17. saj tekkis juba eraomandus. Killustatus tõi kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Hiina elas sel ajal läbi mitmeid ebaõnnestumisi, segadusi ja sisevaenu, samuti kestis võitlus piiriäärsete barbarite vastu. Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Keskvõim nõrgenes peaaegu kokkuvarisemiseni, kestvad sõjad vürstide vahel kurnasid maad, vähendasid elanike arvu ja madaldasid üldist kultuuritaset. Moraal langes: usk sattus põlu alla, seadused ei toiminud, nõrgemaid rõhuti. Levis varastamine ja röövimine, lakkamatud sõjad. Rahvas pidi aga andma valitsejatele vahendeid suurejooneliste pidude korraldamiseks. Seetõttu tekkisid erinevad õpetused, mis esitasid ühiskonnaelu parandamise retsepte. Tekkisid isikud, kes püüdsid maad korralageduse eest päästa; nende seas oli väejuhte, poliitikuid ja filosoofe Laozi, Kong Fuzi ja Mengzi. Mõnede arvamuste kohaselt aga oli 6.-5
"Vanemuine". Seltsi loomise paberitele kirjutasid alla 25 meest, peamiselt käsitöölised ja mõned intellektuaalid Tartust. Vastavalt seltsi esimesele statuudile oli laulumänguselts ,,Vanemuine" meeskoor, kuigi aeg-ajalt kasutati esinemistel ka naiskoori, s.t. ajutiselt esineti segakoorina. 1873.aastast alates hakkas koor K. A. Hermanni juhatusel pidevalt tegutsema segakoorina. ,,Vanemuise" seltsi koori asutamine pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Selleks, et tõsta üldist kultuuritaset, korraldas ,,Vanemuise" laulu- ja mänguselts n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. Carl Robert Jakobson pidas selles Tähe tänava seltsimajas ka oma kuulsad ,,Kolm isamaalist kõnet". "Vanemuise" seltsis etendatud näidendid kirjutasid algul papa Jannsen ja Koidula muidugi ise ning esimesiks näitlejaiks olid samuti Jannsenite perekonna liikmed
aastaga, mil hakkas ilmuma J.V. Jannseni "Perno Postimees". Peale majandusliku arengu ning sotsiaalsete, kui ka poliitiliste olude ajakohastumise, virgutas rahvuslikku ärkamist uue kirjakultuuri sünd eestlaste endi etnilise eripära alusel, tänu millele sai arenema hakata ka meie rahvuskultuur. Näiteks Euroopa etnitsistliku koolkonna tuntuima esindaja Anthony D. Smithi käsituses ei kajasta rahvuslus mitte üksnes poliitilist ideoloogiat, vaid eeskätt kultuuritaset, mistõttu ta peab täiesti võimalikuks etnilise identiteedi kestmist läbi ajaloo ka ilma riikluseta (Smith A.D. National Identity). Meie äratajate pikem eesmärk aga ise seda sel hetkel veel lõpuni teadvustamata, oli siiski iseseisev vabariik - seda nii poliitilises, kui ka kultuurilises mõttes. Selle ajajärgu kolm kõige enam silmatorganud meest olid kahtlemata Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson ja Johann Voldemar Jannsen. Autor toob lisas ära ka nende meeste lühi
põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. 1.2 Iseloomusta kreeklaste ühtekuuluvustunnet ühises võitluses pärslaste vastu. (96) *Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Nad austasid jumalaid (ühiseid) ja kõnelesid murdeid. *Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu 5.saj. algul e.Kr. *Kreeklased nimetasid end helleniteks. Kõiki teisi rahvaid aga barbariteks (sõna "barbar" ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset). -Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98) *Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased. *Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed, kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki.
Oluline on õpitu reflekteerimine. Inimest ei arenda kogemus, vaid inimese poolt sellele omistatud tähendused, see milleks kogetu teda inspireerib nii tunnetuslikul kui tegevuse tasandil. Sisekoolituse erinevus väliskoolitusega nt, et sisekoolitusel märksa laiemad mõjud. Hästi planeeritud sisekoolitus aitab kujundada ühist nägemust org eesmärkidest ja tegevuse strateegist, parandada töörahulolu ja inimestevahelisi suhteid, tõsta personali üldist kultuuritaset, tõsta ametialast kompetentsust ja motiveerumist enesearendamisele. Kui enesearendamise suhtes valitseb positiivne hoiak ning orgs toimivad süsteemid tuginevad töötajate pideval enesetäiendamisel, on alus õpimotivatsiooni kujunemiseks olemas. Koolitusele eelnevate tegevuste süsteemsusest ja põhjalikkusest sõltub olulisel määral nii osalejate õpimotivatsioon kui ka koolituse tulemuslikkus tervikuna. Koolitusjuhi ülesandeks on koolituse kavandamise ühe osana koolitajate meeskonna
õnn ja rõõm” ning Lydia Koidula luule tekstidele põhinevad “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani” Kolmas päev: üksikute kooride kontsert ja võistulaulmine Osalejaid oli üle Eesti: üle 40 meeskoori ligi 800 lauljat ja 5 mängukoori (56 pillimeest), peamiselt Tartu- ja Viljandimaa lauljad ja pillimehed, publikut oli 15000. Peadirigendid: J. V. Jannsen ja A. Kunileid. Tähtsus: Laulupeod tugevdasid eestlaste rahvuslikku eneseteadvust ning tõestasid nende kõrget kultuuritaset. Andsid tõuke Eesti kooriloomingu arenguks. 8. Esimesed asjaarmastajad heliloojad: Aleksander Kunileid (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed) , Karl August Hermann (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). A. Kunileid - (1845-1875) on jätnud jälje eesti muusikaajalukku isamaaliste lauludega. Oli silmapaistev koorijuht ja esimese laulupeo peadirigent. Koorilaulude kogu: ,,Wanemuise kandle healed''
