Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuld, aurum". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuld, metall, mineraal, kullal, isotoop, metallina, väärismetall, sulamistemperatuur, 1064, lõhenevus, ehted, finantsvahend, tarbeesemedMis on Kuld? Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks staabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatu 79 Au 1 196,967 18 32 18 8 Kuld 2 Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kulla hooldamine: Niisuguseid kuldehteid, millel pole peal kive, võid loputada nõudepesuvedeliku ja vee segus. Pärast loputa ehted üle puhta veega
KULD AU & AURUM Keemiline element Kuld on keemiline element, järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga197. Keemilistest omadustest on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustes on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika vabariigis Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au)kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht
Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C)
Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina:
Referaat Sissejuhatus: Kuld on keemiline element järgmine tähis Au (ladina: Aurum) ja aatomnumbritega 79. See on väga nõutud pärast väärismetalli, millel on kasutatud kui raha, mis on laos väärtus, mis ehteid, mis skulptuur ja kaunistamiseks algusest ülestähendatud ajaloos. Metalli esineb kamakad või terade kaljud, mis veenides ja alluviaalsete hoiused. Kuld on tihe, pehme, läikiv ja kõige tempermalmist ja plastsed puhaste metallisulamite teada. Puhas kuld on eredat kollast värvi traditsiooniliselt peetakse atraktiivseks. Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik LääneAafrikas, 1235 1645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga
Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks Cu Si ränipronks Cu Zn valgevask Lihtainete omadused
Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu 2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu 2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tðiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus – Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu – Sn tinapronks Cu – Si ränipronks Cu – Zn valgevask
Kuld Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille ladina keelne nimetus on Aurum ning tema kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuubilise võrena. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Ta on veel isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Tal puudub inertusus, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. On olemas vaid üks
Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga väike osa kõikidest raskmetallidest. Elavhõbe Elavhõbe ( Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega
Paide Ühisgümnaasium Väärismetallid Referaat Koostaja: Henry Luts, 9a Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium
KULD Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast - päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim. Omadused Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme helekollane läikiv metall, mille tihedus on 19,32 g/cm3 ja kõvadus 2,5-3. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld
KULD (AU) Kuld on keemiline element jrjenumbriga 79, mille keemiliseks smboliks on AU. Kullal on ks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kullal on metallilige. Kuld on vrismetall. Normaaltingimustel on ta vrdlemisi pehme ja raske kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm. Kulla sulamistemperatuur on 1 064C. Looduses esineb kuld kamakatena kivis, nt. mineraalkvartsi pragudes (kullasooned) ja vikeste terakeste na kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Puhas kuld on eredat kollast vrvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, likiv ja kige vormitavam ning plastilisem vrismetall. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud thtsaimaks metalliks.
Füüsilised omadused Aatomi ehitus Leidumine looduses Isotoobid Keemilised omadused ja reaktsioonid Ühendeid ja nende kasutamine Füsioloogiline toime Huvitavaid fakte Mida andis mulle referaadi koostamine? Kasutatud materjal 1 Sissejuhatus Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79. Kuld asub IB rühmas Levimiselt looduses on kuld haruldane metall. Ometi on see kollane metall kõigile tuntud ja teatud. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Kulla ladinakeelne nimetus aurum , mis tähendab koidusära. Eesti sõna kuld pärineb germaani keeltest, selle algupäraks on protogermaani gulþ ("yellow/green").
