Miks loodi? Klooster on kiriku, söögisaali, raamatukogu ja elukambrite kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. Benedictus oli pettunud kaasaegses kloostrielus ja otsustas siis omaenda äranägemise järgi kloostri asutada. 7. Suur kirikulõhe Oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks aastal 1054. Paavsti saadik läks patriarhiga tülli. 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse. 1) antiikkultuuripärand; 2) araabia numbrid; 3) paljud Euroopas kasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest, näiteks alkeemia, tariif, algebra; 4) araabia keel ja Koraan. 9. Mõisted 1) katedraal ehk toomkirik piiskopkonna peakirik; 2) Missa armulauaga jumalateenistus; 3) misjonär kristluse levitaja; 4) preester jumala ja inimese vaimulik vahendaja; 5) peapiiskop piiskopkonna kõrgeim ülevaataja: 6)
kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. Kloostreid loodi inimestele, kes tahtsid palves ja üksinduses jumalat otsida 7. Suur kirikulõhe (millal, kuidas)? Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe ehk skisma, mis jagas kiriku kaheks: 1) Rooma katoliku kirik, mida juhtis paavst 2) Õigeusu-, ehk Kreeka katoliku kirik, mida juhtis patriarh 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse? 1) Hiina kompass 2) India arvusüsteem- araabia numbrid 3) Malemäng 4) Araabia keel 5) Kujunes välja farmakoloogia ehk ravimiteadus 9. Mõisted: Katedraal katoliku kirik Toomkirik luterikirik Missa armulauaga jumalateenistus Preester vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Peapiiskop kindla kirikupiirkonna kõrgeim ülevaataja.
Varajane varajastel 80'ndatel · Külma sõja aegne IdaLääne vastasseis kandus üle ka kultuurivaldkonda. · Ameerika saavutati suuri saavutusi teaduses ja tehnikas. · Loodi võimsaid relvi, mis suutsid hävitada väga palju inimesi, hooneid ja linnu. · Samal ajal aitasid teadlased muuta paljude inimeste igapäevaelu paremaks ja mugavamaks, · Teaduse ja tehnika kiire areng võimaldas ka lihtinimesel kasutada kultuurisaavutusi. · Raadio ja TV, magnetofonid, videoaparatuur ja arvutid tõid igast üritused kodusse. · Tekkisid erinevad moesuunad. · Meelelahutuste sissetulekud suurenesid ja inimesed hakkasid rohkem tegelema meelelahutusega. · 1960. aastatest hakati rääkima ka mitmesugustest liikumistest, näiteks feministlik liikumine. · Naiste osa ühiskondlikus elus kasvas, kuid mõned ebavõrdsusega seotud probleemid on seotud tänapäevani.
Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja kaitseküsimuste eest. Kohalike allutatud rahvaste traditsioonilist eluolu ja religiooni ei üritanud pärslased muuta, vaid võtsid ise neilt üle kultuurisaavutusi (n kiilkirja). Mittepärslastelt eeldati korrapärast maksude tasumist ja lojaalsust Pärsia kuningatele ning toetati kohalikke ülikuid ning jumalaid. Vaatamata hiiglaslikule territooriumile oli Pärsia impeerium kahe sajandi jooksul suhteliselt stabiilne ühiskond ja allutatud rahvaste ülestõuse tuli harva ette. Pärsia suurriigile sai saatuslikuks Makedoonia Aleksandri sõjakäik (334 – 325 eKr), kes üheksa aastaga vallutas Pärsia riigi ja tegi Babüloni
