kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum( kahjum)- raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kasumiaruandeid võib koostada mitmeti, sõltuvalt tulude ja kulude kajastamise viisist eristatakse kahte kasumiaruande vormi:1) liigendamata (skeem 1) kus on esmalt kajastatud kõik tulud ja seejärel kõik kulud. 2) liigendatud (skeem nr. 2) kus tulu ja kulukirjed vahelduvad ning tuuakse ära vahekokkuvõtted, kasumid ja kahjumid. Kasumiaruande skeem nr. 1 on reastatud kulumielementide lõikes, st. kulude klassifitseerimise aluseks on kuluelemendid. Kasumiaruande skeem 2 puhul on oluline kulude tekkimise koht, st. kulude liigitamise aluseks on kulusihitus. Neid võib liigitada ka vertikaal või horisontaalpõhimõtetest lähtuvalt Vertikaalses kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud (skeem 2), horisontaalses kasumiaruandes
1. keskmine külastajate arv päevas 2. keskmine päevade arv kuus 3. keskmine toote netohind ( turul pakutav hind, või soovitav hind, eelarveline hind 4. kasumi protsent (hinna lisa) [netorealisatsioon aastas = netohind x kogus e. külastajate arv päevas x aasta keskmine päevade (tööpäevade arv )] Omahinna kalkulatsioon toote, teenuse ühe ühiku kohta (on vajalik müügi hinna kujundamiseks) Kulukirjed Ühiku hind eurot Tooraine ja kaubad 0,9 Töötasu 1,4 Sotsiaalmaksed 0,7 Elekter, küte, vesi 0,1 Telefon, andmeside 0,15 Muud kulud 0,5 KOKKU TOOTE OMAHIND 3,75 5.4.2. Toote/teenuse müügihind
Kuivatusel 2 Sorteerimises - 2 Liimi doseerimise, segistil - 1 Pakkimises 1 Formeerimisel 2 Transpordis - 1 Mitmekorruselise pressil 1 Kokku: 14 Tunni palk on 60 EEK. 60EEK/60min=1kr/min. Ühe m3 puitlaastplaadi tootmisest saab palka 1 töötaja 1x3=3kr. Kokku kulub töölistele 14x3=42EEK/3m. 3.4. Omahinna arvutus 1m3 puitlaastplaadi tootmiseks Jrk. Nr. Kulukirjed Maksumus, EEK 1. Otsekulud 1. Materjalide maksumus 1957,5 1. 1. Tootevtööliste töötasu 42 2. 1. Maksud tootevtööliste töötasult 14 3. 33,3% 1. Tootmise otsekulud kokku 2013,5 16 4. 2. Üldkulud 30% otsekuludest 604
piisab rahavoogude aruande analüüsi mõistmiseks. 17 Tehnikagümnaasium NÄITED KASUMIARUANDE, BILANSI JA RAHAVOOGUDE KOHTA Järgnevalt on toodud ettevõtte "IKS" kasumiaruanne 31. detsembril 0001 .a. lõppenud majandusaastaks : KULUKIRJED SUMMA tuhat krooni Realisatsiooni netokäive 10648 Materjali maksumus 6163 Mitmesugused tegevuskulud 55 Tööandjakulu kokku 1380 · töötasu 1000 · sotsiaalmaksed 330
piisab rahavoogude aruande analüüsi mõistmiseks. 17 Tehnikagümnaasium NÄITED KASUMIARUANDE, BILANSI JA RAHAVOOGUDE KOHTA Järgnevalt on toodud ettevõtte "IKS" kasumiaruanne 31. detsembril 0001 .a. lõppenud majandusaastaks : KULUKIRJED SUMMA tuhat krooni Realisatsiooni netokäive 10648 Materjali maksumus 6163 Mitmesugused tegevuskulud 55 Tööandjakulu kokku 1380 · töötasu 1000 · sotsiaalmaksed 330
piisab rahavoogude aruande analüüsi mõistmiseks. 17 Tehnikagümnaasium NÄITED KASUMIARUANDE, BILANSI JA RAHAVOOGUDE KOHTA Järgnevalt on toodud ettevõtte "IKS" kasumiaruanne 31. detsembril 0001 .a. lõppenud majandusaastaks : KULUKIRJED SUMMA tuhat krooni Realisatsiooni netokäive 10648 Materjali maksumus 6163 Mitmesugused tegevuskulud 55 Tööandjakulu kokku 1380 · töötasu 1000 · sotsiaalmaksed 330
