· Inimkultuuri tervikuna võib käsitleda kui informatsioonisüsteemi. Mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, säilitatakse, edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale oma kogemust. · Kultuuriline informatsioon antakse inimesele edasi selle ühiskonna kaudu, kus ta kasvab ja areneb. Kogemus: kasvatus, õppimine, harjutamine, jäljendus, kordamine. · Kultuuri seostatakse mõistega tsivilisatsioon kas geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel loodud kultuuripiirkond. Antiiktsivilisatsioon, hiina tsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon tähistab materiaalset kultuuri. · Kultuuriuuringud algasid 60ndatel. Vastas tol ajal sotsiaalsele tellimusele (noored tahtsid kritiseerida ülikoolis viljelevat kõrgkultuuri). Tekkis huvi subkultuuride (kultuur kultuuris) vastu. Mõistmiseks pidi uurima. · Kultuur jaguneb: 1) materiaalne kultuur eselemis-asjastatud kultuur (autod, masinad, ehitised)
Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured ümara või terava põhjaga potid; nöörkeraamika nõud, mis on nöörijäljenditega lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid
Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured ümara või terava põhjaga potid; nöörkeraamika nõud, mis on nöörijäljenditega lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid
puust . Esemed olid lihvimata ja ei omanud korrapärast kuju . Nöörkeraamika ajal tehtud tööriistad olid lihvitumad ja valmistati ka kirveid jms. Anumad olid kaunistatud nöörijäljenditega ja omasid korrapärast kuju ja oli näha kõrget kunstitaset. 4. Selgita mõisted Neoliitikum noorem kiviaeg Mesoliitikum- keskmine kiviaeg Arheoloogiline kultuur- ühesuguste arheoloogiliste leidudega kultuuripiirkond Arheoloogia- teadus, mis tegeleb väljakaevamistega ning väljakaevatud esemete uurimisega Aletamine- põllu loomine sellisel viisil, et võetakse mets maha ning põletatakse ja saadud tuhka kasutatakse põllul väetisena . Adramaa- muinasajal ja keskajal maamõõtmise viis, maahulk , mida üks mees suudab ühe adraga ära harida. Kolmeväljasüsteem- Ühel põllul ei kasvatata ühte sama kultuuri, põlde vahetatakse. Jaotatakse selliselt, suvivili, talivili ja
jõe äärde rajada. KULTUURILOOLINE TAUST Rapla maakond on oma kultuuritaustalt väga mitmekesine – siin on segunenud maa- ja linnakultuur, pärimus- ja massikultuur, erinevate kihelkondade ja maakondade traditsioonid. Raplamaale on iseloomulik, lähtuvalt tema kirjust ajaloost, keskmisest suurem kultuuriline mitmekesisus. Puudub omakultuuri kese – traditsioonidega maakonnalinn, kogu maakonna osas ei ole ajaloolist kokkukuuluvust. Raplamaa ei ole üks kultuuripiirkond vaid erinevate kultuurikantide – Kullamaa, Nissi, Märjamaa, Vigala, Hageri, Rapla, Juuru, Türi ja Vändra kihelkonnad – kogumik, kus on igast kandist midagi. Viimaste aastakümnete koos tegemised on tekitanud kultuurikeskkonnas siiski omalaadse väärtusliku ühisosa ja Raplamaa eristub selgelt oma naabritest. Maakonna erinevates paikades viiakse läbi mitmeid traditsioonilisi kultuurisündmusi, mis on jätkuvalt populaarsed
tuleks vihma (Kulomba vula). (The sacred...:2008) Just Keenia rannaäärne ala on turistide seas populaarne. Kaya metsade populaarsus aina kasvab ning inimesi hakkab üha enam huvitama erinevate hõimude eluviis. Kuigi Keenia on rajamas rohkem ja rohkem turistile mõeldud ehitisi, peab lootma, et kohalike hõimude elu selle all ei kannataks. 2.4. Setod Iga eestlane on kuulnud setodest. Olgu kuuldu siis nende kommetest, riietest või muusikast, võõraks ei jää see kultuuripiirkond kellelgi. Setod on omapärased oma kultuuri, laulu ja kommete poolest. Setosid on alati tuntud kui töökaid ja laulumeelseid inimesi. Aegade jooksul on nende elukorralduses toimunud palju muutusi, kuid märkimisväärne osa nende kultuuri elemente on tänaseni säilinud. Enim paistab setode juures silma nende riietus: rõivad koos hõberahade ning suure sõlega on ainulaadsed. Põhivärvideks setodel on must, punane ja valge. Erinevalt kihnlastest setod igapäevaselt oma rahvarõivaste
tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) Kreeka emamaa kaart Kreeka kultuuripiirkond Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride - Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja muudele Vahemere saartele, Põhja-Aafrikasse ning mujale, kuhu kreeklased rajasid oma asundused. Kreeka linnu oli isegi Musta mere põhjakaldal. Aleksander Suure väed jõudsid välja India piirideni ja levitasid kreeka kultuuri kõikjal vallutatud aladel. Kreeka kultuuril ja kunstil on olnud läbi aegade tohutu mõju. Kõigepealt õppisid neilt roomlased
