kategooriale kindlaksmääratud protsendi ulatuses. Näiteks 10 000 suuruse tegevuskulu võib jagada ühe kategooria viiele erinevale tootele, kus siis igaüks neist on 20% ehk 2 000 . Meetodi eeliseks on arvestamise lihtsus. Paraku eeldab selline lihtne arvestamise meetod, et tegevuskulud nendele viiele tootele on võrdsed. Traditsioonilise meetodi järgi näib, et keerulisel tootel või tootel, mis vajab rohkem pingutust, on madalamad tegevuskulud. Näide traditsioonilisest kuluarvestusest Toode Jaehind () Müüdud Ühiku Ühiku Rentaablus ühikute tegevus- kasum () (%) arv kulud () A 8 3 000 4 4 50 B 10 2 500 4 6 60 C 12 2 000 4 8 67 D 15 1 500 4 11 73 E 18 1 000 4 14 78
konkursi, läheb hilisemal tööde teostamisel oma kuludega ,,lõhki". Finantsinstitutsioonid ja kreeditorid vajavad infot ettevõtte rahastamise (laenude) vajadusega seotud otsute langetamisel. Iga korralik äriplaan sisaldab kuluarvestuse osa. Hästi toimiv kuluarvestuse süsteem vähendab pankade riski laenu andmisel ja langevad otseselt ettevõtte laenuintressid. Investorite riskid vähenevad, kui nad omavad ülevaadet ettevõtte kuluarvestusest ja kuludest. Kulude ,,läbipaistvus" suurendab vabal turul ettevõtte väärtust, aktsiate hinda ja sealt edasi omaniku vara väärtust. Audiitoritel aitab efektiivne kuluarvestuse süsteem anda ,,õigemaid ja õiglasemaid" hinnanguid ettevõtte juhtkonna töötulemustele. Samuti võimaldab hea kuluinfo vähendada teatud määral audiitorite töömahtu ning sellest tulenevalt ettevõttel saada sama hinna eest rohkem audiitori teenuseid või hoida kokku kulusid auditeerimisele.
arendamise põhitakistusena vananenud mõtlemist, mida tuleb muuta. Uusi ideid on keeruline rakendada, sest neid ei võeta omaks ja neile osutatakse vastupanu, sh ka ettevõtte tippjuhtkonnas. Ta propageerib mõtlemise ja juhtimise lihtsustamist, vältides tehnilisi üksikasju ja keerulisi matemaatilisi algoritme. Goldratt kritiseerib ühekülgsete mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Goldratt väidab, et lisaks füüsilistele piirangutele on üha olulisemateks muutunud nn käitumuslikud piirangud. Firmad pole saavutanud edu mitte niivõrd tänu suurtele investeeringutele, kuivõrd tänu koostööle samade inimestega, keda tuleb hoida ja kelle koondamist vältida. C. Handy (1996) väidab, et organisatsioon peab ennast detsentraliseerima ja väärtustama koostöövajaduse
arendamise põhitakistusena vananenud mõtlemist, mida tuleb muuta. Uusi ideid on keeruline rakendada, sest neid ei võeta omaks ja neile osutatakse vastupanu, sh ka ettevõtte tippjuhtkonnas. Ta propageerib mõtlemise ja juhtimise lihtsustamist, vältides tehnilisi üksikasju ja keerulisi matemaatilisi algoritme. Goldratt kritiseerib ühekülgsete mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Goldratt väidab, et lisaks füüsilistele piirangutele on üha olulisemateks muutunud nn käitumuslikud piirangud. Firmad pole saavutanud edu mitte niivõrd tänu suurtele investeeringutele, kuivõrd tänu koostööle samade inimestega, keda tuleb hoida ja kelle koondamist vältida. C. Handy (1996) väidab, et organisatsioon peab ennast detsentraliseerima ja väärtustama koostöövajaduse
Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena. Nii tarnijad kui kliendid on kaasatud planeerimisprotsessi. Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. Integreeritud infosüsteeme nähakse tervikliku tarneahela osana, mitte tarneahela eri komponentide tasandil isoleeritult toimivatena. 14. Mille poolest erineb toimingupõhine kuluarvestus traditsioonilisest kuluarvestusest ? Toimingupõhine kuluarvestus eraldab kulud tegelike toimingute ja ressursside järgi, kaasa arvatud kulud , mida traditsiooniline kontopõhine kuluarvestus nimetab üldkuludeks. Seega võimaldab ABC kuluarvestus välja selgitada teatud kindla kliendi, tarnija või vahendajaga äri tegemise tegelikud kulud, võrreldes teenitud tulusid tehtud kuludega. 15. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (nimeta vähemalt 5 klienditeeninduse mõõdikut) ?
