maakonnast. Väljaspool keeleala on võru keele kõnelejaid rohkem veel Eesti suurtes keskustes nagu Tartu ja Tallinn. Kõnelejate arv: Ca 70 000. 1998. aastal läbi viidud arvamusuuringu järgi räägib 90% võru keeleala elanikest võru keelt. Neist 45% teeb seda igapäevaselt. Tartu Ülikoolis on võimalik võru keelt õppida kursuse "Lõunaeesti keel" raames kahe semestri ulatuses. Võru Instituut ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on korraldanud täiskasvanute võru keele ja kultuuri kursusi õpetajatele, välismaalastele ja mujalt Võrumaale elama tulnuile. Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant). Igal aastal toodetakse mõned võrukeelsed tele- ja raadiosaated. Aastal 2004 esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel Ýstanbulis ansambel Neiokõsõ võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee'). Üldiselt häälduvad võru tähed samuti nagu eesti keeles, v.a
interaktsionalismile nime ning kirja pannud kolm keskset põhimõtet interaktsionismis. 12) Erving Goffman - dram lähenemine (argielu sotsiaalsed suhted kui teatrilava). 13) Robert Entman - lõi Goffmani "raami" mõistele toetude raamistamise teooria (sisaldab teatavate hoiakute esiletõstmist ning teiste apektide maha vaikimist, julgustades aud teatud tõlgendusteks. Samas ei ole tegemist pealesurutud ideoloogilise struktureerimisega). 1) Bennett (1998) sõnastas selle, et kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted; 2) Stuart Hall - tema kodeerimise-dekodeerimise mudel aitab selgitada erinevuste teket sõnumi looja mõeldud ja sõnumi vastuvõtjani jõ sõnumi tähenduse vahel. 3) Roland Barthes - lõi müüdi mudeli. Müüdid on ideoloogiliselt raamistatud sõnumid, m vajalikud, et valitsevad ideoloogiad, väärtused ja suhtumine oleksid tavapärased ning iseenesest mõistetavad. 4) M
· + : annavad selge selgituse inimese käitumis ekohta ja lubavad inimesi võrrelda · - : neil puudub omavaheline üksmeel: millised on need faktorid? Palju neid on? (16, 2); kõik need isikuses joonte teooriad on konsatnteerivad fakte: ütlevad, et nii ON, aga ei seletad, miks nii on. Kõige populaarsem teooria on hetkel kaasaegne "Suur viisik" e OCEAN, et inglise keels iga täht tähendab üht isikuse fakti. · See teooria on leidnud kinnitust mitemete kultuuriuuringute tõttu. · Kõik need 5 faktorit tulevad sõltumata kultuurist · See on saadud statisitlise uurimise tulemusena 1. E ekstravertus(aktivist)/intravertuse(kinnisus)-faktor 2. A sotsiaalsus - soe, sümpaatne, sõbralik, viisakus, ja teine äärmus on kõik need vastandid 3. C - Meelekindlus, teadlikkus. Näitab, kui kompetentne, kohusetundlik inimene on, vastutusvõimeline 4. N neurootilisus e emotsionaalne stabiilsus. Kõrge kergesti ärrituv, ärev, masenudnud 5
Koostöös Tartu Ülikooliga on valminud digitaalne eesti murrete korpus (http://eesel.fil.ut.ee/art.html). Tartu Ülikoolis pani eesti murrete ja sugukeelte uurimisele aluse Lauri Kettunen, seda on jätkanud Oskar Loorits, Paul Ariste, Tiit-Rein Viitso, Aino Valmet, Karl Pajusalu jt. Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv sisaldab murdetekste, helisalvestisi, foto- ja filmikogu. 2000. a avati Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (http://www.ut.ee/lekeskus/). Murdekeelte väärtustamine 1980. a-il tekkis murdekeelt ja kultuurikeskkonda väärtustav kodanikuliikumine, mille üheks väljundiks sai võru uus kirjakeel Lõuna-Eestis. Entusiastid on rajanud murdekeelse Vikipeedia, loonud multimeediamänge, edendanud kirja- ning laulukultuuri. Murrete uurimist ja keele kasutusala laiendamist toetavad riiklikud programmid. 1995. aastal loodi riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut (http://www.wi.ee). Kohaliku
Koolkonda liikmed algasid massikommunikatsiooni uurimise, eriti Robert Park ja tema õpilane H. Blumer, rõhustasid massimeedia võimalikku positiivset rolli näiteks, sisse rändajate sulatamisel nende uue asukohamaa rahva hulka. Identiteet isiku või inimkoosluse spetsifiline määratlemine enda või teiste poolt, vastavalt sotsiaalsetele, kultuurilistele või teistele tunnustele. Kommunikatsioon on identiteedi kujundamiseks ja säilitamiseks vajalik tingimus. Birminghami koolkond. Kultuuriuuringute keskus, mis asutas R. Hoggart koostöös S. Halliga. Koolkonda töö mõjutas suuresti kriitiliste kultuuriuuringute arengut, sealhulgas vastuvõtu uurimist ja feministlikku meediauurimist. Berminghami koolkonnaga seostatav kriitiline lähenemine kutsus esile olulise nihke selle mõistmises, millest mõju võib meediatekstides peituv ideoloogia auditooriumile avaldada. Stuart Halli kodeerimise dekodeerimise mudel. Massikultuur varem tähendas see mõiste üldiseld melelahutuse ja
