"Tänapäeva kaupmehed tulistavad liiga palju puusalt" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Infoühiskond: tööstusühiskond

koolitusvaldkonna lõpetajad on üle tegevusalade täielikult asendatavad. Arvuteid ja sellega seotud tegevuses on Eestis ligi 7000 töötajat, mis moodustab kogu tööhõivest 1,1%, kui samas telekommunikatsioon moodustab 1,2%, teadus- ja arengutegevuses on ligi 2000 töötajat. Tõsi on see, et kõikides nendes infoühiskonda puudutavates harudes on kõige suuremal osal kõrgharidus ­ ligi 80% töötajatest. Aga kui mõelda sellele koguarvule, kui palju töötajaid kokku on, siis on see märkimisväärselt väikene protsent. Seoses sellega ei näe autor erilist tulevikku Eesti Vabariigil infoühiskonnana. Kui me teame ka fakti, et väljaränne on suurenenud ja kõik kelledel on vähegi teadmisi selles valdkonnas arendavad neid mujal maailmas. Kõik muu, mis hõlmab transporditootmist, erinevate aparaatide tootmist, naha- ja tekstiilitootmist, seal on töötajate arv ühes tootmisharus ligi 5000 töötajat haru kohta.

Majandus

26

doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest- tööjaotus, toote väljamõtlemine ning selle võimalikult soodne tootmine, nipid, millega kliente oma toodet ostma panna ning kõik muu veel. Olles õpilasfirma tegevdirektor ning juhtinud seda firmat juba rohkem kui pool aastat olen ma jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Mõned õpilasfirmad on põrunud, võib-olla just selletõttu, et neil puudub ,,äriinimene". Teised firmad on osutunud

Turundus

25

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

igapäevast leiba. Oma töövõimet müüakse, et käätesaadud raha eest teha arukaid kulutusi, aga ka selleks, et seda raisata. Kui töövõime müümisest huvitatuid on vähe, tuleb tööandjal välja mõelda peibutisi töötaja hoidmiseks ja tööle meelitamiseks. Kui töövõime müüjaid on turul hulgi, on tööandjal võimalus endale sobivaimat valida ja ehk ka töötasu vähem maksta. Samas tuleb meeles pidada, et kõrge töövõime maksab alati palju. 1.3.2. TÖÖ OSTMINE Töövõimel on alati olemas huvitatud ostja ehk tööandjad. Äri,- riigi- ja muude organisatsioonide juhtidel on omakorda vajadus osta inimeste töövõimet. Inimesi võetakse tööle, et täita võetud või pandud kohustusi. Ettevõtjad on huvitatud elu edendamisest neis valdkondades, kus on olemas neile huvipakkuv tarbija (reaalse kauba või teenuse vajaja). Tundes oma ärivaldkonna vastu ka isiklikku huvi, ei

Makroökonoomika

44

docx

Rahvusvahelised suhted

relvatööstus. Millistel riikidel on raha osta kõige võimsamaid relvi, need on kõige ,,kõvemad". Praegu Hiina, USA enam varsti mitte. - Füüsika/keemia: aatompommid. RSV ei ole asi iseeneses. See on seotud absoluutselt kõigega/kõigi teadustega, mis on meie ümber! RS uurimismeetodid - Üksikjuhtum- case study - Võrdlev meetod- väike juhtumine hulk, alla kümne (kvalitatiivne meetod). Hästi palju kirjeldamist. - Statistiline- palju juhtumeid (kvantitatiivne). Analüüsitakse vähe asju, nt 3-4 tunnust. - Eksperimentaalne- raske kasutada.  Mis on teadus? Teadus põhineb testimisel- nendest järeldame seadusi ja teooriad- lõpuks tuletame ennustused ja seletused. RVS seda teha ei saa! RVS on nagu margialbum: teame fakte ajaloo kohta, kogume need kokku ning panema nagu margid albumisse. Kas rahvusvahelised suhted on teadus? EI: Pole eksperimentaalset meetodit

