi tähendab vähem kulutusi ja seda, et täiskasvanud saavad lisatulu teenimiseks kauem töötada. Kuid olenemata sellest säästmine ikkagi väheneb. Inimesed tarbivad suurema osa oma sissetulekutest kohe. Kulutatakse igapäevastele tööstuskaupadele, toidukaupadele ja eluasemekaupadele. Säästmine on aga Baltiriikide seas iseloomulik eelkõige Eestile. Praegustes majandusoludes eelistatakse pigem laenata ning laenukohustustusi omavate perede arv aina kasvab. Kõige rohkem laenukohustusega peresid on Lätis. Pikemaajaline säästmine ja investeerimine on samuti hakanud viimastel aastatel kasvama. (Finantskäitumise arenguetapid Eesti, Läti ja Leedu elanike seas.)
Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsentris. Seismelisi lained on kahte moodi: 1. Pikilained- levivad kiiresti 2. Ristlained- liiguvad 7km/s, ei läbi vahevööd
jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 7. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 8. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 9. Mis on sitkus? Materjali võime purunemata taluda koormust 10. Mis on omane sitkele purunemisele? Prao arenguks kulutatakse palju energiat 11. Mida tähistab T50? Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud 12. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril 13. Millised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust? Koormuste vähendamine 21. Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud
1. Kriipsuta läbi vale variant Anaeroobne glükolüüs on kiirem/aeglasem kui aeroobne glükolüüs ATP-d toodetakse mitokondrites/kloroplastides/mõlemas Süsivesikuid lagundatakse mitokondrites/kloroplastides/mõlemas Süsinikdioksiidi seotakse mitokondrites/kloroplastides/mõlemas Hapnikku kulutatakse mitokndrites/kloroplastides/mõlemas 2. Täida lunk sobiva sõnaga Organismidel on võimalik energiat saada Päikeselt valgusenergiaga, Keemilist energiat otse eluta keskkonnast ehk anorgaanilistest ühenditest. Toiduks tarbitud orgaanilistest ühenditest. Kui lihasrakkudel ei ole piisavalt..., siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse
suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus · Soojus · Orgaaniliste molekulide süntees Energiat saame rakuhingamisest · Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks. Hingamise regulatsioon · Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine, sest tekib piimhape · Piklikaju hingamiskeskus saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele, suureneb
Üks suurimaid probleeme meie maailmas on kindlasti ülekaalulisus. Üle euroopa on üha rohkem inimesi, kes ei jälgi oma regulaarset liikumist ja toitumist. Mis on selle põhjusteks? Vähene liikumine ja sageli teleka vaatamine ja arvutis olemine. Inimesed on nii mugavaks muutunud, et ei viitsi enam ennast liigutada ja teevad parem seda, mis neile on mugav ja hea. Tuuakse toit koju. Näiteks sõidavad autoga kodust tööle ja töölt koju. Kuigi see pole päris õige. Kulutatakse vähe kaloreid ja energiat. Tavaliselt peab kaotama KCL, aga hoopiski . Söögikordade vahele jätmine. Inimene peab regulaarset sööma päevas, et säilitada normaalne kehakaal. Kui jäetakse vahele söögikord, siis tekib näljatunne, mis ajab tihti veel rohkem sööma. Tihti toimub väljaspool kodu söömine ja käiakse seepärast rohkem kiirtoidurestoranides. Kui seda juhtub harva, pole asi üldse hull, aga kui asi muutub juba regulaarseks ja oledki seepärast harjunud n.ö
