Rännete tagajärjed: Lähteriigile: Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv. Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. Suurem surve sotsiaalsfäärile. Rännete liigitamine: Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesoonne Põhjuste järgi: majanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised, keskkondlikud.
· Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne) · Tänapäeval: Ida-euroopast kesk-euroopasse, põhja-ameerika lõunast edelasse 8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE · Pos: väheneb tööüuudus, uued toidud, (lähteriigile) sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, (sihtriik) · Neg: lahkuvad mehed, lahkuvad aktiivsed, läther), suureneb tööpuudus, kultuurikonfliktide oht 9. RAHVASTIKU-POLIITIKA rändepoliitika, iibe mõjutamine, rahvusprobleemid, tööturu reguleerimine 10. LINNASTUMISE-JOONED · 11. SUURED LINNAD · London, Pariis, Moskva, Tokyo, Singapur, New York, Los Angeles, Chicago 12. LINNASTUMISE PROBLEEMID · prügi, saaste, vägivald, kuritegu · ülelinnastumine · keskkonnaprobleemid
Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimus: · Viljakas eas naiste arv · Religioon · Naise vanus sünnitamisel · Kooselu traditsioonid · Väärtused (mida elus hinnatakse) · Traditsioonid ühiskonnas · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Kaasaegses ühiskonnas: · Abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd pole tihedalt seotud · Rasedust ja laste sündi saab planeerida · Laste eest hoolitsemine nõuab palju jõupingutusi ja materiaalset heaaolu · Palju sõtlub riigi perepoliitikast: milliseid soodustusi teeb riik lastega peredele. Suremus: Suremust suurendavad: · Vaesus · Halb tervishoiuolukord · Ebaterve eluviis Surma põhjused: Arenenud riikides: · Südameveresoonkonna haigused · Vähk · Õnnetused · Vägivald Arengumaades: · Sõjad · Vee puudus · Nälg ...
Positiivne mõju sihtriigile: tööjõuturg mitmekesistub, migrndid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivne mõju lähteriigile: väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringuid. Negatiivne mõju sihtriigile: suureneb tööpuudus, kasvab kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus. Arenenud riikides kolitakse järjest enam linnast välja, aga arenguriikides vastupidi. Hiidlinn ehk megalopolis on suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades.
Geograafia kontrolltöö- Rahvastik 1. Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis. Selle maa loodus ei suuda time tulla, jäätmed, nälg, saastavus. 2. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, naiste seisus ühiskonnas, religioon- usk soosib paljulapselisi perekondi, väärtused, traditsioonid, arengumaades arstiabi ja üleüldine abi (sünnitoetused, emapalk, suurperetoetused) 3. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavad tegureid ja too näiteid: Veresoonkonna ja südame haigused, vähk, õnnetused liikluses, enesetapud, vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, looduskatastroofid, näljahädad, veepuudus, sõjad. 4. Seleta graafiku abil demograafilise ülemineku teooriat. Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega j...
migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Iseloomusta linnastumisprotsessi eri regioonides: eeslinnastumine, vastulinnastumine, linnastud, hiidlinn, ülelinnastumine. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: Slumidel puudulik veevärk, kanalisatsioon, elekter, tööpuudus, kihistumine. Keskkonnaprobleemid linnades ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalused: Reostus, tootmine (muuta sõbralikumaks), õhk, hügieen.
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Millised demograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine? 1)DEMOGRAAFILISED: keskmise eluea pikenemine, tõuseb vanurite osatähtsus. 2)SOTSIAALSED: palju pensionääre, sündide arvu vähenemine. 3)MAJANDUSLIKUD: vähe maksumaksjaid, riigikassa ei täitu nii kiirelt. 2. Majandusorganisatsioonid 1) GATT: 1948. a loodud tolli-ja kaubanduskokkulepe, mille eesmärk oli välja töötada maailmakaubanduse reeglid ja korraldada läbirääkimisi. 2) WTO: 1994.a loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandus. 3) IMF: 1944.a loodud Rahvusvaheline Valuutafond, püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finantskriise. 4) Vabakaubanduspiirkond: ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked. Samas säilitakse individuaalne kaubanduspolii...