4. kasumi protsent (hinna lisa) [netorealisatsioon aastas = netohind x kogus e. külastajate arv päevas x aasta keskmine päevade (tööpäevade arv )] Omahinna kalkulatsioon toote, teenuse ühe ühiku kohta (on vajalik müügi hinna kujundamiseks) Kulu Ühiku hind SUMMA toote ühikule krooni ühikule Kulukirjed krooni Tooraine ja kaubad Töötasu 15 Sotsiaalmaksed 2,5725 Elekter, küte, vesi 0,838 Raamatupidamisteenus Amortisatsioon 0,007 Telefon, andmeside 0,435 Turvateenus 0,187
3-tasemeline hierarhia: 1) Üldjaotused (divisjonid ehk „divisions“) 48 tk 1. (või 01 00 00) Üldtingimused 2. Olemasolev olukord 3. Betoonitööd 4. Müüritööd … 16. Elekter 2) 1. astme alljaotised (sektsioonid ehk „sections“) Nt 03 10 00 – betooni raketisetööd 3) 2. astme alljaotised Nt 03 15 50 – talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga – konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid). Kui selline jaotus ebapiisav, rakendatakse nn WBS („work breakdown structure“) süsteemi – selline koodi süsteemil piire pole. 4.2.8.2. Uniclass - süsteem Tegu on Inglismaal kasutuses oleva kulude kodeerimissüsteemiga. Selle kodeerimissüsteemi alusel on koostatud SMM (Standard Method of Measerement), mille näol on tegu mahtude mõõtesüsteemiga. Tänapäeval on see asendatud NRM2 (New Rules of Measurement 2) kõitega, mis on edasiarendus.
9. Eel- ja kuumpressimine 2 80 160 10. Vineeriplaatide mõõtu lõikamine 0,5 80 40 11. Vineeriplaatide lihvimine 0,5 80 40 Kokku 880 3 4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks Jrk. nr. Kulukirjed Maksumus, EEK 1. Otsekulud - 1.1. Materjalide maksumus 16113,5 1.2. Tootevtööliste töötasu 880 1.3. Maksed tootevtööliste töötasult 33,3 % 290,4 36 1.4
9. Eel- ja kuumpressimine 2 80 160 10. Vineeriplaatide mõõtu lõikamine 0,5 80 40 11. Vineeriplaatide lihvimine 0,5 80 40 Kokku 880 3 4.4. Omahinna arvutus 1 m vineeri tootmiseks Jrk. nr. Kulukirjed Maksumus, EEK 1. Otsekulud - 1.1. Materjalide maksumus 16113,5 1.2. Tootevtööliste töötasu 880 1.3. Maksed tootevtööliste töötasult 33,3 % 290,4 36 1.4
KULUD (F) o R = nP; C = nV + F o Z = R – C = n(P-V) - F o Z = 0 = n(P - V) – F o Puhaskasum Z’ = Z*(1-t), t=tulumaksumäär o Kui n = B(kasumiläve punkt), siis B=F/P-V o P-V on osa hinnast, mis katab püsikulud e. piirkasum toodanguühiku kohta Piirkasumist lähtuv KMK analüüs o Koostame väikeettevõtte ühe kuu kasumiaruande piirkasumi formaadis kasutades eelmise näite andmeid: Kulukirjed Kokku Ühiku hind 1. Müügitulu 120000 600 2. Muutuvkulud 72000 360 Piirkasum (1.-2.) 48000 240 3. Püsivkulud 28800 Ärikasum 19200 o Piirkasum toodanguühiku kohta on summa (240 krooni), mille ettevõte teenib ühe arvutuslaua müügist pärast muutuvkulude mahaarvamist. Seda
o R = nP; C = nV + F o Z = R C = n(P-V) - F o Z = 0 = n(P - V) F o Puhaskasum Z' = Z*(1-t), t=tulumaksumäär o Kui n = B(kasumiläve punkt), siis B=F/P-V o P-V on osa hinnast, mis katab püsikulud e. piirkasum toodanguühiku kohta · Piirkasumist lähtuv KMK analüüs o Koostame väikeettevõtte ühe kuu kasumiaruande piirkasumi formaadis kasutades eelmise näite andmeid: Kulukirjed Kokku Ühiku hind 1. Müügitulu 120000 600 2. Muutuvkulud 72000 360 Piirkasum (1.-2.) 48000 240 3. Püsivkulud 28800 Ärikasum 19200 o Piirkasum toodanguühiku kohta on summa (240 krooni), mille ettevõte teenib ühe arvutuslaua