"Vanemuine". Seltsi loomise paberitele kirjutasid alla 25 meest, peamiselt käsitöölised ja mõned intellektuaalid Tartust. Vastavalt seltsi esimesele statuudile oli laulumänguselts ,,Vanemuine" meeskoor, kuigi aeg-ajalt kasutati esinemistel ka naiskoori, s.t. ajutiselt esineti segakoorina. 1873.aastast alates hakkas koor K. A. Hermanni juhatusel pidevalt tegutsema segakoorina. ,,Vanemuise" seltsi koori asutamine pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Selleks, et tõsta üldist kultuuritaset, korraldas ,,Vanemuise" laulu- ja mänguselts n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. Carl Robert Jakobson pidas selles Tähe tänava seltsimajas ka oma kuulsad ,,Kolm isamaalist kõnet". "Vanemuise" seltsis etendatud näidendid kirjutasid algul papa Jannsen ja Koidula muidugi ise ning esimesiks näitlejaiks olid samuti Jannsenite perekonna liikmed. Nii oli
3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt "valge" muutub "valgusküllaseks" 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused. Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid. 2. Sotsiaalsed tunnused. Kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvust (elukutset, haridustaset, kultuuritaset) Need ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, -leidlikkuses, võõrsõnade tundmises 3. Territoriaalsed tunnused TEEMA 12- TAHE 1. Tahe - on teadlik eneseregulatsioon,mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus.Tahe on inimesele lisam otivatsiooni allikas. 2. Voluntarism- Voluntarismi õpetustes absoluteeritakse tahet ja püütakse teda seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid
Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt "valge" muutub "valgusküllaseks" 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused. Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid. 2. Sotsiaalsed tunnused. Kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvust (elukutset, haridustaset, kultuuritaset) Need ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, -leidlikkuses, võõrsõnade tundmises 3. Territoriaalsed tunnused Tahe Tahte mõiste ja iseloomustus Tahe on teadlik eneseregulatsioon , mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe on inimesele lisamotivatsiooni allikas sellest ammutatake lisajõudu eesmärgi poole pürgimisel. Inimese aktiivsus , tema tegevus võib eneseregulatsiooni seisukohalt olla kas impulsiivne või tahteline
Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Ühtset riiki neil küll polnud, kuid nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid sarnaseid murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates.
(püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt “valge” muutub “valgusküllaseks” 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused. Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid. 2. Sotsiaalsed tunnused. Kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvust (elukutset, haridustaset, kultuuritaset) Need ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, -leidlikkuses, võõrsõnade tundmises 3. Territoriaalsed tunnused Tahe Tahte mõiste ja iseloomustus Tahe on teadlik eneseregulatsioon , mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe on inimesele lisamotivatsiooni allikas –sellest ammutatake lisajõudu eesmärgi poole pürgimisel. Inimese aktiivsus , tema tegevus võib eneseregulatsiooni seisukohalt olla kas impulsiivne või tahteline
Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Ühtset riiki neil küll polnud, kuid nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid sarnaseid murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates.
massilise väljarändamise põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne: nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid samu murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi alguses eKr. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Sõna „barbar“ ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Sellegipoolest pidasid kreeklased end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm – linnriik. Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama. Kuid nende kõrval oli hulgaliselt vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes olid
võimalik saada ka professionaalset erialast teavet, mis aitab korvata puudulikku muusika- haridust. Seega oli pilt meie džässmuusikute muusikahariduslikust tasemest üsnagi kirju. Samas ei saa jätta märkimata džässi stimuleerivat osa noorte muusikahuviliste aktiviseerimisel: džäss tõi palju noori muusika juurde, innustades neid ise musitseerima ja oma teadmisi ning pilli- mänguoskust arendama, tõstes seega oluliselt meie üldist kultuuritaset. 5.2. LIIDRID Sõna “liider” all mõistetakse nii vaimset juhti kui – näiteks spordis – ka “vedajat”, juht- positsioonil olijat, ingliskeelses muusikamaailmas orkestrijuhti (band leader) või sümfoonia- orkestri kontsertmeistrit. Seega, vahel ühendab see väljend kaht küllaltki erinevat tahku inimloomuses – vaimset juhti ehk ideede generaatorit ja praktilist juhti ehk ideede reali- seerijat. Alahinnata ei saa liidri rolli üheski eluvaldkonnas ja on küsitav, kumb tahk
tulevikuvisioone (aspekte). Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Ruumilise planeerimise eesmärk ja vajadus Ülevaade ja tasakaal Inimesed haldavad oma elukeskkonda kasutades teadlikult või alateadlikult looduslikke- ja kultuurilisi ressursse nii individuaalselt kui ka väiksemate või suuremate huvigruppide tegevuse kaudu. Ühiskonna kultuuritaset võib hinnata selle järgi, kuidas looduse ja kultuuriväärtusi kasutatakse. Inimtegevuse ja looduslike protsesside koosmõjul kujuneb loodus- ja kultuurkeskkonna hetkeseisund. Suuri ja kontsentreeritud muudatusi põhjustavate protsesside puhul on enamus inimesi huvitatud eelnevast ettekujutusest keskkonnale mõjuvate muudatuste osas. Väiksemate muudatuste mõjusid osatakse vähem tähele panna, kuid ajapikku võivad paljud väikesed
annaabi.ee 