Indoneesiat ja Indo-Hiinat. sintaism 8Milline on vanim India kultuur? Kuidas seda ala tänapäeval 32Millise rahva maa- alal asub tänapäeva Peruu? nimetatakse? Inkade Vanim on Induse kultuur. 33Nimeta rahvas, kes elasid yukatani poolsaarel. Nimeta nende 9Mis on pagood. Iseloomusta. Mis kultuuri kuulub? kultuurisaavutusi. India. Seee on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate maajad, oli oma kiri ja ajalookirjutus katuseservadega tornikujuline tempel. 34Kes on hinduismi peajumal, kõige looja? 10Mida tead terrakotasõdalstest? Millal ja miks nad loodi? Mis Brahma kultuuri kuulub? 35Nimeta India argitektuuri suurteos Kambodzas. Iseloomusta
(põhja NSVL ja lõuna USA. Tulemus: usa lõpetas, tõi väed välja (kaotas) a.iv. Praha kevad A. Dubeck oli tsehho.kommunistlik juht, oli sotsialism, kodaniku ja majandus vabadus, NSVL väed viidi sisse, ,,Brezneri doktriin" b. Oskab seletada nende põhjuseid, sisu ja tagajärgi (pidlid) 4. Õpilane teab ja tunneb 1960.aastate tähtsamaid kultuurisaavutusi: a. Küberneetika b. Südame siirdamine c. Apollo kosmoses ja gagarin d. Reklaami kunst e. Sateliidi televiisori jaoks f. Muusika: f.i. The beatles f.ii. Elvis Presley g. M. Monroe h. A. Hitchcock filmid 5. Õpilane oskab nimetada 1960.aastate iseloomulikke jooni Lääne-Euroopas (suurbritannias, V prantsusmaa vabariigis, Saksa LV, põhjamaades) a
Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohkem võimalusi vabaks loominguks. Riigivõim ei võinud teha kultuuritegelastele otseseid ettekirjutisi nende loomingu suhtes, kuid ka demokraatiamaades kasutasid riigujuhid kultuurisaavutusi inimeste meelsuse kujundamisks.1920.-1930.aastatel muutus suuresti ka inimeste igapäeavaelu ning seda eriti arenenud riikides.See, mis varem tundus uskumatuna või millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks.Muutuma hakkasid ka ühiskondlikud arusaamad ning hoiakud. Side- ja filmitehnika arengu andsid aga riiguvõimule võimaluse mõjutada inimeste meelsust. Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire edenemine. Riik aitas kultuuri arengule teadlikult kaasa
Mis eristab sunniite ja siiite? Siiidid usuvad, et islami kogukonna juht imaam võib olla ainult Muhamedi ja Ali järeltulija.Ali noorempoeg Husain hukkus koos kaaslastega Karbala lahingus ning siiidid usuvad, et üks Ali järglastest ei surnud ning usuvad, et tuelb viimsel päeval õiglust tooma.Siiidid tähistavad iga- aastastel usupidustustel leinates Husaini märtrisurma.Muudes usuküsimustes erinevad siiidid sunniitidest üsna vähe. 4. Nimetage kolm araablaste olulisemat kultuurisaavutusi ja põhjendage valikut. 1)Islam Araabiat ja rahvaid ühendav religioon. 2)antiikkultuuripärand-nii said araablaste vahendusel Euroopas tuntuks India arvusüsteem nn araabia numbrid.Arv ,,0'' ja malemäng. 3)medresed-Lääne-Euroopa sai hiljem paljude vanakreeka teostega tuttavaks just araabiakeelsete tõlgete ja islamiõpetlaste tööde vahendusel. Kes oli Sinu arvates tuntuim araabia teadlane? Millega ta on tuntuks saanud? Ibn Sina oli arst, filosoof ja poeet