KULTUURIUURINGUD 31. Millele vastandus ja millest lähtus nn Birminghami koolkond? [Kultuuriuuringud, lk 231] Birminghami koolkond vastandus jäigale akadeemilisele keskkonnale, kus tähelepanu vääriv kultuur oli elitaarne, kõrgkultuur. Birminghami koolkond lähtub sellest, et kultuurinähtuste alla käivad kõik ühiskondlikud eluviisid ja et need eluviisid, valdkonnad ja elemendid on omavahel vastastiku suhestunud ja moodustavad ühiskonnas terviku. 32. Mida tähendab, et kultuuriuuringute alus on teadusliku uurimistöö poliitiline motiveeritus? [Kultuuriuuringud, lk 232] Uurimistöö poliitiline motiveeritus ehk agenda lähtub sellest, et juba millegi uurimise väärseks tunnistamine toob mingitel eelistustel midagi tähelepanu alla ja jätab midagi välja. Birminghami koolkonna agenda oli anda hääl ühiskonnas vähemustele, muidu hääletutele. Uurides teaduslikult, kuidas inimeste igapäevane kultuuriliste tähenduste tõlgendamine,
Paul Hagu Paul Hagu on sündinud 02. oktoobril 1946. aastal Meremäe valla Ostruva külas. Ta on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli. Praegu Tartu ülikool eesti rahvaluule dotsent, eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur, 2003/2004. õppeaastast eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli hoidja. 1988. aastast ajalookandidaat. kaitstud tööks " Setude agraarkombestik ja uskumused". Tartu ülikooli juures tegutseva Lõuna-Eesti keele ja kultuuriuuringute keskuse juht. Värska ja Setomaa rahvas tunneb Paul Hagu laiemalt 1990. aastatest. Tema sõnavõtud seto kongressil , osalemised Setomaal korraldatud üritustel ja eriti viimasel ajal etteasted meestelaulugrupiga Liinatsüra' on teinud ta tuntuks ka noorema põlvkonna ehk õpilaste seas. mõned Paul Hagu olulisemad tööd ja artiklid, sõnavõtud 1980. aastast alates: 1. Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena 2. Uba ja hernes setu laulutraditsioonis 3
reeglite leidmist Maailmakultuur üleilmastumise mõju kultuurile loobumine "suurtest narratiividest" "keskuse" tähenduse vähenemine loobumine kategoorilisest "meie-nende" vastandamisest, enese tajumine mitmekihilises kultuurikoosluses 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust,
Ühesuunaline kommunikatsiooni mudel enam ei kehti .Ühiskonnakriitiline vaatepunkt ja väärtuste neutraalsuse eitamine ,Edastamise mudeli eitamine kommunikatsioonis Mitte-deterministlik lähenemine meediatehnoloogiale ja teadetele Interpretatiivse perspektiivi kasutamine Kvalitatiivne metodoloogia .Kultuuriteooriate või poliitökonoomiliste teooriate eelistamine .Mure ühiskondliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiaku põhjuste pärast Alternatiivse lähenemise edu, mille tagas suuresti kultuuriuuringute humanitaarteaduste tugevnemine, pole sundinud vanu oponente relvi käest andma Domineeriva ja alternatiivse paradigma erinevustel on sügavad juures, nende eksistents takistab ühtse kommunikatsiooniteaduse väljakujunemist. Erinevus tuleneb massikommunikatsiooni olemusest, mis .puudutab ideoloogiat, väärtusi ja ideesid ning võimaldab seega alati ideoloogilisi tõlgendusi :Kommunikatsiooni neli mudelit
võrdlusuuringuid Kultuuri käsitlevad sotsiaalteaduste suundi: kultuurisotsioloogia (väärtused ja normid ühiskonnas); kultuuriuuringud (identiteet, subkultuurid, popkultuur, emotsioonisotsioloogia, kultuuritüübid); tarbimisuuringud (preferentsid, popkultuuri tarbimine); kultuurikommunikatsioni uuringud (tekstid, semantilised süsteemid ja süsteemidevahelised tähendused) jne. Kultuuriuuringute teoreetilisi suundi: Makrostruktuuri uuringud (Marx, Simmel, Durkheim); dekonstruktivism (Derrida); kriitilised uuringud (Adorno, Bourdieu jne); kriitilised sisu-uuringud (Gerbner) jne. Poliitika. Politoloogia. Politoloog. Poliitikat kõige paremini määratlev märksõna on võim (sh võitlus võimu pärast, võimu teostamine, võimusuhete korraldamine, võimu jaotus, võimule allumine). Poliitikat võib leida