Lõuna-Süüria ja Kürenaikaga. peaaegu pool sajandit kestnud ägedate sõdade tulemusel kujunesid u. 270. a. kindlaks peamised hellenistlikud riigid. III saj. tekkis Kesk-Aasias iseseisev hellenistlik Kreeka-Baktria kuningriik, mis kujunes Kreeka ja Makedoonia sõjaväe ülestõusu tulemusel, selle pol. suhtest on aga vähe teada. Oluline on veel Pergamoni riik, hellenistliku maailma tähtis kaubandus-, käsitöö- ja kultuuripiirkond, asetses V-A loodeosas. Hellenistlike riikide sotsiaalne ja poliitiline kriis II ja I saj. e. Kr. Hellenistlike riikide lühiajaline maj. tõus III saj. ning sellel põhinev sõjaline ja pol. võimsus asendusid II saj. üha süveneva pol. ja maj. kriisiga. Samaaegselt hellenistlike riikide langusega muutus üha võimsamaks nende lääne- ja idanaaber: Rooma Itaalias ja Partia despootia Iraanis
palju kulda. Ta ravis ka ühe sadamavahi ülema terveks, kes pika palumise peale Sinuhele kulla asemel oma rauast noa andis, kuigi see oli keelatud, sest metalli ei tohtinud metalli, täpsemalt raudau anda või müüa. Minea demostreeis oma annet härjast saltoga üle hüpata ja härjale selga hüpata ning teenis sellega palju kulda. Lõpuks valisid nad endale laeva, et minna Kreetale, Minea kodumaale. Geograafiline mõiste: -Babüloonia (lk 234)- Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna- Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis. Sellele andis nime pealinn Babülon. Mõisted: -Jumal (lk 237) Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend. Monoteistlikes usundites on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid
kalmetüüpidega et seda nimetatakse rahvuslikuks kultuuriks. Teda huvitas germaanlaste päritolu ning seetõttu tõstis ta germaanlased postamendile, mis tõttu sai halva maine (natsid). Tegelikkuses oli see sellele ajastule lihtsalt omane, iga riigi arheoloogid ülistasid ikkagi enda rahvust. Ta sidus kokku esemete tüpoloogiad, kalmetüübid ja piirkonnad, mis läbi sai areaalid, kus levisid teatud arheoloogilised kultuurid. Kossina seadus: Täpselt piiritletud arheoloogiline kultuuripiirkond kattub alati kindlate rahvastega või hõimudega levikualaga. Arheoloogiline kultuur Selle mõiste võttis kasutusele marksistist arheoloog Vere Gordon Childe 1920. aastate lõpul, tema arvates erinevad materiaalse kultuuri kompleksid vastasid üldjoontes rahvastele tänapäevases tähenduses. Ta sõnastas ka arheoloogilise kultuuri mõiste: Sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
endale orja-tüdruku, kuid Sinuhe keeldub ja Kaptah ostab ise talle. Sinuhele ei meeldi see naine ja ta müüb ta teisele mehele. Süüria ja habiiride vahel tekib sõda. Sinuhe osaleb sõjas. Astate (kreeka.k. , Astárt) oli Kreeka naisjumal. Temast oli teada Piibli kaudu. Baal - (baal) see on semiidi tiitel ja aunimi, mis tähendab isandat ja mida on tarvitatud mitmete vana Lähis-Ida jumalate, vaimude ja deemonite kohta. (lk.165) Babüloonia See oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis. Sellele andis nime pealinn Babülon.Babülooniale pani aluse kuningas Hammurabi (valitses lühikese kronoloogia järgi umbes 1696-1654 eKr), kes ühendas kunagise Akkadi suurriigi alad. Ametliku keelena võeti kasutusele semiiidi keelte hulka kuuluv akkadi keel, usulises kasutuses püsis kõnekeelena väljasurnud sumeri keel. Akkadi ja sumeri traditsioonid
turist saab külastada eri teemadega tube: naiste tööde tuba - aukohal Kihnu naine, naiste käsitöö ja pulmatraditsioonid; meeste tööde tuba - Kihnu mehed laevaehitajatena, kalameestena, pillimängijana, kala- ja hülgepüüdjana. Meeste toas saab kohtuda kuulsaima Kihnust pärit mehega ehk laevakapten Kihnu Jõnniga; lapsepõlve tuba - aukohal laste riided ja lelud. Kihnu kultuur tervikuna on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Ükski teine kultuuripiirkond Eestis sellist tunnustust tervikuna saanud ei ole 36. Mulgid Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas seal tervitab külalisi uhke mulgi mees, kes kannab rahvariideid. Kuju kannab mulgi kuube kuube kannavad Mulgimaal nii mehed kui ka naised. Mulgi kuub on musta värvi pikk villane mantli moodi rõivaese, mis on kaunistatud punase paelaga. Paelad näitavad kandja jõukust mida rohkem paelu, seda jõukam.
