skeletilihastesse, näiteks jalgadesse, et kergemini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Õnnetundest põhjustatud bioloogilisteks muutusteks on suurenenud aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses ning muremõtteid tekitavate keskuste rahustamine. Armastus toob kaasa parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsiooni- see on kogu keha hõlmav reaktsioonide kogum, mis tekitab üldist rahulolu ja soodustab koostööd. Imestuse puhul annab kulmukergitus meile suurema vaatevälja ja silma võrkkestale langeb rohkem valgust, mis võimaldab ootamatu sündmuse kohta rohkem informatsiooni saada. Kurbus vähendab energiat ja entusiasmi tegutseda, eriti meelelahutuse ja naudingute osas ning kurbuse süvenedes ja depressiooni lähenedes aeglustab keha ainevahetust. On olemas neli põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm. Seda väidet kinnitab San Franciscos asuva California ülikooli teadlase Paul Ekmani uurimus. Ta tegi kindlaks, et neid
kokkulepet. Signaalid silmadega: Silmad on meie hinge peegel. Erutuse korral suurenevad inimese pupillid võrreldes tavalisega neli korda. Tigedas meeleolus tõmbuvad aga meie silmaterad kokku.Juhul, kui inimesel on midagi varjata, siis ei lase ta endale silma vaadata, kartes, et temast nähakse läbi. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. 5 Kui te püüate kellelegi rääkida seda, mida te ei mõtle, lekib tõde visuaalselt välja. Sagedasemad negatiivsed lekked on: · närviline väljanägemine · agressiivne väljanägemine Närvilisest väljanägemisest annavad enim tunnistust a) ristatud käed või jalad
partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene Kehakeel kliendi töös Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Hoides pilku üleval laubal. võime näiteks läbirääkimisi juhtuda. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. Teisi inimesi matkides väljendame oma nõusolekut nende seisukohtadega. On tehtud katsed, mis tõestasid, et inimene, keda köidab vestluskaaslase kena välimus ja sümpaatsus, hakkab partneri liigutusi jäljendama. teab ja mõistab teenindaja suhtlusvajadusi ja ülesandeid S uhtlusviise ja tehnikaid oskab kasutada õigesti suhtlusvahendina kehakeelt Pilte kehakeelest
nähakse läbi. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Hoides pilku üleval laubal. võime näiteks läbirääkimisi juhtuda. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. Peegelpilt Teisi inimesi matkides väljendame oma nõusolekut nende seisukohtadega. On tehtud katsed, mis tõestasid, et inimene, keda köidab vestluskaaslase kena välimus ja sümpaatsus, hakkab partneri liigutusi jäljendama. Kokkuvõte Eks iga inimene ole kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha on peetud müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik kehakeele abil
.....................................................................................26 4.3.1 Käe surumine.......................................................................................................26 4.3.2 Silmad..................................................................................................................27 4.3.3 Keha uurimine..................................................................................................... 28 4.3.4 Kulmukergitus.....................................................................................................29 4.3.5 Suu.......................................................................................................................30 5 RAHVUSVAHELINE ETIKETT..................................................................................32 5.1 Soome........................................................................................................................ 32 5
Omab samuti kaitsefunktsiooni, ajendades hoiduma eemale ebameeldivatest objektidest. Üllatus - tekib ootamatult ning kestab lühikest aega. Omab samuti kaitsvat ülesannet. Üllatus aitab reageerida uutele ärritustele, pannes meid tähelepanu teritama. Väljendub 6 eriti miimikas. Igal inimesel väljendub sarnaselt. Tunnused: ülahuul on viltu tõmbunud, nina kergelt krimpsus, kulmukergitus (annab suurema vaatevälja, annab ootamatu sündmuse kohta rohkem informatsiooni ning lihtsustab arusaamist tegelikult toimuvast). paasemotsiooni. Üllatus perekonda kuuluvad näiteks: sokk, hämmastus, imestus. Põlgus - põlgust põhjustab samuti ebameeldiv sündmus, objekt või inimene. Väljendub käitumises kus inimene püüab hoiduda ebameeldivast. paasemotsiooni Põlgus perekonda võib lugeda näiteks: vastikus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ärritus, ebameeldivustunne
Tigedas meeleolus tõmbuvad aga meie silmaterad kokku. Juhul, kui inimesel on midagi varjata, siis ei lase ta endale silma vaadata, kartes, et temast nähakse läbi. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. Häbelikud inimesed kardavad ja ei talu sageli silmsidet . Kui silmside kestab juba rohkem kui üle poole ajast on pigem tegu armunutega ja ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslasest kui tema sõnadest . Halvemal juhul põrnitsevad üksteisele aga vaenlased kes on võitlusvalmis , ja ka siis kui teise inimese väide või küsimus tekitab viha või agressiivsust .