o R = nP; C = nV + F o Z = R C = n(P-V) - F o Z = 0 = n(P - V) F o Puhaskasum Z' = Z*(1-t), t=tulumaksumäär o Kui n = B(kasumiläve punkt), siis B=F/P-V o P-V on osa hinnast, mis katab püsikulud e. piirkasum toodanguühiku kohta · Piirkasumist lähtuv KMK analüüs o Koostame väikeettevõtte ühe kuu kasumiaruande piirkasumi formaadis kasutades eelmise näite andmeid: Kulukirjed Kokku Ühiku hind 1. Müügitulu 120000 600 2. Muutuvkulud 72000 360 Piirkasum (1.-2.) 48000 240 3. Püsivkulud 28800 Ärikasum 19200 o Piirkasum toodanguühiku kohta on summa (240 krooni), mille ettevõte teenib ühe arvutuslaua müügist pärast muutuvkulude mahaarvamist
o R = nP; C = nV + F o Z = R – C = n(P-V) - F o Z = 0 = n(P - V) – F o Puhaskasum Z’ = Z*(1-t), t=tulumaksumäär o Kui n = B(kasumiläve punkt), siis B=F/P-V o P-V on osa hinnast, mis katab püsikulud e. piirkasum toodanguühiku kohta Piirkasumist lähtuv KMK analüüs o Koostame väikeettevõtte ühe kuu kasumiaruande piirkasumi formaadis kasutades eelmise näite andmeid: Kulukirjed Kokku Ühiku hind 1. Müügitulu 120000 600 2. Muutuvkulud 72000 360 Piirkasum (1.-2.) 48000 240 3. Püsivkulud 28800 Ärikasum 19200 o Piirkasum toodanguühiku kohta on summa (240 krooni), mille ettevõte teenib ühe arvutuslaua
piisab rahavoogude aruande analüüsi mõistmiseks. 18 Tallinna Tehnikagümnaasium NÄITED KASUMIARUANDE, BILANSI JA RAHAVOOGUDE KOHTA Järgnevalt on toodud ettevõtte "IKS" kasumiaruanne 31. detsembril 0001 .a. lõppenud majandusaastaks : KULUKIRJED SUMMA tuhat krooni Realisatsiooni netokäive 10648 Materjali maksumus 6163 Mitmesugused tegevuskulud 55 Tööandjakulu kokku 1380 · töötasu 1000 · sotsiaalmaksed 330
KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID CS: Construction Specification Institut CST: Masterformat (pikem variant) Selle klassifikats. on 3-tasemeline hierarhia 1. Üldjaotused (divisjonid) 16 tk 1) (või 1000) Üldtingimused 2) Ehitusplatsi tööd 3) Betoonitööd 4)Müüritööd ...... 15) Santehnilised tööd 16) Elekter 2. I astme alljaotus (sektsioonid) nt 3100 bet. raketisetöö 3. II astme alljaotused nt 3155 talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid) nt 3155 0020 konkreetsed mõõtmed sellel ajal vm. Kui see jaotus on veel ebapiisav, rakendat. WBS. SMM Standard Method of Measurement s.o. tuntuim rahvusvaheline klassifikatsioon. Eriti inglise ja prantsuse keelt kõnelevates Eriehituses eraldi väljaanne CESMM3 (Civil Engineering) See pakub välja teat. süst. Kulupositsioonide rakendamiseks. Omaette ehitusvaldkonda tuuakse välja Civil Engineering (nt sillad, maanteed klassifikatsioon)
3-tasemeline hierarhia: 1) Üldjaotused (divisjonid ehk „divisions“) 48 tk 1. (või 01 00 00) Üldtingimused 2. Olemasolev olukord 3. Betoonitööd 4. Müüritööd … 16. Elekter 2) 1. astme alljaotised (sektsioonid ehk „sections“) Nt 03 10 00 – betooni raketisetööd 3) 2. astme alljaotised Nt 03 15 50 – talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga – konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid). Kui selline jaotus ebapiisav, rakendatakse nn WBS („work breakdown structure“) süsteemi – selline koodi süsteemil piire pole. 4.2.8.2. Uniclass - süsteem Tegu on Inglismaal kasutuses oleva kulude kodeerimissüsteemiga. Selle kodeerimissüsteemi alusel on koostatud SMM (Standard Method of Measerement), mille näol on tegu mahtude mõõtesüsteemiga. Tänapäeval on see asendatud NRM2 (New Rules of Measurement 2) kõitega, mis on edasiarendus.
annaabi.ee 
