nende baasil püstitada uusi ning huvitavaid väljakutseid. Seega aitab andmete konstruktiivne korraldus kaasa asutuse stabiilsele säilimisele ja perspektiivikale arengule. Maksu- ja Tolliameti jaoks on veatu dokumendihaldus samuti tähtis. Maksuametil on õigus kontrollida viimase kolme aasta dokumente. Kui tekib kahtlus maksudest kõrvalehoidmisest, siis kuni kuue aasta dokumente. Seega tuleb säilitada arved, sise-eeskirjad, tsekid, lepingud, aastaaruanded, kuluaruanded,raamatupidamisprogrammi andmed ligi seitse aastat, töölepinguid kümme aastat peale lepingu lõppemist. Isiklikul tasandil puutusin korrektse dokumendihalduse kasulikkusega kokku oma eelmises töökohas. Tekkis segadus minule lubatud puhkuse kuupäevades samal ajal, kui olin paar päeva juba töölt eemal reisil. Olin teinud korrektse avalduse ning saanud selge vastuse, et firmale minu soovitud aeg sobib. Samuti oli puhkuseplaan kõigi töötajate poolt allkirjastatud.
Tehingud kirjendatakse registrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist, et oleks tagatud aruannete tähtaegne esitamine 11 Arved (ostu ja müügiarved) Saatelehed (üleandmis-vastuvõtuaktid) Sularaha kviitungid, tsekid Kassa sissetuleku- ja väljamineku orderid Pangakonto väljavõtted Töötasu ja sellega seotud maksude arvestuse dokumendid (palgalehed) Avansi-, lähetus- ja muud kuluaruanded Inventuuri lugemislehed ja aktid Ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (varud, põhivara) Ostu-, müügi-, rendi-, laenu-, ja muud lepingud Raamatupidamisõiendid 12 Alg- ja koonddokumente ei ole lubatud parandada ega kustutada ega teha nendes õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamisdokumendi järjekorranumbrile.
andmets olulisust ja paindlikkust. Juhtimis andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Üldiselt vajataks mitterahalist infot. Kesksel kohal on kulude arvestus!!! Kuluarvestus e/v- kõigi kulude, mis kujundavad maj.tegevust ja nende kulude võrdlemist eelarvega. Just planeerimisega luuakse alus tulevasele juhtimisarvestusele. Õigeaegsuse nõue: kuna juht. Arvestus on suunatud tulevikku aga kuluarvestus kajastab minevikku, siis on oluline, et info piisavalt ruttu kätte saada. 1.) kuluaruanded peaksid olema kujundatud nii, et iga kuluelementi oleks võimalik võrrelda. 2.) Arvestus perioodid peavad olema kokkulepitud ja standardiseeritud. 3.) Kulude liigitamisel tuleb määratleda klassifitseerimise alused. 4.) Peaks olema määratletud ka kulude jaotamise alused- eeldab kulukohtade ja kulukandjate määratlemist. 5.) Kehtestatud peavad olema varade hindamise alused, eriti tähtis varude juures. Varade
koostamiste kohta, siis kõik lepingud (k.a töölepingud) avalikustatakse Päästeameti kodulehel olevas dokumendiregistris, mis tähendab, et selliseid dokumente pean kindlasti kaitsma AK märkega. Töölepingu puhul on üldjuhul kasutuses AK märked: AvTS § 35 lg 1 p 12 ja/või TLS § 28 lg 2 p 13. 4 Kasutuses on ka majasisesed dokumendid (nt aktid, avaldused/taotlused, kuluaruanded, protokollid jne), mis tähendab, et juurdepääsupiirangut majasisene (valikus on 3 võimalust: avalik, AK või majasisene) võib kasutada vaid majasiseste dokumentide puhul. Üldjuhul kui tööandjal (Päästeametil) või töötajal tekib kahtlus isikuandmete kogumise või säilitamise õiguspärasuse suhtes, on tal võimalus pöörduda abi saamiseks Andmekaitse Inspektsiooni, mida ka paljud teenistujad kasutavad.
