4. Kuidas liigitatakse läätsesid? Kumerläätsed Tasaläätsed Nõgusläätsed 5. Läätse iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi füüsikalisi suurusi. Fookuskaugus Optiline tugevus 6. Mis on läätse optiline peatelg? Läätse optilist keskpunkti läbiv Läätse keskpunkti ja fookuse mõtteline telg vaheline kaugus 7. Fookuskaugus on ... Kaugus läätse servast fookuseni Kaugus läätse optilisest keskpunktist fookuseni 8. Mis on fookus? ................................................................................................................................... ..
LÄÄTSED KUJUTISED ei teki kunagi kui on täpselt fookuses Näiline samapidi, nõgusläätsega, kui kujutis on fookuse ja läätse vahel. Tõeline ümberpööratud, kumerläätsega, kui kujutis on läätsest kaugemal kui 1 fookus. KUMERLÄÄTS () (I <----> Koondab valgust +prillid NÕGUSLÄÄTS )( >----< Hajutab valgust prillid ISELOOMUSTAVAD fookuskaugus f/m. Optiline tugevus D = 1/f. Kui fookuskaugus on suur on optiline tugevus nõrk, kui fookuskaugus on väike on optiline tugevus tugev. Mida tugevam seda rohkem murrab läätsest valgust. Kuivõrd koondab või hajutab valgust. Mida rohkem koondab valgust seda optiliselt tugevam ta on.
5) Kujutise ja eseme vasak ja parem pool on vahetatud. 20. Mida nim sfääriliseks peegliks? Nende liigid. 21. Sfäärilise peegli elemendid. Joonis. 22. Mida nim peegli fookuseks? Fookuseks nim punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglilt peegeldunud kiired, mis langesid peeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konstrueerimisel sfäärilistes peeglites kasutatavad kiired. 1) Kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega peegeldub tagasi läbi fookuse. 2) Kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb peeglile läbi optilise keskpunkti, peegeldub sama teed tagasi. 4) Kiir, mis langeb peegli poolusele, peegeldub tagasi sümmeetriliselt optilise peateljega. (Kujutise konstrueerimiseks piisab tavaliselt kahest valguskiirest) 24. Osata konstrueerida kujutist sfäärilises nõguspeeglis, kui ese asetseb kaugemal kui 2F; Fja 2F vahel; 2F kaugusel; F ja peegli vahel. 25
Nägemishäired Kaugelenägevus Lühinägevus Kaugelenägevatel Lühinägevatel inimestel lähedale vaadates tekib esemete kujutis inimestel lähedale võrkkesta ette. vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Prillid Kaugelenägevus Lühinägevus Luup ehk suurendusklaas Luubina võib töötada iga kumerlääts, tavaliselt kasutatakse selleks läätsi, mille optiline tugevus jääb vahemikku 10... 40 dptr. See tagab suurenduse 2,5x ... 10x. Koondav lääts töötab luubina, kui ese asub läätsele lähemal kui selle fookuskaugus. Luup annab esemest päripidise, suurendatud ja näiva kujutise.
prisma-ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja-näitab teise ja esimese keskabsoluutse murdumisnäitaja suhet Kumerlääts on lääts, mis on keskelt paksem kui äärtelt nõguslääts on lääts, mille ääred on paksemad kui keskkoht. fookus- on punkt, kuhu koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. fookuskaugus- on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. Kui ese asub koondava läätse kahekordse fookuskauguse taga, siis tekib vähendatud, ümberpööratud ja tõeline kujutis. Kui ese asub koondava läätse ja selle fookuse vahel, siis on eseme kujutis suurendatud, näiline ja päripidine. dispersioon - nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega.
esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast hõredama keskkonna piirpinnale.Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult tagasi. Väikseimat langemisnurka, mille korral esineb täielik peegeldumine, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Läbipaistvast ainest keha, mis oondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõugsläätsedeks. Kumer on keskelt paksem, koondab valgust. Nõguslääts on keskelt õhem, hajutab valgust. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade kskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks 0 nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on hakatud nimetama fookuseks. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk
Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f Mikroskoop: Suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele kasutada veel ühte läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti SILM. PRILLID. http://www.abiks.pri.ee Silma optilist süsteemi tervikuna võib vaadata muutuva fookuskaugusega ja muutumatu sügavusega (läätse kaugus ekraanist) koondava läätsena. Ekraaniks, millel tekib vaadatava eseme tõeline ümberpööratud kujutis, on võrkkest. Silma langeva valguse poolt põhjustatud närvilõpmete ärritus tekitab nägemisaistingu.