· Armastus, õrnad tunded ja seksuaalne rahuldatus toovad kaasa parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsiooni vastandi füsioloogilistele enesemobilisatsioonidele "rünnak-või-põgenemine" reaktsiooni korral, mis on ühine hirmule ja vihale. Parasümpaatiline mudel, mida ka "lõdvestusreaktsiooniks" nimetatakse, on kogu keha hõlmav reaktsioonide kogum, mis tekitab üldist rahu ja rahulolu, soodustab koostööd. · Kulmukergitus imestuse puhul annab meile suurema vaatevälja ja silma võrkkestale langeb rohkem valgust. See võimaldab ootamatu sündmuse kohta rohkem informatsiooni saada, kergendab arusaamist tegelikult toimuvast ja laseb koostada parima tegevuskava. · Igal pool maailmas on vastikust väljendav näoilme üks ja seesama ning see kannab sama mõtet; millelgi on ebameeldiv maitse või lõhn, kas otseses või ülekantud tähenduses
Aga kui oleme seltskonnas, kasvab meie teadlikkus zestidestja me kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meid ümbritsevas seltskonnas. Näiteks naine meeste seltskonnas, võib aeglustada sammu ja hõõritada puusi. Mehed seevastu kohendavad kehahoiakut, tõmbavad kõhu sisse, vahetavad pilke (Jaskolka, 2004: 22). 1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Näiteks kulmukergitus, võib edastada lugematuid tähendusi, olenevalt olukorrast ja kombinatsioonist muu kehakeele ja verbaalse suhtlemisega. Suu ja silmad on meie kõige kõnekamad näojooned (Jaskolka, 2004: 23). 1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides Me anname palju märke ja signaale seda ise teadvustamata. Mõned võivad olla vaevumärgatavad, nagu kulmukergitus. Kui meie meeleolu muutub saadame teadvustamata
1. Loomulikud keeled. Näide: inglise keel, prantsuse keel, eesti keel. 2. Tehiskeeled. Näide: inimeste poolt loodud mingiks kindlaks keeleks arvuti- programmide keel, liiklusmärgid. 1 3. Kunstikeeled (loomulikud keeled põhinevad, aga keerukama süsteemiga). Näide: ilukirjandus. 4. Mitteverbaalsed keeled. Näide: kehakeeled (kulmukergitus, käepigistus). Maailmas on 5000 kuni 6000 keelt. Vahel pakutakse rohkem, vahel vähem. Täpselt on väga raske öelda, sest kindlasti osasid ei teatagi. Kõnelejate arvu on ühe keele puhul samuti raske määratleda. Enamik maailmas keeli on väga väiksed. SAUSSURRE'I TEOORIA Keelemärk on sümbol, mida kasutakse keeles tähenduse edasi andmiseks. Tähistatav (tähendus)
Kurt Jooss´i "green Table" oli suurepäraseks näiteks PGM kasutamisest nihutades balletlikku elegantset kehaasendit modernse ja realistliku suunas. Kõik balletitantsijad, kes selle töög a proove on teinud, on näinud kõvasti vaeva, et omandada seda kehakeelt FACIAL EXPRESSION mitteverbaalses suhtlemises kasutame näolihaseid oma tunnete ja suhtumise väljendamiseks silmad, kulmud, põsed, laup, keel jne peegeldavad meie suhtumist parnerisse ja teemasse. Uurimus on näidanud, et kulmukergitus on signaal millegi äratundmisest või tunnustamisest, selle sümmeetrilised või asümmeetrilised liikumised kõnelevad aga erinevast suhtumisest. Samuti "kõneleb" ka suu liikumine (huulte kokku surumine, laiali ajamine, ette suunamine jne.). Mõnedes tantsudes, näit. Idamaade tantsudes, on pea ja näolihaste liikumine selgelt midagi märgistav väga kompleksne, keeruline karakteri avmise vahend; samas kui näit. Mitmetes Lääne tantsudes (kaasaegse tantsus) on nägu täiesti