TEOORIATE + = annavad selge ja sirgjoonelise selgituse inimese käitumise kohta, lasevad inimestel end võrrelda. Inimestele meeldib alateadlikult end teistega võrrelda, see annab aluse. TEOORIATE - = 1)puudub omavaheline üksmeel- mis on siis tähtsamad faktorid? Palju? 2)Rohkem konstanteerivad fakte, ütlevad, et nii on. Nad ei seleta, kuidas see tuleb? Populaarsem tänapäeval on (kaasaegne) Suur Viisik. On leidnud kinnitust erinevate kultuuriuuringute kaudu. Et omadused tulevad kultuurist. Saadud keelelise uurimise baasil. Ocean- 1)ekstravertsus ja introvertsus (E). 2)Teine sotsisaalsuse faktor (A) inimene on sõbralik, heatahtlik, omakasupüüdmatu. Sümpaatne. Teisalt nende vastandid. 3)Meelekindlus ja teadlikkud (C-conscious). Kompetente, organiseeritud, kohusetundlik. 4) (N) Neurootilisus. Emotsionaalne stabiilsus. Kui kõrge, siis ärevil ja masendunud. 5)(O); avatus kogemustele. Uudishimu,
• CCCS ühendas erinevaid paradigmasid: feminism, postmodernism, kriminoloogia, konstruktivism. CCCS’s lähtuti nii vanematest Eriksoni ja Colemani lähenemistest kui uuematest Bourdieu käsitlustest. • Birminghami koolkond mõjutas tugevasti Põhjamaade noorsoouurijaid. • Birminghami koolkonna järgseid arenguid iseloomustab jagunemine kultuurilisteks ja sotsioloogilisteks uuringuteks. Neid suundi on rahastatud erinevatest uurimistoetustest. • Kultuuriuuringute fookus on olnud kultuuri produktidel ja noorte innovatiivsusel, sotsioloogilised uuringud on keskendunud sotsiaalsele reproduktsioonile ning eriti sotsiaalse ebavõrdsuse uurimisele. Noorsoouuringud Põhjamaades Vaatamata valdkonna uudsusele on Põhjamaades noorsoouuringud suhteliselt hästi arenenud. Uurijaid võib leida erinevatest akadeemilistest valdkondadest ja instituutidest. • Põhjamaade tasemel on arendatud koostööd uurijaid, praktikuid ja poliitikuid ühendava
struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad ¨ iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist Maailmakultuur · üleilmastumise mõju kultuurile · loobumine "suurtest narratiividest" · "keskuse" tähenduse vähenemine · loobumine kategoorilisest "meie-nende" vastandamisest, enese tajumine 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 13 mitmekihilises kultuurikoosluses Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad. Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste: Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust,
tekib maailmaajaloos ühe korra, kindlas kohas, levib sealt üle maailma. Radikaalsemas vormis on üleüldse maailmas üks kultuurikolle, kus on tähtsamad nähtused tekkinud ja sealt levinud üle maailma. Oluline on teha kindlaks, kus maailma paigas on mingid nähtused tekkinud ja see seletab kultuuri arengu ära. Pakuti välja nt muistne Egiptus, muistne Babüloonia, muistne Hiina. 2. Saksa-Austra koolkond (Ratzel, Graebner, Schmidt), kultuuriuuringute teooria. Teistsugune lähenemine: kultuuriringide teooria. Idee: kultuurielemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise üksikuna või tervete komplektidena. Need ringid on määratletud selle järgi, et teatud suuremates piirkondades maailmas on kultuurielementide kompleksid sarnased. Ei ole ainult üks rahvas, keda saab eristada mingi erilise kultuurikandjana. Eristasid umbes 8 kultuuriringi. Ühes suures regioonis on sarnane kultuur
originaalsus ja individuaalsus - just see, mis oli kunstile omane. Kultuuri teine tähedus: antropoloogiline Antropoloogiline kultuuri tähendus mitte elitislik, vaid ,,omibuss": sisaldab kõike inimese tehtavat. Sellest tuleneb kultuuri mõistmine, mis sai alguse nii prantsuse teooriaga kui ka tekkis vastukaaluks Frankfurti koolkonnale: kultuur kui tekst. Kultuuri saab lugeda ning kultuuri elemendid suhtuvad teineteisse nagu teksti elemendid. Kultuuriuuringute kasv 70ndatel. Mingis mõttes tähendab postmodernistlik keeleline ja kultuuriline pööre tagasipöördumist antropoloogilise kultuurinägemuse poole. Esteetika ja märgi nägemine kõikjal - ilmselt ka ajalooline protsess, kus tõesti märke tuli juurde. Postmodernism, mis tegeleb tähenduse kadumisega. Võib paralleeli tõmmata Nietszche ,,kõik on tõlgendus"-ga Spektakulaarne ühiskond Jean Baudrillard (1970) Consumer Culture
annaabi.ee 