liikumist läbi tarneahela. · Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. Integreeritud infosüsteeme nähakse tervikliku tarneahela osana, mitte tarneahela eri komponentide tasandil isoleeritult toimivatena. Integreeritud infosüsteemid võimaldavad tarneahela läbipaistvust toote nõudlude ja varude suuruse osas kogu ahela ulatuses. 14. Mille poolest erineb toimingupõhine kuluarvestus traditsioonilisest kuluarvestusest? Traditsiooniline kuluarvestus lihtsalt kirjeldab kulud. Toimingupõhine kuluarvestus (ABC) otsib üles kulude tekkimise allikad ning ei anna kunagi moonutatud infot ega segaseid strateegilisi signaale. 15. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (nimeta vähemalt 5 mõõdikut)? · Tarnevõime/saadavus · Tegevussuutlikkus · Tarnekindlus ehk usaldusväärsus · Tagastused · Tarneaeg · Arvete täpsus · Kliendirahulolu · Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetisi
Majandusüksuse tegevusele olulisi kulusid vaadeldakse eraldi kuluühikutena, väheolulisi kulusid aga kulugruppidena; · Otstarbekohane -- kuluarvestussüsteem tuleb üles ehitada vastavalt konkreetse majandusüksuse vajadustele;(üks süsteem ei sobi kõigile). · Õigeaegne -- info kulukohtade kohta peab laekuma analüüsijatele -otsustajatele õigeaegselt; · Hästi esitatud -- kuluarvestusest võib saada infot võimalikult optimaalse ajakuluga, ülevaatlikult ja süsteemselt, lähtudes infotarbija vajadustest; · Piisav täpsus -- tähendab, et info täpsusaste peab võimaldama konkreetsel juhul teha majanduslikult põhjendatud otsuse; · Ühtne -- ühtne kuluarvestuse süsteem tähendab samade meetodite, põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõttes, võimaldades kulusid võrrelda ja seeläbi
ning viia läbi tasuvuse analüüs erinevatel tegevusmahtudel; anda hinnang uue toote tasuvusele ja leida optimaalne tegevusmaht. Lõputöö esimeses osas selgitatakse välja kulude olemus, omahinna kujunemine ja tasuvuse arvutamine. Töös uuritakse, kuidas kujuneb toote omahind ja kui palju on vaja toota või osutada teenust, et toode saavutaks tasuvuse. Töös kirjeldatakse kulude liigitust, räägitakse traditsioonilisest ja tegevuspõhisest kuluarvestusest, omahinna arvutamise erinevatest meetoditest, selgitatakse välja tasuvuspunkti arvutamine. Töö teises osas kirjeldatakse plaanitavat uurimistöö metoodikat. Kolmandas osas leitakse toetudes töö teooria osale toote omahind, toote müügihind, ettevõtte müügikäibe brutorentaabluse ja müügikäibe puhasrentaabluse muutus tänavapostide tootmisel tasuvuspunktis. 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS
- ja kontr.vahend, mõjut. org-i siseseid protsesse ja ühend. need ühtseks tervikuks. Koostöö eeldab kõigi org. liikmete tasakaalust. tegevust, tagab org-i pideva ja ühtlase teg., ka vä- liskeskk. muutum. tingim. 1) E. Goldratti (1998) piirangute teooria. Propag. mõtlemisprots. lihtsust., soovit. tehnil. üksik- asjadesse ja keeruliste matem. algoritmide tasemele mitte laskuda. Kritis. ühekülgsete eesm. ja mõõdetavate tootmisl. näitaj. kasutam. juhtim., sh. toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuv. in- vest. ja org. juht. Märgib, et lisaks füüsil. piirangutele on olul. nn. käitumusl. piirangud. Juhtim. tõ- hust. eeld. tegutsemisalaste piirangutega arvest. ja senise teg. olul. muutmist. 2) C. Handy (1996) föderaalse org-i kontsepts. Väidab, et org. peab ennast detsentralis. ja väär- tust. koostöövaj. Võimu tuleb deleg. allapoole. Org-i edukas teg. olen. kõigi tööt. motiv. ja tööle pühendum. Käsitleb in. juhtim. seond. aspekte lähtuvalt e/v pragmaatil. eesm
Ta propageerib mõtlemise ja juhtimise lihtsustamist, soovitades tehnilistesse üksikasjadesse ja keeruliste matemaatiliste algoritmide tasemele mitte laskuda. Senine juhtimisalane tarkvara oli küll protseduuriliselt suhteliselt lihtne, kuid keskendas töötajad ühekülgsetele eesmärkidele ja viis nad eemale organisatsiooni jaoks oluliste muudatuste tegemisest. Goldratt kritiseerib ka ühekülgsete, mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja
Ta propageerib mõtlemise ja juhtimise lihtsustamist, soovitades tehnilistesse üksikasjadesse ja keeruliste matemaatiliste algoritmide tasemele mitte laskuda. Senine juhtimisalane tarkvara oli küll protseduuriliselt suhteliselt lihtne, kuid keskendas töötajad ühekülgsetele eesmärkidele ja viis nad eemale organisatsiooni jaoks oluliste muudatuste tegemisest. Goldratt kritiseerib ka ühekülgsete, mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust.
* punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus 4 Kuluarvestus (projekti, protsessi või asjaga seotud kulude kindlaksmääramise tehnika või meetod) on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse infobaasina nende ühisosa. Finantsarvestuses kasutatakse kuluarvestuse infot finantsaruannete koostamisel. Juhtimisarvestus ammutab kuluarvestusest infot nii otsuste langetamise kui ka juhtimise selliste osategevuste nagu eelarvestamine (planeerimine), tegevuse hindamine ja reguleerimine (controlling) tarvis. Juhtimisarvestust vastandatakse sageli finantsarvestusele. Kuigi mõlemad käsitlevad sisuliselt ühte ja sama valdkonda – info kogumist, klassifitseerimist ja aruannete koostamist – on nende eesmärgid siiski hoopis erinevad,
2) otstarbekohane - kuluarvestuse süsteem peaks olema otstarbekohane, peaks aitama ettevõtte eesmärke saavutada ja olema ülesehitatud vastavalt ettevõtte vajadustele; 3) oluline - lõpptulemust mõjutavaid kulusid tuleks käsitleda olulisuse aspektist. Olulisis kulusid vaadeldakse kuluarvestuses eraldi kuluühikutena, väheolulisi kulusid kulugruppidena; 4) õigeaegne - kuluotsuste vastuvõtmisel on vaja õigeaegselt teada kulude tekkimist, info kiirus; 5) hästi esitatud kuluarvestusest võib saada infot võimalikult optimaalse ajakuluga, ülevaatlikult ja süsteemselt, lähtudes infotarbija vajadustest; 6) piisavalt täpne - see mõjutab oluliselt otsuste vastuvõtmist, info täpsusaste peab võimaldama konkreetsel juhul teha majanduslikult põhjendatud otsuse; 7) ühtne - kuluarvestussüsteem kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõtte tegevuses ja see peab võimaldama võrrelda kulusid erinevatel ajaperioodidel
Ta propageerib mõtlemise ja juhtimise lihtsustamist, soovitades tehnilistesse üksikasjadesse ja keeruliste matemaatiliste algoritmide tasemele mitte laskuda. Senine juhtimisalane tarkvara oli küll protseduuriliselt suhteliselt lihtne, kuid keskendas töötajad ühekülgsetele eesmärkidele ja viis nad eemale organisatsiooni jaoks oluliste muudatuste tegemisest. Goldratt kritiseerib ka ühekülgsete, mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk ,,pudelikaeltega", et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust. P. Drucker propageerib juhtimiskeskkonnalt (managerial society) ettevõtlikule keskkonnale (enterpreneurial
ABM) põhimõtted töötati välja rahvusvahelise arendusühenduse sponseeritud kolmeaastase aren- dusprojekti käigus aastatel 1986–1988. Koos uue kuluarvestuse metoodika väljatöötamisega kir- jeldati ka juhtimise metoodika, mis rajaneb tegevuspõhisest kuluarvestusest saadaval informat- sioonil. Seda metoodikat hakati nimetama tegevuspõhiseks juhtimiseks. Kuna nii ABC-d kui ka ABM-i rakendatakse ettevõtetes tavaliselt üheskoos, räägitakse üha enam tegevuspõhisest kulu- arvestusest ja juhtimisest (ABC/ABM).
annaabi.ee 