· ostu- ja müügireskontro mitme arvestusaastaga. · aruandvad isikud, alimendid, · Võimaldab tööd arvestusaastast kuluaruanded erineva majandusaastaga. HansaRaama Finants pakett+ kolm lisa Finants moodulit 300 + KM
Kassa sissetulekuorderid Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid Müügiarved ja muud tulude algdokumendid Raamatupidamiseõiendid 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid Pangakontode väljavõtted Hankijate ja teenuste osutajate arved Palgaarvestuse ja maksude aruanded Avansi- ja kuluaruanded Varade mahakandmise, allahindluse, ümberhindluse ja inventeerimise aktid Raamatupidamiseõiend 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS XXXX linna raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on XXX linna raamatupidamise ja finantsaruandluse ühtse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud
aruanne Laoaruanne nädala viimasel tööpäeval juht Palgaarvestuse hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks juht algandmed Tööaja tabelid järgmise kuu esimesel tööpäeval juht Puhkuste ajakava 31. jaanuar juht Puhkuseavaldus vähemalt 2 nädalat enne puhkuste juht ajakava muudatust Materjalide kuu viimasel tööpäeval materiaalselt vastutav kuluaruanded töötaja 5 2.3 RAAMATUPIDAMISREGISTER Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse
mida saab sisestada lahtrisse Kurss. Bilansipäeval hinnatakse nõuded ümber vastavalt bilansipäeval kehtivale Eesti Panga valuutakursile ning kanded teostatakse raamatupidamisõiendi alusel finantsmoodulis. 2.2 Muud lühiajalised nõuded Muude nõuete all kajastatakse antud laene ja nõudeid aruandvate isikute vastu. Kui ettevõte annab laenu ning maksab välja selle pangakontolt, siis kirjendatakse tehing Merit Aktivas : D 12271 K 1010 Tehingud aruandvate isikutega nt. lähetuse- ja kuluaruanded kirjendatakse finantsmoodulis finantskandena. Finantskandesse on vaja sisestada tehingu kuupäev, viide dokumendile, mille alusel kanne teostatakse ning korrespondeeruvad kontod koos tehingu kirjeldusega. 2.3 Ettemaksed Ettemakstud kulud jagunevad vastavalt nende sisule: kindlustuse ettemaksed, reklaami ettemaksed, tagatisrahad ja muud ettemaksed. Ettemakseid sisestatakse vastavalt ettemaksuarvetele Merit Aktiva ostumoodulis.
Kassa sissetulekuorderid Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid Müügiarved ja muud tulude algdokumendid Raamatupidamiseõiendid Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid Pangakontode väljavõtted Hankijate ja teenuste osutajate arved Palgaarvestuse ja maksude aruanded Avansi- ja kuluaruanded Varade mahakandmise, allahindluse, ümberhindluse ja inventeerimise aktid Raamatupidamiseõiend Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. 2.5 Dokumendite säilitamine Raamatupidamise algdokumente säilitatakse 7 aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati, välja arvatud Euroopa Liidu kaasfinantseeritavate
Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud
otsuse. Ühtne kuluarvestussüsteem kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõtte tegevuses ja see peab võimaldama kuluvõrdlusi, tooma välja optimaalseid lahendusi ja kõrvaldama ebaefektiivsust. Ei ole ranget ja kiiret reeglit, mis määraks, mis on ühtne kuluarvestussüsteem. Siiski ollakse nõus, et ühtne kuluarvestuse süsteemi tunnuseks on: Kuluaruanded ja teated need peaksid olema organiseeritud ja kujundatud nii, et iga kuluelementi saaks kergesti võrrelda; Arvestusperioodid peab olema kokku lepitud ja standardiseeritud, milliseid ajaperioode kasutatakse (päev, nädal, kuu, kvartal, 4 kuud jms); Kulude liigitamine tuleb määratleda klassifikatsioonisüsteem, et sarnaseid kulusid saaks liigitada ühel moel, mis hoiab ära ühe artikli liigitamise vahel kaudseks, vahel otseseks kuluks;
kassa sissetulekuorderid või muud sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid; agentide, operaatorfirmade vms aruanded perioodi tulude kohta, kui õiendi põhjal ei koostata neile arvet; raamatupidamisõiendid (nt kassapidajate puudujäägi aktid); 8 muud tuludokumendid. Väljamineku- ja muude kulude algdokumendid: hankijate poolt esitatud aktid ja arved; lepingud; avansiesildised; aruandekohustuslike isikute kuluaruanded; varude laost või vastutavalt hoiult väljastamise saatelehed; ettemaksude aluseks olevad dokumendid; töötasu määramise dokumendid, palgalehed, tööajaarvestustabelid; muud kuludokumendid. Kõik kuludokumendid peab olema enne heaks kiitnud vähemalt üks isik asjaomase osakonna juhataja, kes vastutab kulude põhjendatuse ja eelarvele vastavuse eest. Kuludokumente on soovitatav käsitleda ja kinnitada elektrooniliselt.