Keskaja lõpul tuleb kohalik lina oluliseks. Väikelinnad ei saanud kergesti väliskaubanduses läbi lüüa. Tehti ka laatasid (algselt kirikupüha). Talupojad käisid linnas kaupa turustamas, mõisnikud üritavad vahele pressida. Talupojad tegelesid ka voorimeestena – veeti kaupa ühest linnast teise. Kõrtsidel ka seos maa-linnaga. Linnadevaheline suhtlus ja transport kõrtsidega ju kuidagi seotud. Hansaliit 13.-16. sajandil ühendas Länemere maid Hansa. Homogeenne kultuuripiirkond, alamsaksakeelne. Tihedad omavahelised suhted. Koosnes Hansalinnadest ja kaubanduslikust kontoritest väljaspool Hansat. Asusid Novgorodis, Bergenis, Brückes, Londonis. Liivimaal – Tartu, Viljandi, Tallinn, Riia jne. Hansa tuumiku moodustasid Saksa linnad Köln, Wesenurg jne. Eri aegadel 160-200 linna. Hansal puudus org. struktuur ja tsentraliseeritud juhtimine. 1356 esimene Hansapäev – sõjandus, maksustamine jne. Hansal polnud isiklikku laevastikku ega sõjaväge. 1361
KESKKONNADETERMINISMI RAJAJA!! Samuti mõjutas kultuurigeo kujunemist F. Boasi , kes vastukaaluks keskkonnadeterminismile lõi teooria inimgruppide võimest aktiivselt muuta looduslike keskkondi. Traditisooniliselt peetakse angloameerika kultuurigeo alusepanijaks ameerika geograafi C.Sauerit, kes pani aluse maastike uurimisele kultuuride käsitluse kaudu. Inimene kui loodusemaastike muutja. Ta on väitnud, et kultuur on tegutseja, looduslik piirkond medium ning tulemuseks on kultuuripiirkond. Temast kasvas välja Berkley koolkond- keskendusid materiaalsete nähtutse ja paraktikate leviku väljaselgitamisele ruumis. Välitööde tähtsus oluline. Nt talude kaaridtamine, taimede ja loomade kodustamine jne. Saadi hulgaliselt uurimistulemusi, millega ei osatud midagi peale hakata. Tehti järeldus, et piirkonnad erinevad teineteisest tänu kultuurile. Kokkuvõte: 20 saj esimese poole kultuurigeograafia uurimisteemad tuginesid empiirikalistel teemadel:
Lõuna-Süüria ja Kürenaikaga. peaaegu pool sajandit kestnud ägedate sõdade tulemusel kujunesid u. 270. a. kindlaks peamised hellenistlikud riigid. III saj. tekkis Kesk-Aasias iseseisev hellenistlik Kreeka-Baktria kuningriik, mis kujunes Kreeka ja Makedoonia sõjaväe ülestõusu tulemusel, selle pol. suhtest on aga vähe teada. Oluline on veel Pergamoni riik, hellenistliku maailma tähtis kaubandus-, käsitöö- ja kultuuripiirkond, asetses V-A loodeosas. Kreeka III saj. e. Kr. Kreeka elas nagu Makedooniagi raskelt läbi tema territooriumil palju aastaid kestnud sõdade ja riigipöörete tagajärgi. Kreeka polistes jätkus vabade tootjate laostumine, kes seetõttu kodumaalt jalga lasid. Kogu III saj. jooksul jätkus linnriikide ja hõimuterritooriumide ühinemine liitudeks. Pidevalt, aga kooskõlastamatult võitlesid Makedooniaga Aitoolia ja Ahhaia liit
annaabi.ee 
