Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö 1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest (nt. lennuliiklusteeninduse AS organisatsioonistruktuur) tulukeskus – org. allüksus, mille juht on vastutav ja aruendekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt otsustavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid (nt. lennujuhtimisosakond)
a. Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 i. Definitsioon: Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandus-informatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. ii. Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest. (esmatasandi juhid) Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid. (kesktaseme juhid)
kulukogumi. Vastutuspõhise kuluarvestuse kontseptsiooni kasutamise eeltingimused - sellise organisatsioonikultuuri olemasolu, kus on selgelt eristatavad vastutuskeskused. - arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi organisatsiooni juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve - iga vastutuskeskuse eelarves on selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mitemõjutatavad kulud Kulukeskus organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest Tulukeskus organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid Kasumikeskus - organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest
7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus - Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. Vastutuskeskused (tulemusüksused) - Organisatsiooni allüksus, mille juht on aruandekohustuslik temale alluva allüksuse teatud finantstulemuse kohta Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest. Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid Kasumikeskus – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest.
2) põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes, eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve 3) iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Ettevõtte kontoplaan peab võimaldama kulude ja tulude kirjeldamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende mõjutatavuse aspektist lähtudes. 15. Vastutuskeskuste liigid 1. Kulukeskused - Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. Tulukeskused - Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3
1. On olemas ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad; 2. vastutuspõhine arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve; 3. iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Vastutuskeskused: 1. kulukeskused Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. tulukeskused Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3. kasumikeskus
Kuluobjekt · Kuluobjektiks võib olla igasugune äritegevuse tulem, mille kohta kalkuleeritakse kulud. · Kulu objektideks võivad olla: · Tooted · Kaubad · Tööd · Teenused · Detailid ehk koostud · Osakonnad jne. 32 · Kuluarvestusühik ehk kalkulatsiooniühik · Toodangu naturaalühikud, nende kümned, sajad või tuhanded (tk, kg, m, t jne) · Toodangu tinglikud naturaalühikud (konservide tingtoosid) · Kulukeskus, kulukoht · Allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, seadmete grupp, töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. · Kasutatakse peamiselt siis kui ettevõttes rakendatakse vastutusarvestust. Struktuuriüksuse juht vastutab planeeritud ja tegelike kulude kontrolli eest. 33 Kuluobjektid
Igal tulemusüksusel on juht, kes vastutab oma üksuse eesmärkide saavutamise eest ja samas omab protsesside üle kontrolli. Kuigi ettevõtluse peaeesmärk on teenida kasumit, ei pruugi kõikide üksuste eesmärk olla kasumi teenimine. Sellest lähtuvalt liigitatakse tulemusüksused nelja gruppi: · tulukeskus juht vastutab oma üksuse poolt teenitava tulu eest. Tüüpiline tulukeskuse näide on müügi- või turundusosakond; · kulukeskus juht vastutab oma üksuse poolt tehtavate kulutuste eest. Kulukeskus ise ei teeni tulu, kuid talle on ette antud kulutuste määr, millega valmistada toodet või pakkuda teenust. Tüüpilised kulukeskused on piimafarm, taimekasvatusosakond, tootmistsehh, ehitusbrigaad jne; · kasumikeskus juht vastutab oma üksuse poolt teenitava kasumi eest võttes arvesse nii üksuse poolt teenitava kulu kui ka müüdud kaupadele tehtud kulud.
näitajaid, mis on vastutuskeskuse juhi poolt mõjutatavad (kontrollitavad), kuid seal peaks sisalduma ka muu info, mis võib juhile huvi pakkuda. Vastutuspõhine arvestussüsteem tugineb vastutuskeskustele ehk vastutusüksustele. Vastutuskeskuste loomine on juhtimise detsentraliseerimise kindel tunnus. Vastutuskeskuste tüübid on järgmised: ● kulukeskused; ● tulukeskused; ● kasumikeskused; ● investeerimiskeskused. Kulukeskus ehk kuluüksus on organisatsiooni (all)üksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva (all)üksuse väljaminekute eest. Tal pole võimalik mõjutada müüki ja turustusosakonna tööd. Etteplaneeritud kuludega vastutuskeskuses ehk standardkulukeskuses on kulud eelnevalt piiritletud. Muudetavate kuludega vastutuskeskuses ehk suvakulukeskuses ei ole kulud eelnevalt piiritletud.