Ühiskond

7

docx

Inimesed ja Robotid

EESTI LENNUAKADEEMIA Rein Kikerpill Inimesed ja Robotid Referaat Õppeaines Insenerieetika Tartu 2013 SISSEJUHATUS Kaasaegse inimesena puutun ma pidevalt kokku tehnikaga. Erinevad uued ja vanad tehnoloogiad on tänapäeva elust läbi põimitud ning mida suurem on selles vallas areng, seda vähem peavad tegema inimesed. Lisaks muudele elu lihtsustavatele aspektidele on just robotid need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad, seda enam tuleb esile ka kogu selle teema eetiline pool, sest, vähemalt esialgu, on robotid justkui meie orjad. Antud teemavalik saigi tehtud tulevikku vaadates, sest vaidlused robotite

Insenerigraafika

30

docx

Nimetu

Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus. Enda ja teiste emotsioonide juhtimise oskus. Kui inimesed mõistavad, et koostöö võimaldab saada vastastikku kasu, siis on hea koostöö alus loodud. Karismaatiline liider Isiklikult tähelepanelik ­ kui ta ikka tuleb ja küsib, kudas sul läheb, siis on see oluline paitus egole. Juhtimine, koostöötegemine ja suurte asjade tegemine on meile omane. Meie arusaam on tingitud sellest, et tööstusrevolutsioon muutis meie jaoks palju. Liikuval inimesel ei olnud otstarbekas toota rohkem kui ta ise tarbis. Peale seda kui ta jäi paikseks, tekkis võimalus kauplemiskes. Organisatsioon ja juhtimine 21. saj 21. saj juhuke vajalikud osksed: 1. Administratiivsed a. Strateegiline mõtlemne b. Projektijuhtimine c. Otsustamine ja probleemide lahendamine d. Personali juhtimine e. Alluvate motiveerimine tasu ja osalemise kaudu f

Kategoriseerimata

36

docx

PERSONALIJUHTIMINE

- Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organisatsiooni, mingit allüksust, pühendumist, kokkukuuluvust ­ rohkem sotsiaalsusele orienteeritud. Kas inimeste vahel on koostöö või konkurents? Kas inimene on organisatsioonile pühendunud? Vaatab ka inimese poole pealt. Kas ma olen stressis? On mul liiga suur koormus? Jne jne - Inimfaktori psühholoogia. Tegemist on inimest ja töövahendit käsitleva suunaga. Milline töövahend on kõige produktiivsema disainiga arvestades seda, kuidas inimene saab seda kasutada. Töövahendid peavad olema disainitud arvestades kasutaja kognitiivseid protsesse. Siia haakub ka töötervisehoiu teema. Mis tingimused võivad töötaja tervist kahjustada (valgus, müra jne).. kui tool on ebamugav või valgus häirib vms

Psühholoogia

5

doc

4 kirjandit

seotusest. Kui kõik on kahe armunu vahel läbi ning on lahkuminekuhetk, on juba üldtuntud väljend ,,jäägem sõpradeks" - see on ilmselgelt liialt valus, kuid tahetakse lihtsalt natuke formaalsemalt hüvasti jätta. Sest selge on see, et oma eksi koos kellegi teisega on piinlik näha ­ mis siin veel sõprusest rääkida? Ei ole head ilma halvata. Üks, millele võib sõprus olla baseerunud, on raha. Kui sul on seda krõbisevat ja veel palju, voolab pidevalt kuskilt uusi ,,sõpru" välja, kes hakkavad sulle kätt rahakoti vahele toppima. Halvim, mis juhtuda võib, on see, et peadki neid oma sõpradeks. Ja siis tuleb see päev, mil näpud põhjas... kõik on kadunud... vaid sein on valmis su hala kuulama. Nii see juba on, et pimedas pole midagi häda, kuid valguse nägemine teeb haiget. Rahaga võib ka samastada meelemürke või mis iganes mõjutusvahendeid ­ on ju ka see sõber,

Kirjandus

Kommentaarid (0)