3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Me ei saa hakata ometi inimesi tapma arengumaades ega kätt ette panema. Kõige lihtsam oleks panna paika minngid piirid ,et üle 2 lapse peres ei tohi olla. Kindlasti tuleks arengumaades propageerida kaitsevahendeid. Ka need väiksed liigutused võivad olukorda paremuse poole muuta. 3 kultuuri- või tehnikasaavutust 1) Massikultuurid Teaduse ja tehnika kiire areng võimaldas ka lihtinimesel kasutada kultuurisaavutusi. Raadio ja televisioon, magnetofonid, videoaparatuur ja arvutid võisid tuua kontserdid, spordivõistlused ja muusikafestivalid igasse kodusse. Siinkohal tekkiski sõna massikultuur.Hakati ka laialdaselt kasutama reklaami. Tekkisid erinevad moesuunad ja see suurendas omakorda meelelahutuse tootjate sissetulekuid. 1960. aastatest hakati rääkima ka mitmesugustest liikumistest, näiteks feministlik liikumine, mille tagajärjel on kõikjal maailmas tunduvalt kasvanud naiste osa
2. Õpilane teab milles seisnes 1960.aastatel noorsooliikunime ja mis olid selle põhilised väljendusvormid 3. Õpilane teab tähtsamaid kriise 1960.aastatel: a.i. Berliini kriis a.ii. Kuuba kriis a.iii. Vietnami sõda a.iv. Praha kevad b. Oskab seletada nende põhjuseid, sisu ja tagajärgi (pidlid) 4. Õpilane teab ja tunneb 1960.aastate tähtsamaid kultuurisaavutusi. 5. Õpilane oskab nimetada 1960.aastate iseloomulikke jooni Lääne-Euroopas (suurbritannias, V prantsusmaa vabariigis, Saksa LV, põhjamaades) 6. Tuntakse järgmisi isikuid: a. Mao Zedong b. L. Breznev c. A. Dubcek d. K. Adenauer e. C. De Gaulle f. F. Castro g. M.L. King h. N. Hurustsov i. i. Gandhi j. ernesto Che Geuavara 7. teatakse järgmiste mõistete tähendust ja osatakse neid mõisteid kontsekstis kasutada:
1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito Mussolini, Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson; Õppesisu 9. klass
Massiline väljaränne algas 8. saj. eKr. Kolooniad: kehtestasid polisliku korralduse säilitasid tiheda sideme emamaaga ( kaubandus, uued kolonistid, kultuurisidemed ). HELLAS Kreeka ja kreeklastega koloniseeritud alad. HELLEENID kreeklased. Kultuurivahetud Idamaadega ja oma kõrgkultuuri kujunemine: 8. saj. eKr. Tihenesid kontaktid Idamaadega, mille põhjuseks olid : kreeklaste kolonisatsioon arenenud laevandus Idamaade kultuurisaavutusi: võeti aktiivselt üle kohandati oma vajadustele Selle tulemusena välja kõrgkultuur. Näited: · Foiniikia konsonantkirja baasil loodi 8. saj. eKr. Kreeka tähestikkiri alfabeet. · Väike-Aasia lüüdlaste eeskujul hakati vervima raha ( 7.saj. eKr. ) · Egitusest ja Babülooniast võeti üle teadmised geomeetriast ja astronoomiast. · Egiptusest võeti eeskuju arhitektuuris ( sambad ) ja skulptuuris. KLASSIKALINE AJAJÄRK
Testamendist legendid maailma loomisest ja veeuputusest. Seosed kristlusega: Vana Testamendi tegelased, 1 peajumal, Jumal kaitseb ja karistab, viimne kohtupäev ja maailma jagunemine heaks ja kurjaks. Põhivoolud: stunniidid enamus islamiusulisi elavad Põhja-Aafrikas, Türgs, osaliselt Iraanist ja Araabia ps.-l, tunnistavad usujuhtidena kõiki prohveteid; siiidid elavad Iraagis ja Afganistaanis, tunnistavad usujuhtidena ainult Muhamedi otseseid järeltulijaid. Olulisi araablaste kultuurisaavutusi: arhutektuuris moseed; geograafias 1154 kanti maailmakaardile, Tallin k.a., Kolõrani nime all; teaduses ja kirjanduses ,,Tuhat üks ööd", Moseede juurde rajati koole, Kreeka õpetlaste teoseid tõlgiti kreeka keelest araabia keelde. VARAKESKAEG Varakeskaeg (5-10. saj.) Euroopa oli vaene ja killustatud, talupojad sõltusid rüütliseisuses maavaldajatest. Kõrgkeskaeg (11-13. saj.) jõukus kasvas, lääne-eurooplased läksid vallutusretkedele itta, põhja ja lõunasse.