Positiivne mõju Saksamaale(sihtrigiile)-Mitmekesistub tööjõud;migrandid on nõus töötama kohtadel,kus kohalikud ei soovi töötada;odav tööjõud-on nõus töötama madalama palga eest;sündimus suureneb,kuna migrandid on noored;majandusaktiivsus kasvab,sest tarbimine kasvab. Negatiivne mõju Saksamaale(Sihtriigile)-Suurem surve töökohtadele,suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas;sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega;kasvad kultuurikonfliktide oht;suurem surve sotsiaalsfäärile. 15. Nimeta maailma suuremaid linnu(erinevates maailmajagudes) õp.lk 55). Ameerika-New York,Mexico,Sao paulo,Aasia-Tokyo,Aafrika-Lagos 16. Millistes maailma piirkondades on linnarahvastiku osatähtsus a)Suurim(üle 75%)-Chicago,New York,Los Angeles,Rio de Janeiro,Sao Paulo b)väiksem(alla 25%)-Iirimaa,Bogota,Teheran 17. Iseloomusta linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades(linnarahvastiku
*Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid toite, muusikat, harrastusi *Majandusaktivsus kasvab, sest tarbimine ka Negatiivne mõju Lähteriigile Negatiivne mõju Sihtriigile *Väheneb tööealiste arv, väheneb maksumaksjate arv *Suurem surve töökohtadele *Lahkuvad aktiivsed inimesed, langeb ettevõtlike inimeste osakaal *Sisserändajad ei kohane kultuuri ja tavadega, kultuurikonfliktide *Lahkuvad peamiselt mehed, soolised disproportsioonid oht *Kaotatakse haridusinvesteeringud *Suurem surve sotsiaalsfäärile 11.LINNASTUMISE ISELOOMULIKUD JOONED JA ERINEVUSED ÜHISKONDADES a) Agraalühiskonnas Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis Itta, Indiasse, Hiinasse
kasvab - mõju lähteriigile - mõju sihtriigile *väheneb tööealiste elanike arv, * suurem surve töökohtadele, suureneb maksumaksjate arv tööpuudus sihtriigi elanike hulgas *lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, *sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. *lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad *suurem surve sotsiaalsfäärile soolised disproportsioonid * kaotatakse haridusinvesteeringud Selgita mõisteid Ränne ehk migratsioon- inimeste alalise elukoha vahetus Rändeiive ehk saldo- sisse-ja väljarändajate vahe Linnastumine ehk urbanisatsioon- linnade kasvu ja rahvastiku osatähtsuse tõus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse
Barjäärid: Rände maksumus; kaugus; infopuudus; keeleoskamatus; perekond; tervis; viisapuudus Mõjud lähtepiirkonnale: + väheneb tööpuudus ; saab uusi kogemusi, mida saab kasutada ka kodumaal ; tutvustatakse uusi kultuure - väheneb tööealiste elanike arv ; haridusinvesteeringud lähevad kaotsi ; aktiivsed lahkuvad ; noorte arv väheneb ; vanemate osakaal suureneb Mõjud sihttpiirkonnale: + tööjõud mitmekesistub ; odavam tööjõud ; kasvab tarbimine ; suureneb sündimus - kasvab kultuurikonfliktide arv ; kohalikel elanikel vähem töökohti ; suur surve sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused: * Mehhiko - USA – parem elu ja tasuvam töö * Puerto Rico – USA – parem elu, majanduslik kindlustatus * Türgi – Saksamaa – parem elu, majanduslik kindlustatus * Burkina – Elevandiluurannik – majanduslikul parem * Venemaa – Kasahstan – poliitilised põhjused * Hiina – USA – loodusõnnetused, parem elu * Indoneesia – Malaisia – parem elu 9
kihistumine, puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju. Sihtpiirkonnale: Positiivne: 1)mitmekesistub tööjõuturg 2)migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada 3)odav tööjõud- on nõus töötama madalama palga eest 4)sündimus suureneb, kuna migrandid on noored 5)majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne: 1)Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas 2)sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. 3)suurem surve sotsiaalsfäärile. Lähtepiirkonnale: Positiivne: 1)väheneb tööpuudus 2)paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada 3. Osa välisriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale. 4. Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi. Negatiivne: 1)Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv (see omakorda avaldab suuremat survet