Kuid kaevanduses peab jälgima ka keskkonna säästlikku kasutamist, mistõttu peab maa alla jätma põlevkivist postid, et maapind alla ei vajuks. See aga omakorda tähendab, et kuni 40% põlevkivist jääb maa alla. Tehnoloogia areng suurendab tootmist, aga samas keskkonna säästlikuse nõuded jälle piiravad tootlikkust. Tehastes on üldjoones suur tootlikus, kuna kõik võimalik on ära automatiseeritud ja mehhaniseeritud, mis teeb kõik kiiremaks ja lihtsamaks. Samas kulutatakse raha keskkonna säästlikuse peale. Kuna õhu saastumine peab võimalikult väike olema, siis tuleb igasugu filtreid ja puhasteid vahele panna. Samuti peab puhastama ka reovett, et ei reostaks põhjavett, jõgesid ja järvi. Kõik taolised investeeringud on väga olulised, kuid viivad samas tootlikust alla, sest tuleb mujale suhteliselt arvestav summa kulutada. Uute tehnoloogiate kasutamine igapäevases tootmises on oluline, et toota võimalikult ruttu suuri koguseid
statistiline uuring ei vaadelnud arvude tagamaid. Samas võib näiteks oletada, et lugemuse langusel on seos arvutikasutuse sagenemisega näiteks ajalehti ja ajakirju loetase varasemast enam pigem elektrooniliselt. Ajakasutus nädalapäevade lõikes on ootuspärane ja sarnane mõlemal perioodil. Nii näiteks kuulub tasuline töö mõlemal perioodil esimese kolme kõige ajakulukama tegevuse hulka esmaspäevast reedeni. Seevastu nädalavahetusel kulutatakse tasustatud tööle suhteliselt vähem aega ning vabanenud aja arvelt tõuseb isiklikule tegevusele, vabale ajale ning majapidamisele ja perekonnale kulutatud aeg. Ka õppimise puhul on märgata mõlemal perioodil tendentsi, et sellele kulutatakse aega rohkem esmaspäevast reedeni, samas kui laupäeval ja pühapäeval õpitakse võrreldes argipäevadega oluliselt vähem. Seega võib järeldada, et keskmine Eesti leibkond on võrdlemisi traditsioonilise ajakasutuse rütmiga
,,Kõik müügiks?" Tänapäeva inimestel on järjest rohkem raha. Kogu aeg tekib juurde ka asju, mida osta ja mille peale raha kulutada. Ostetakse kõikvõimalikke asju, mida müüki pannakse. Üheks põhjuseks, miks kõike ostetakse, võib olla see, et omatakse liiga palju raha. Seda on mõndadel nii palju, et kulutatakse kõiksuguste mõttetute asjade peale. Teisena võiks välja tuua mõtlematu tegutsemise. Ollakse liiga rumal ja kuulatakse igasuguseid pettureid ning ostetakse nende tooteid ja kaupu. On väga palju laisku, kuid kavalaid müügimehi, kes teenivad raha põhimõtteliselt tühiseid ja olematuid asju müües. Näiteks paar aastat tagasi müüs keegi hiinlane maad, mis asus tema jutu järgi kuu peal. Õnge läinud rumalaid oli mitmeid.
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta
suuremaks energiaallikaks. Tervislik toit on mitmekesine, sisaldab endas leiba/saia ja teisi tervalijatooteid, kartulit ning samuti puuvilju ja köögivilju. Samuti sisaldab tervislik toit mõistlikes kogustes piima ja muid piimatooteid, liha, kala või vastavaid alternatiive, ning vähesel määral toitu, mis sisaldab rasvu või suhkurt. Pole olemas toitumisreeglit, mis kõigile sobiksid peamine on toituda mitmekülgselt. Süüa tuleb nii palju, kui energiat kulutatakse. Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Tervislik toit eeldab ka tervislikku valmistusviisi (aurutamine, küpsetamine, keetmine, grillimine jne) ning võimalikult värsket lähtematerjali. Viimase puudumisel külmutatud või kuivatatud toiduaineid. Päevas peab kindlasti ühe korra sooja toitu sööma. Tervisliku toitumise juurde kuulub ka tervislik liikumine