vastutuskeskus: vastutab välja toodud tulemuse eest; 2. Vastutuskeskused hõlmavad kõiki e/v valdkondi (varutus, turustus, tootmine jne.). 3. E/v-l on juhtimiskeskus, mis vastutab kogu e/v tegevuse eest. 4. Vastutuskeskusi luuakse eri krit. järgi (tegevusvaldkonnad, müügipiirkonnad jne.). 5. Vastutuskeskuste vahel võib esin. omavah. sõltuvust. Vastutuskeskused - org. eraldatud lülid, juhid vastutavad kindla valdkonna tulemuste osas. Liigit. vastavalt vastutuse mahule: 1) Kulukeskus (kulud) - org. osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus neid juhit. ja mõjut. Erist. kulukeskuseid tootmistegevuses, kus sisendeid saab igale väljundile täpselt määrata. Suuremad kulukeskused võivad koosn. väiksematest. Tüüpil. kulukeskused: rp. ja haldusosak., lõpetamata tsükliga tootmisüksus. 2) Tulukeskus (kulud + tulud) - vastutav toodangu müügi ja turustusteg. eest. Tüüpil.
(Haldma & Karu, 1999, lk 32) Kuluobjekt on igasugune toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi juhtidele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võivad olla näiteks üksiktoode, tootmisliin, teenus, reklaamikampaania, turustusosakond, firma tervikuna. (Alver & Reinberg, 2002, lk 37) Kuluobjektide arvestuse eesmärgiks on teha kindlaks erinevate kuluobjektide kulud ja arvestada kulud kuluobjektile (Karu, 2008, lk 135). Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade või töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektile otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade määratlemise eesmärgiks on välja tuua, millistes organisatsiooni struktuurides või protsessis tekivad kulutused, mis on vajalikud konkreetseks kuluobjektide valmistamiseks. (Karu, 2008, lk 73)
Kooskõlas ettevõtte struktuuriga seostatakse omavahel: · tulemusüksus · konkreetne tulemusüksuse eest vastutav töötaja · ning sellest lähtudes kujundatakse vastutuskeskused (nt osakonna juhataja vastutuskeskus on terve tootmisosakond) Vastutusarvestuse süsteem peab looma kontrollaruanded, mis peegeldavad võimu otsustusvabadust ettevõttes. Vastutuskeskused (org lüli) liigitatakse vastavalt vastutuse mahule: kulu-, tulu-, kasumi- või investeeringukeskusteks Kulukeskus: vastutusüksus, kuhu koonduvad kulud ja selle juht vastutab üksnes selle allüksuse kulude eest. Osakond võib olla üks kulukeskus või hõlmata mitut kulukeskust (erinevad tootmisliinid). Kulukeskuste arvu määramine sõltub kulu-eeliste arvestusest kas väikeste kulukeskuste eelised (planeerimiseks, kontrolliks ja hindamiseks) ületavad aruandluse koostamisele tehtavad kõrged kulud? Tüüpilised kulukeskused: raamatupidamise osak, haldusosakond ja lõpetamata tsükliga tootmisüksus
raamatupidajate poolt üks kord kuus peale 20. kuupäeva eelmise kuu kohta. Ettevõtte juhtkonnale esitatakse finantsaruannete pakett hiljemalt 25. kuupäevaks. Intervjueerides ettevõtte finantsjuhti selgus, et vigade välistamiseks viiakse läbi igakuine tulu- ja kulukontode analüüs. Finantsjuht võrdleb tulu- ja kulukontosid eelarvega ning viib läbi analüüsi ettevõttes kasutatavate dimensioonide (osakond, kulukeskus, eesmärk) lõikes. Seejärel trükib raamatupidaja kasumiaruande paberkandjal, kuna ettevõtte dokumentatsiooni arhiveeritakse veel paberkandjal. Viimaseks tegevuseks on finantsaruannete täitmine kontserni emaettevõtte jaoks. Töö autor vaatles finantsjuhi käest saadud kasumiaruannet, mis oli koostatud 2018 ja 2019 aasta andmete alusel ning koostas selle aruande põhjal horisontaal- ja vertikaal analüüsi, et paremini aru saada ettevõtte
Kulukäitur on iga sündmus või tegevus, mis põhjustab Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kulude teket või muudab nende suurust. Kulukäituri alusel jaotatakse kulusid ressursside vahel ja suunatakse neid toodetele ja tegevustele. Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) on allüksus, töötaja, toiming või seade, millega seotud kulud kogutakse eraldi ja jaotatakse kulukandjatele. Kulukohtade lõikes peetav arvestus võimal- dab aja jooksul kindlaks teha logistikatoimingute kulunorme. Kulude arvestamise ja analüüsimise käigus võib tekkida vajadus luua täiendavaid kulukohti
annaabi.ee 