on vähem kui sisse tulnud inimesi. 2003 kuni 2012 aastaga kokku on lahkunud ja tulnud inimesi 12 miljonit millest 5,6 inimestest on sissetulnud ja 3,6 on lahkunud. Üldiselt on sissetulnute arv 2003 aastalt alates suurenenud aga emigreerunud inimeste arv on mõndadel aastatel olnud üpris suur ja praeguseks läinud väiksemaks. Suurbritanniale on see halb, sest nii suureneb tööpuudus ja töökohtadele on surve suurem, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuriga ja kasvab kultuurikonfliktide oht ja surve on sotsiaalsfäärile. Mõnes mõttes on see hea, sest saadakse odavamat tööjõudu ja sündimus suureneb ja koos tarbimisekasvuga kasvab ka majandusaktiivsus. 5. Tööjõud Põllumajanduses töötab 1,40% inimestest, tabelis on riik 184-ndal kohal. Tööstuses töötab 18,20% inimestest, riik on sellega 104-ndal kohal. Teeninduses töötab kõige rohkem inimesi, 80,40%, sellega on Suurbritannia 9-ndal kohal. Suurbritannias on töötuid 15-24-aastaseid 20%. 6. Asustus
Arenenud riikides vastupidi, asutakse elama eeslinnadesse või maale puhtamasse keskkonda. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände tagajärjed: Sihtriikidele Positiivne: Mitmekesistub tööjõuturg Odavam tööjõud Suurenev sündimus, sest migrandid on enamasti noored ettevõtlikud inimesed Majandusaktiivsuse kasv tarbimise läbi Negatiivne: Tööjõupuuduse suurenemine sihtriigi elanike hulgas Kohanematute sisserändajate läbi kasvab kultuurikonfliktide oht Lähteriikidele Positiivne: Väheneb tööpuudus Migrantide paranenud tööoskusi saab võib-olla hiljem kodumaal kasutada Osa mujal teenitud rahast saadetakse kodumaale Tuuakse sisse uut kultuuri Negatiivne: Väheneb tööealiste elanike arv Lahkuvad põhiliselt osavad, aktiivsed inimesed Lahkuvad põhiliselt mehed sooline disproportsioon RAHVASTIKUPOLIITIKA:
keelekasutust kahes või enamas keeles. Eri kultuurides võivad olulised olla hoopis erinevad sotsiaalse konteksti tegurid, mis mõjutavad valikuid sobiliku käitumise ning keelekonventsioonide osas; näiteks mõnelpool on sotsiaalsed hierarhiad olulised, teisal mitte. Termin kultuuridevaheline pragmaatika" on kasutusel juba vähemalt paarkümmend aastat ning põhjapanevaid teoseid on ilmunud päris mitu. Üks laiemaid väljundeid selleteemalistes uuringutes on kultuurikonfliktide seletamine ning nende põhjuste paljastamine. Me kõik reageerime aeg-ajalt intuitiivselt negatiivselt selle peale, kui teise kultuuri esindaja tundub liiga pealetükkiv, intiimne, kalk, ükskõikne või lihtsalt ebaviisakas. Enamasti pole põhjuseks suhtleja ülalmainitud isiksuseomadused, vaid lihtsalt teistsugused käitumisnormid tema ühiskonnas. Kultuuridevahelised võrdlused aitavad uurijal ka sageli näha omaenda
k Osa teenitud rahast saadetakse Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed koju Lahkuvad peamiselt mehed Paranevad migrantide tööoskused sihtriik Mitmekesistub tööjõuturg Suurem surve töökohtadele Odav tööjõud Sisserändajad ei kohane kohaliku kutluuri ja Sündimus suureneb, kuna tavadega, kasvab kultuurikonfliktide oht migrandid on noored Suurem surve sotsiaalsfäärile Migrandid nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei taha 16:07 Rahvastikupoliitika Sündimuse suurendamiseks kasutatakse nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimisega, erinevad kooselu reeglid, peretoetused,
elamistingimused ja haridus. 12) Millised probleemid võivad tekkida a. Riigil, kust välja rännatakse- Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv; lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal; lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. b. Riigil, kuhu toimub sisseränne- Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas, sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, kaasneb kultuurikonfliktide oht; suurem surve sotsiaalsfäärile; hiiglaslikud pagulaslaagrid; hakati kahtlema Schengeli lepingust 13) Iseloomustage migratsiooni Eesti-Soome / Saksamaa-Türgi / USA- Mehhiko näitel. Esitlusest migratsioon ja õpikust lk 39 14) Pagulasprobleemid maailmas – miks on tekkinud, mis võiksid olla lahendused? Pagulasprobleemid on tekkinud, sest mõned inimesed ei saa oma kodumaale tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Lahendused:
–Inimjulgeolek – Inimeste heaolu tagamine. Elatusmiinimum; inimõigused; õigus tervise kaitsele –Poliitiline julgeolek – tihedalt seotud sõjalise julgeolekuga. Edukas poliitiline julgeolek välistab sõjalise sekkumise. Diplomaatia, siseriiklik julgeolek jne –Majanduslik julgeolek – majanduslik tasakaal ning arenguvõimekus. Võime saada iseseisvalt hakkama. –Ühiskondlik julgeolek – sotsiaalsete lõhede vältimine, kultuuri säilitamine, kultuurikonfliktide vältimine jne –Keskkonnajulgeolek – Looduskeskkonna säilitamine, ressursside mõistlik kasutamine –*subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse (võime näha tonti seal, kus teiste jaoks tonti pole) Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide. •Rahvusvaheliste toimijate omavaheline suhtlus. Pole ühest eesmärki. Sõltub olukorrast. Tasub defineerida läbi suhtlejate endi
tuleneva immigratsiooni üleüldise levikuga, põhjustab kokkupõrkeid mitmel kultuurilisel (nagu ka poliitilisel ja majanduslikul) tasandil. Teoreetiliselt on tegemist ühe kultuuri seesmise kaitsereaktsiooniga, mis püüab ära hoida selle kultuuri assimileerimist teise kultuuri poolt. Ajaloost võib tuua näiteid kultuurikonfliktidest kõikide impeeriumite aegadest. Tänaseks päevaks on poliitiline ja kultuuriline situatsioon muutunud ning kultuurikonfliktide iseloom teisenenud. Tänased probleemid puudutavad pigem sallimatust, mis tuleneb kultuuride kõrvuti eksisteerimisest ning võib võtta rahvusvahelise terrorismi mõõtmed, separatismi ning erinevaid etnilisi konflikte. 7.1 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU http://www.koda.ee http://www.epl.ee/news/arvamus/ants-juske-kultuuridevahelistest-erinevustest.d?id=51111779 Lewis, R. D. (2007). Kultuuridevahelised erinevused. Tallinn: TEA. Rannut, Ü. (2010). Uusimmigrantide kohanemine Eestis
Käsitsi arutlus 2-4 teemaelementi väide,näide,arutlus peab poole valima juba sissejuhatuses kava sissejuhatus positiivne lähteriigis väheneb tööpuudus sihtriigis on migrandid nõus töötama kohtades kus kohalikud ei tahad negatiivne: lähteriigis väheneb tööealiste inimeste arv, peamiselt lahkuvad aktiivsed inimesed ja mehed sihtriigis ei pruugi migrandid kohanduda kohaliku kultuuriga ja kasvab kultuurikonfliktide oht Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile Seoses lahtiste piiridega toimub rahvastikuränne pidevalt. Peamiselt otsivad migrandid sihtriigist tasuvamat töökohta ja ootavad seal paremat elu. Inimeste välja- ja sissevoolul võib aga olla nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Alustan positiivsete külgedega. Kui lähteriigist läheb palju inimesi välismaale tööle siis väheneb seal tööpuudus
Oleme selgelt piiririik ning mitte ainult riigipiiri tõttu, vaid on ka piir usulises mõttes. Eestis on näha ka, et vallutajate kultuuri omaksvõtmine võtab kaua aega. Vähem oleme näinud moslemi immigrantide (uue laine) kultuurikonflikti. Kas Eesti ja Vene vahel on kultuurikonflikti? Kuritegude poole pealt tundub, et siiski kõik mõistame norme ühtemoodi. Kuidas võiks ajalisel skaalal kultuurikonfliktide hulk muutuda? Hetkel kontaktid teiste kultuurinormide süsteemidega suurenevad, aga selle tõttu ei pruugi veel arvata, et konfliktide arv Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 suureneb, sest suureneb ka teadlikus. Kas oleme hetkel konfliktide sagenemise või vähenemise faasis? Enne 9/11 olime ehk juba lähedal vähenemise faasile, aga see viis meid tagasi ning pikk aeg on veel ees kuritegevusega lahendatavat kultuurikonflikti.
annaabi.ee 