hoitakse) *Nooruki motivatsioon võib kergesti kaduda. Nõustaja peab olema aktiivsem, motiveerivam. NB! Ka lühiajaline nõustamine on ka tõhus. KA lühijaline nõustamine nii noorukite kui ka täiskasvanute puhul on tõenduspõhiselt näidanud et see on tõhus Hinnangute vältimine(slaid) Verbaalsete või MV üllatuste, vastastikuse või mittetolerantsuse väljenduste vältimine (kulmukergitus, silmade kissitamine) Ei saa nõustamissituatsioonis peale suruda oma väärtushinnanguid, suhtumisi. Eesmärgiks on õhutada noorukit sügavamalt uurima omi väärtusi ja konflikte ning aidata tal leida lahendus. Nõustaja rollis oleval inimesel võiks olla uks ikkagi noorukitele avatud, juba see lahti olek tähendab seda et sul on olemas alus et neid nõustada, et minna sügavamini nende probleemidega. Efektiivsed nõustamistehnikad töös noorukitega
Esmane: märk (roos) = tähistaja (roos) + tähistatav (kirg) + minu intentsioon + sotsiaalsed kokkulepped = sekundaarne signifikatsioon Robin P. Fawcett: Süsteemvõrgustikud, koodid ja universumitunnetus.(1984). Suhtlemise kognitiivse mudeli raames on seos keele ja teiste semiootiliste süsteemide (eriti nende, mida ma nimetan `tuum'koodideks - sisaldavad keelt ja teisi koode nagu hääletoon, pealiigutus, kulmukergitus, naeratus, käe- ja käsivarrezestid, kehapoos, silmside, kaugus, kehakalle jne, mida kasutatakse keelega paralleelselt) ülejäänud kultuuri kui isiku universumitunnetuse osa vahel Süsteemvõrgustikke defineerib käitumises (eriti kommunikatiivses) valikute modelleerimise vahendi mõiste kaudu. Taoline lähenemine on orienteeritud rohkem psühholoogiliselt kui sotsioloogiliselt. Universumitunnetus (knowledge of the universe)
Mulle pole kunagi ükski õpilane sellele küsimusele „ei“ vastanud (nad on loomulikult Selle kava põhijooneks on õpetaja teadlik huvi ja kirjeldav tunnustus säärase tähelepanu uudishimulikud). Tavaliseks vastuseks – eriti vanemate laste puhul – on õlakehitus ja otsivale käitumise suhtes, mis on suunatud koostööle (vt alates lk 132). kulmukergitus või „teadja naeratus“. Seejärel liigub õpetaja küsimustega edasi võimalike • Lähenemine, mis hõlmab klassi laiemalt – ühine klassiarutelu – võib aidata õpilasele põhjuste (eesmärkide) juurde, miks õpilane tavaliselt klassis nii käitub.
See kitsendus pole nii drastiline, nagu esialgu võiks paista, sest paljud mitteküsilausetena esitatud küsimused saab tõlgendada küsilauseteks ning paljud küsilausetena esitatud laused on tõlgendatavad mingit teist tüüpi lauseteks (väitlauseteks, hüüdlauseteks, käskudeks vm). Vastustena käsitleme vaid küsija seisukohalt asjakohaseid verbaalseid reageeringuid. Me jätame kõrvale kõikvõimalikud küsimuste esitamise viisid, mis ei väljendu küsilausega (nt kulmukergitus, naeratus, zest, tähendusrikas vaikimine). Nii nagu mõiste ja termini puhulgi, kerkib ka küsimuse puhul probleem, kas defineerida küsimus kui individuaalne mõtlemise vorm või kui abstraktne objekt (kokkuleppeline mõtlemise vorm) või kui keeles väljendatud tekst, antud juhul siis küsilause ja võimalike vastulausete komplekt. Seda viimast varianti on interrogatiivloogikas kõige rohkem kasutatud. Mõnikord öeldakse siiski, et laused mitte ei moodusta küsimust, vaid et
annaabi.ee 