- 19. Milles seisnes Jaapani edu? Põhjused? - 1868 alustati Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. 20.sajandi alguseks oli loodud kaasaegne tööstus ja raudteedevõrk, moodustatud moodne riigiaparaat, sõjavägi ja laevastik. Jaapan oli konstitutsiooniline monarhia- riigipeaks oli laialdaste võimuvolitustega keiser, keda abistas keisri määratud riiginõukogu, parlamendi volitused olid suhteliselt piiratud. 20. Iseloomustage kultuurisaavutusi ja eluolu 20. sajandi algul. Kuidas mõjutasid teaduse ja tehnika saavutused inimeste maailmapilti? Millal hukkus Titanic? Miks on see sündmus pakkunud läbi aegade palju kõneainet? - Maailm oli Euroopa-keskne. Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Neile mõjusid kohatuna maailma vapustanud katastroofid. Jõukamates piirkondades toimusid uuendused väga kiiresti: kõrgusid pilvelõhkujad, gaasilaternad
at eKr Mükeene ja Tirynsi linnused 2. at eKr Mükeeni linnus Tirynsi linnuse plaan Mükeene lõviväravad 2. at eKr Atreuse varakamber 2. at eKr Ehitustehnika: Suurte plokkidena ehituskivi, valevõlvid, massi koormuse vähendamise võtted. Ehitustüübid: Palee. Megaron. Linnus. Kamber- ja kuppelhauad. Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. Egeuse arhitektuuri kapiteeli tüübid. 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR Vana-Kreeka kultuurisaavutusi võib paljudel aladel pidada Euroopa kultuuri aluseks. See, et Vahemere idaosa muutus alates II aastatuhandest kauba- ja kultuurivahetuse tähtsaimaks piirkonnaks, aitas Kreeka arengule jõudsalt kaasa. Kreeklased panid aluse klassikalistele arhitektoonilistele vormidele, kultiveerisid kunstis ja kirjanduses humanismi ideaali ja püüdlesid
Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasjastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeele haridus algkoolist kõrgkoolini. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Iseseisvusaastail laienes märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest. Valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Samaaegselt tutvustati üha laialdasemalt eesti kultuurisaavutusi: välismail toimusid kunstinäitused, teatrite ja kooride külalisesinemised. Kultuurielu kiire kaasajastumine ei tähendanud traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. 1930. aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus mõningad negatiivsed nähtused. Vaikiv ajastu pidurdas kultuuri kulgemist, sest piirati loomevabadust. Üks osa loovisikutest läks kaasa rahvusühtsuse propagandaga ja teine osa tõmbus tagasi ning hakkas vaikselt protesteerima diktatuuriilmingute vastu.
Värvid: punane, sinine , kollane, roheline, valge, must. Ornament. Palju spiraalimotiive, rosetikujutisi, lehe- ja papüürusemotiive. Seinamaalid tihti ümbritsetud ornamentaalse raamiga. Mööbel. Mööblist ja selle materjalidest andmeid vähe. Knossose palee ühes rituaalses ruumis säilinud kivist troon ja pingid. Trooni seljatugi kõrge, lainelise äärega, trooni jalad kujundatud vesikasvudena (Euroopa esimene troon). ANTIIKAEG. KREEKA. Vana-Kreeka kultuurisaavutusi võib paljudel aladel pidada Euroopa kultuuri aluseks. Kreeklased panid aluse klassikalistele arhitektoonilistele vormidele, kultiveerisid kunstis ja kirjanduses humanismi ideaali ja püüdlesid igati harmoonia poole. Kultuuri levikule aitas kaasa kaubanduse areng. Kreeka kultuurilugu jaotub järgmisteks põhiperioodideks: Homerose ajajärk XI–IX saj eKr arhailine e arhaika ajajärk VIII–VI saj eKr klassikaline ajajärk V–IV saj eKr
annaabi.ee 