ülevaatlikult ja süsteemselt, lähtudes infotarbija vajadustest; · Piisav täpsus -- tähendab, et info täpsusaste peab võimaldama konkreetsel juhul teha majanduslikult põhjendatud otsuse; · Ühtne -- ühtne kuluarvestuse süsteem tähendab samade meetodite, põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõttes, võimaldades kulusid võrrelda ja seeläbi tuvastada ning kõrvaldada ebaefektiivsused 1)kuluaruanded peaks olema kujundatud nii,et iga kuluelementi saaks kergesti võrrelda.2)arvestusperioodid peavad olema kujundatud selliselt,et kulude koondamine nendel ajavahemikel annaks juhtidele vajalikku teavet.3)kulude liigitamise alused peaksid kajastuma ettevõtte kontoplaani ülesehituses selliselt, et see rahuldaks nii finants- kui ka juhtimisarvestuse nõyudeid ning ei tekitaks vaidlusi, kas antud kulu on otsene või kaudne.4)määratletud peavad
d) kunstiteadus ja ajalugu visuaalne esteetika, ruumi- ja keskkonnateooriad. Teatriajalugu uuritakse minevikku. Uurimisobjekt tuleb rekonstrueerida, kuna see ei säili ajas. Rekonstrueerimiseks on mitmeid allikaid. Lavastuse mõistmiseks tuleb silmas pidada selle loomise konteksti. Teatriajaloo allikad on a) draamatekstid lavastaja, näitleja märkmed b) lavastuse põhiinfo kavalehed, afisid, flaierid jne. c) statistika, dokumentatsioon teatrijuhi käsikirjad, müügiaruanded, kuluaruanded d) kriitika, teatriajakirjandus kriitika on subjektiivne e) fotod, heli- ja videosalvestused valikuline, sõltuvalt finantsolukorrast f) kavandid, tehniline dokumentatsioon ja säilinud esemed g) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon Teatrihistorigraafia teatriajaloo kirjutamine Teatrikriitika operatiivsem ja päevakajalisem kui teatriteadus. Aluseks teatriajaloo kirjutamisele. See on seotud eelkõige ajakirjandusega.
algandmed Tööaja tabelid järgmise kuu esimesel tööpäeval osakonna juht Puhkuste ajakava 31. jaanuar tegevdirektor Puhkuseavaldus vähemalt 2 nädalat enne puhkuste Osakonna juht ajakava muudatust Materjalide kuu viimasel tööpäeval materiaalselt vastutav 87 kuluaruanded töötaja 4 5 9. Finantsarvestus ja juhtimisarvestus, nende erinevused. Majandusarvestus on süstemaatiline protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele. Tegevused: majandustehing, selle dokumenteerimine, hindamine, süstematiseerimine, registreerimine, kokkuvõtete tegemine, aruannete
annaabi.ee 