5. Keemilise reaktsiooni energia. Ekso- ja endotermiline reaktsioon.
Eksotermiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon
Energia eraldub Energia neeldub
Ühinemisreaktsioon Lagunemisreaktsioon
Põlemine Fotosüntees
Peab lõhustama sidemeid Tekivad uued keemilised sidemed
Lõhustamiseks alati energiat Energia eraldub
kulutatakse Eloomine
Elõhkumine
Elõhkumine
igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed
teised ained reaktsiooni saadused Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? + N2 + 3H2 2NH3 Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? · Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete (energiarikaste) osakeste kokkupõrkeid · Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine · Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat · Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse Keemilised reaktsioonid võivad toimuda erineva kiirusega Kui kiiresti toimub see Kui kiire on nafta tekkimine reaktsioon? maapõue sügavuses? Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? kindlal ajahetkel toimuvate aktiivsete osakeste kokkupõrgete arv kindlas ruumalaühikus Reaktsiooni kiirust mõõdetakse
pärast on vaja alati mõelda hoolikalt, mida sa teed ja kuidas seda teed, kuid pahatihti teeme ekslikke otsuseid. On inimesi, kelle elu on muutnud vaid mõned sekundid kestnud traagiliselt lõppenud õnnetus. Vaid hetkega võib saada elutervest inimesest raske puudega igapäevast hooldust vajav hingeline. Enamus naisi ja ka mõned mehed unistavad juba väiksest peale pulmadest. Pulmad on just see hetk, mida oodatakse pikka aega ja nende korraldused kestavad tihti mitmeid kuid. Kulutatakse meeletult palju raha, et teha endale see hetk meeldejäävaks. See hetk muudab enamasti positiivselt noorpaari elu pikaks ajaks, kuid alati on erandeid. Igal inimesel on oma elus hetked, mis on muutnud tema elu. Loora Tammoja 9b
18Pi 7. Selgitage Calvini tsükli olemust. Calvini tsükkel on protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi. CO 2 liigub läbi õhulõhede kloroplastidesse ja stroomas toimub CO2 ja vesinike ühinemine (NADP toob kohale vesiniku). See seotakse ja energia saadakse valgusstaadiumis moodustunud ATP'st. 8. Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus-ja pimedusstaadium? Valgusstaadiumis saadakse ATP, mis kulutatakse pimedusstaadiumis. Kokkuvõte Rohelised taimed sünteesivad endale orgaanilise aine ise, seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. See toimub taimerakkudes ja vaja on süsihappegaasi ja vett ja protsessi mõjutamiseks valgusenergiat, mille abil vee molekulidest saadakse ATP'd. Fotosüntees toimubki kahes staadiumis: valgusstaadium, kus lagundatakse vee molekule ja vajalik on valguse olemasolu ning pimedusstaadiumis, kus kasutatakse valgusstaadiumis
on selle saanud pärandusena, loterii võiduga või muidu moodi. Suurem osa inimkonnast peab raha teenima ja seda raske igapäevase tööga. Eesti on arengutempo on kiire. Inimeste peamine eesmärk on heale elujärjele niinimetatud "haljale oksale" jõudmine. Tehakse väga palju tööd, osad isegi mitme töökoha peal. Elustandard on Eestis madal, inimesed saavad tehtava töö eest põhjendamatult vähe palka. Inimeste elu koosneb enamasti vaid tööl käimisest, vähem kulutatakse aega perekonnale, tervisele ja sõpradele. Minule Eestis valitsev elutempo ei meeldi. Mina arvan, et elus on ka muud peale tööl käimise. Minu eelistatud ühiskonna jaotus oleks palju aega ja palju raha. Inimesel peab olema aega, et tegeleda endaga ja kaaslastega. Minu arvates ei ole inmene arnenenud läbi evolutsiooni vaid selleks, et oma elu sisustada vaid raha teenimisega. Inimene on sotsiaalne loom, ta peab suhtlema ja olema seltsiv. Ei saa sukelduda vaid rahasse ja selle peale
2.Diktaatoril on eelarvamusetu kuju staatus, ta kuulab ainult oma arvamust 3.Tulenevalt asjaolust, et diktaatorlikus riigis valitseb üsna karm režiim, võtab tõsiste otsuste langetamine palju vähem aega, on võimalus tegutseda kiiresti ja konstruktiivselt. Näiteks sõjalise väljaõppe või eriolukorra ajal. 4.Pikka aega võimul olnud diktaatoril on riigi juhtimises rohkem kogemusi erinevalt demokraatlikest parteidest, mis sageli muutuvad. 5.Samuti kulutatakse diktatuuri ajal vähem raha valimistele, seaduste muutmisele ning uuendustele. Näiteks meie riigis, kui vahetub haridusminister, muutub ka õppekirjandus, mis nõuab samuti suuri investeeringuid, kui on vaja uusi välja anda ning vanu õpikuid utiliseerida. Tahan lisada, et igale diktatuuri pooldavale punktile ma võiksin tuua mitu argumenti vastu.