KULD Rahumäe Põhikool. Kelly Värva 8b 22.02.2012 Sisukord: *Kuld *Kulla ajalugu *Kulla kasutusalad KULD Kulla keemilise elemendi järjenumbriks on 79 ning nimetuseks on Au. Tema massiarvuks on ümardatult 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vähenegatiivne väärismetall ning ei reageeri vee ja hapetega. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille sulamistemperatuur on 1064 kraadi. KULLA AJALUGU Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele.Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikel-asteekidele.Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks,mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kultuuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viidi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks.Mõned nendest meetodeist olid teada
Maria-Julia Järv Kuld REFERAAT Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: KT 11A Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev: __.__.____ Üliõpilase allkiri: _________ Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 SISUKORD 1
KULD 7 klass · Keemiline element aurum, Au · Tähtis väärismetall · Keemiline element järjenumbriga 79 · Kullal on üks stabiilne isotoop arvuga 197 · Väheaktiivne metall · Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Omadused · Kollane, pehme (kõvadus 2,5) · Raske (tihedus 19 300 kg/m3) · Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C) · Hea elektrijuht (eritakistus 2,2108 Wm) · Helekollane, läikiv, hästitöödeldav (1 kg kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3 km) · Õhu käes ei muutu ka tugeval kuumutamisel, reageerib siiski tugevate oksüdeerijatega ·
..................................................................................................................................11 3 SISSEJUHATUS Kuld on üks ihaldatumaid väärismetalle. Teda leidub meie maakeral suhteliselt vähe- kogu maailma inimajaloo vältel on kulda kokku kaevandatud umbes ühte kuupi, mille ühe seina pikkuseks on 20m. Kuld on ainuke metall, millel on selline ilus kollane läige, mis kohe kutsub inimese silmi ennast vaatama ja samuti selle värv püsib väga kaua läikivana, peaaegu et igavesti. Kullal on väga head iseloomulikud jooned ning seda kasutatakse päris mitmetes kohtades, näiteks on kuld hea elektrijuht ning teda peetakse kõige paremaks elektrikontaktide valmistamise materjaliks. Kulda ennast leidub looduses peeneteralises kvartsis. Väikeste kogustena leidub teda ka raua, plii ja vase
koosnevad terved mäed – Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Perioodilisussüsteem ● Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Keemilised ja Füüsikalised Omadused ● Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni – seega kokku kolm elektroni ja muutub raud(I I I) iooniks (Fe3+). ● Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on
Jõgeva gümnaasium KULD METALLIDE KUNINGAS referaat Jõgeva 2008 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Mida kuld endast kujutab 4-5 2. Kuld ajaloos. 6-7 3. Kuld tänapäeval. 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 Sissejuhatus Kirjutan elemendist nimega aurum ehk siis kuld. See on tahke metall ning enamik meist on seda näinud, katsunud ja ka omavad seda. Kuld on väga heade omadustega metall ning suures osas ka tänu sellele kõrgelt hinnatud. Teda kasutatakse kõikvõimalikel aladel. Näiteks on kuld pehme ning elastne ja tänu sellel on
KULD Tartu 2011 Sisukord 1. Kuld Huvitavaid fakte 3 2. Füüsikalised omadused 5 3. Keemilised omadused 6 4. Kuld ajaloos 7 Kuld ja inimese loomine 5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C.
Jõgeva Gümnaasium Simmo Säärits Kuld Referaat 10. a klass Juhendaja: Ulvi Tiisler 2010/2011 Omadused Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall
Vanas Egiptuses ning Lõuna ja KeskAmeerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis Poolmetallist nimega plaatina del Pinto. Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. Sajandeid asusid suuremad väljaspool LõunaAmeerikat olevad plaatina leiukoht venemaal. (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php
Elva Gümnaasium ,,Kuld ja alkeemia" Referaat keemiast Marete Hüdse 9.A klass 2012/2013 õppeaasta Sisukord 1. Kuld.................................................................................................................................3 1.1. Kulla kasutusalad.....................................................................................................5 1.2. Kulla hind 2. Alkeemia.........................................................................................................................8 2.1. Tuntumad alkeemikud.................................