planeerimine on osutunud võimatuks ning nõnda ei oska ettevõtjad veel ka täna hariduse planeerijatele öelda, missugust kaadrit nad vajaksid näiteks kolme või viie aasta pärast. Üsna selgelt on aga töötus suurem madalama haridustasemega inimeste hulgas ja puudutab kõige valusamalt ilma erialase ettevalmistuseta inimesi. Tööpuudusega võitlemiseks tuleb hakata suuremat tähelepanu pöörama aktiivsetele tööturumeetmetele. Hetkel kulutatakse selleks alla 0,06% sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis pole ligilähedaseltki piisav. Tööpoliitikale tervikuna kulutatakse meil alla 0,2% SKPst samas kui Euroopa Liidu riikides kulutatakse tööhõivestrateegia elluviimiseks keskmiselt 23% SKPst. Eesti on oma senised lootused rajanud ainult majanduskasvule, kuid pole alust arvata, et ainuüksi oodatav majanduse aktiivsuse kasv tööhõivele otsest mõju omab. Eesti majanduse madala tootlikkuse juures tuleb majanduskasv ikkagi
aastaseks saades on võimalik alustada oma pensionifondi täitmist, pensionifondiga seoses on pangad väga vastutulelikud-koos personaliga saab üle vaadata just sulle parimad võimalused ning tingimused eesootava pensionipõlve jaoks. Kahjuks on reaalsuses teised lood, raha võib ju olla säästetud ja hoiustatud lõpmatuseni, kuid tuleb osata ka tarbida. Eesti tänavapildis, usun et mujalgi maailmas, on palju inimesi, kes ei mõtle oma kulutuste suurusele. Käiakse ostlemas, kulutatakse mõtlematult ja kiirustades palju raha, ka seda raha, mis on mõeldud säästudeks rasketeks aegadeks. Alles pärast ostu sooritamist hakatakse tavaliselt mõtlema, et tehti mõtlematu ost ning ostetud eset tegelikult ei vajatagi. Sellised raha kulutamised viivad kõige hullemal juhul võlgadeni. Tarbida tuleks kodumaiseid kaupu. Võttes näiteks Eesti, Eestile oleks see kasulik, kodumaine tootja saaks oma tehtud töö eest tasutud ning tarbija saaks oma vajadused rahuldatud
Peale referendumit on võim rahvalt kadunud jälle mõneks aastaks valitseja kätte. Minu arvates ei tohiks valimiskampaania ajal olla väga suurt reklaami, sest sellega mõjutatakse rahvast ja inimene valib ikka selle, kes suudab panna rahvast uskuma oma ideede täitmises ja paremat elu lubada. Kõikidele kandidaatidele tuleks määrata kindel nii-öelda reklaamimäär, kus pannakse paika, kui palju tohib kulutada reklaamile. Tänapäeval kulutatakse valimiskampaaniatele tohutult raha, mida oleks otstarbekam kasutada mõnes muus valdkonnas. Iga inimene saab valida hääletusel kandidaadi, kuid see ei pruugi hiljem olla esindatud Riigikogus. Seega iga inimene ei saa omale meelepärast valitsejat. Alati on ühiskonnas erinevaid arvamusi ja seega pole meil ideaalset riigikorda, mis kataks kõigi vajadused. Mõnes mõttes võiks olla igast valitud erakonnast kasvõi mõni esindaja, et saaks kõikide kodanike soovid rahuldatud.
missioonipanustamise ülevaatamise," (Eesti Päevaleht Online 07. mai 2009) Reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas: "Usutava esmase iseseisva kaitsevõime loomiseks on vaja sõjaaja kaitseväge ning koos sellega ajateenistuse ja õppekogunemiste mahtu hoopiski suurendada." (Eesti Päevaleht Online; 16. september 2009) Arvan, et Eesti Kaitseväe säilitamine praegusel kujul ei ole mõistlik. Esiteks praeguste keeruliste aegade tõttu, ehk kuluks need miljardid, mida kulutatakse meeste väljaõppeks ja veelgi enam need, mis hetkel jäetakse padrunikestade ning hukkunud meeste näol Afganistaani ja Iraaki meie riigil kuhugi mujale. Ehk ei peaks tänu sellele edaspidistel aastatel vastu võtma mitmeid negatiivseid lisaeelarveid, ehk suudaks riik investeerida enam haridusse ning tervishoidu. Usun, et Eesti Kaitsevägi ei saaks vaenlase (ainsa variandina näen vaenlase all suurt naaberriiki Venemaad) sissetungi korral viimasele vastu ka siis, kui Eesti
annaabi.ee 