Roodium Roodium (kr rhodeios ,,roosa, roosavärviline") on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIII rühma element, järjenumbriga 45. Roodiumi sümbol on Rh (rhodium). Roodiumi aatommass on 102,9055, aatomiraadius on 135 pikomeetrit Looduslikku roodiumi moodustab stabiilne isotoop 103 45 Rh (massiarvuga 103). Roodium on väärismetall ning plaattinametall (plaattinametallideks nimetatakse ka teisi omadustel plaattinale sarnanevaid elemente: iriidiumi, osmiumi, palladiumi ja ruteeniumi). Perioodilisussüsteemis loetakse teda koos koobalti, iriidiumi ja meitneeriumiga koobaltigruppi (9. gruppi). 103 Roodiumil on kokku 33 isotoopi, kuid looduslik roodium on 100% Rh. Püsivaimad kunstlikud
Vask Referaat Siskukord 1) Sisukord lk 2 2) Üldiseloomustus lk 3 3) Leiduvus lk 4 4) Ajalugu lk 4 5) Mürgisus lk 4 6) Ühednid lk 5 7) Kasutusalad lk 6 8) Reaktsioonid lk 7 9) Kasutatud kirjandus lk 7 2 Üldiseloomustus Vask tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Aatommass on 63,54.Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3.Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2
Tina kasutatakse sulamites ja konservikarpide valmistamisel. Pliid kasutatakse pliiakudes ja elektrikaablite kaitsetorude valmistamisel. Plii ja tina sulamit kasutatakse jootmisel. Keemilised ja füüsikalised omadused vastupidavad vee ja õhu suhtes Al ja Sn on hõbevalged, kerged ja pehmed metallid, Pb on tumeda sinakashalli värvusega (Pb õhus seismisel tekib oksiidikiht, millega omandab oma tuhmi värvuse), pehme ja raske metall. Al on küllaltki aktiivne metall, kuid Sn on väheaktiivne ja Pb pole keemiliselt aktiivne. madalad sulamistemperatuurid Pb takistab radioaktiivse kiirguse levikut, Pb ja tema ühendid on mürgised p-metallide ühendid Al2O3 – alumiiniumoksiid, valge kristalne, inertne aine, vastupidav vee ja hapete, leeliste toimele, smirgel – peeneteraline korund, kasutatakse poleerimisvahendites
Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle.Järgmises tekstis saabki lugeda kullast, hõbedast, plaatinast ja pallaadiumist, mis on ühed tähtsaimad väärismetallid. Kuld Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele - asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda
21:31:22 Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Pallaadium on üks kuuest plaatinametallide gruppi kuuluvast metallist ning seega väärismetall. (Ülejäänud viis liiget lisaks plaatinale on ruteeniumi, roodiumi, osmiumi ja iriidiumi) Pallaadium on hõbedast tumedam ning plaatinast heledam, hõbevalget värvi, kerge ja elastne metall, mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja. Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110.
Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Teised plaatinametallid Ülejäänud kaks rasket plaatinametalli avastas Smithson Tennant 1804.a. Neist ühe metalli soolad olid sama värvikirevad kui vikerkaar (kreeka keeles iris vikerkaar), millest tuligi iriidiumi nimetus. Teise avastatud metalli sooladel on iseloomilik terav lõhn ( kreeka k. osme lõhn), mistõttu metall sai nimeks osmium. 1813. aastal leiti Uraalis plaatinamineraale, sealhulgas ka üldse kõige raskem senituntud looduslik mineraal iriidiumplatiniid Ir4Pt (tihedus 22 800 kg/m³). Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. 1776. aastal ilmusid Pariisi kauplusevitriinidesse plaatinaehted ja tooted. Reklaam oli
Need metallid asuvad I B rühmas. Metallid on ka head soojuse- ja elektrijuhid. Nendest kõige paremad on Ag, Au, Cu, Al. Metallidel on ka hea peegeldusvõime. Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W. Metallide üheks üldomaduseks on ka tihedus. Väikseim tihedus on Li 0,5g/cm3 ja kõige suurem on Os, Jr 22,5g/cm3. Metallid on ka hästi sepistavad. Parimad on Au(kuld, 1g 1m2), Ag(hõbe) ja Cu(vask). Osadel metallidel on ka magneetilised omadused. Magneetiliste omadustega metallid on
annaabi.ee 