korral - välispinnalt. Sirget, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F (vaata joonist nr 8), nimetatakse peegli optiliseks peateljeks. Optilise peatelje lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O. 8 Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired, nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli kor- ral on tegemist näiva fookusega F’, st. punktiga, milles lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused. Fookuse kaugust peegelpinnast, mõõ- detuna piki optilist peatelge, nimetatakse peegli fookuskauguseks. Nõguspeegli fookuskaugust loetakse positiivseks, kumerpeegli oma negatiivseks. Joonis 8: Nõguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). Fookuskaugus f ja peeglit moodustava sfääri raadius r on seotud järgmiselt: r f= 2 2.3.1 Kujutise leidmine nõguspeegli puhul
fokaaltasandi punktis, mis on samuti määratud läätse keskpunkti läbiva kiirega. Igal läätsel on kaks fookust või näivat fookust, mille kaugused läätse keskpunktist on võrdsed. Seda kinnitab ka kiirte pööratavuse printsiip, mille kohaselt kiirte käik läbi optilise süsteemi ei olene sellest, kas kiired liiguvad läbi läätse näiteks vasakult paremale või paremalt vasakule. Fookuse või näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nimetatakse fookuskauguseks. Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates(dptr), kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Kumerläätsede optilist tugevust loetakse positiivseks, nõgusläätsede oma negatiivseks. Mida suurem on läätse optiline tugevus, seda rohkem lääts koondab või hajutab kiiri
F-peegli fookus 22. Nõguspeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglil peegeldunud kiired, mis langevad peeglile paralleelselt optilise peateljega. Kumerpeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused, mis langevad kumerpeeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konst. sf. peeglites kasutatavad kiired: 1) kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, peegeldub tagasi läbi fookuse 2) kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub tagasi paralleelselt optilise peateljega 3) kiir, mis langeb peeglile läbi optilise keskpunkti, peegeldub tagasi läbi optilise keskpunkti 4) kiir, mis langeb peegli poolusesse, peegeldub sümmeetriliselt optilise peateljega 26. Valguse murdumiseks nim. optilist nähtust, kus valguse üleminekul ühest keskkonnast teise võib tema levimissuund muutuda. 27. Valguse murdumisseadused:
hajuvateks. Koondava läätse korral nietatakse fookuseks punkti, kus lõikuvad läätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist. Hajutavas läätses hajuvad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse läbimist nii, nagu oleksid nad väljunud ühest punktist. Seda punkti nimetatakse hajutava läätse näivaks ehk ebafookuseks. Läätse iseloomustamisel ning tema kasutamisel nii optilistes riistades kui ka üksikult on oluline teada fookuse kaugust läätsest. Saab näidata, et õhukese läätse korral (õhukeseks nimetatakse läätse, mille paksus võrreldes piirpindade kõverusraadiustega r1 ja r2 on tühine) on fookuskaugus f arvutatav valemist: 1 1 1 f = (n-1) + , r1 r 2 kus n on läätse aine murdumisnäitaja keskkonna suhtes, kus lääts asub
murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. 4. KÜSIMUS: Mis on lääts? Mis on fookus ja fookuskaugus? (lk 34-35) VASTUS: Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Fookus (F) punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline punkt. 5. KÜSIMUS: Kujutiste konstrueerimine kumer läätses: a) Ese asub kaugemal kui b) Ese on fookuse ja kahe c) Ese on läätse ja kahe fookust: fookuskauguse vahel: fookuskauguse vahel: ·vähendatud ·Suurendatud ·Suurendatud ·Ümberpööratud ·Ümberpööratud ·Samapidine ·Tõeline ·Tõeline ·Näiv VASTUS: http://afyysika.onepagefree.com/files/Microsoft%20PowerPoint%20- %20Kujutis.pdf Mr.SmartFiles 8
Gaas neelab samu lainepikkusi, mida ta ise kuumutades kiirgab. · Seda nähtust, kus kiirgus- ja neeldumisspekter on sarnased on seotud optilise resolantsiga. · Spektraalanalüüs seisneb aine koostise kindlaks tegemiseks, tema spektri järgi. Kasutatakse enamasti kiirgus- või neeldusspektrid. Suhteliselt ülitundlik meetod. Lihtsam on määrata aine kvalitatiivset koostist kui kvantitatiivset. · Peegel ja läätsed käivad vastupidi. · Nõguslääts ja kumer peegel hajutab · Kumerlääts ja nõguspeegel koondab · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Optilise peateljega paralleelsed teljed lõikuvad fookuses. · Paralleelsed kiired pärast näguspeeglilt peegeldumist lõikuvad fekaaltasandil. · Tekkiv kujutis on vähendatud, ümberpööratud ja tõeline. Tõelisel lõikuvad kiired, näival kiirepikendused. · Kumerpeegel sellist punkti, kus lõikuvad kiirtepikendused, mis on optilise
40. Läätse fookuseks nimetatakse punkti läätse optilisel peateljel, kus lõikuvad läätsele paralleelselt optilise peateljega langevad valguskiired pärast murdumist. 41. Läätse fokaaltasandiks nimetatakse tasandit, mis on risti optilise peateljega ja mis läbib läätse fookust. 42. Kujutise konstrueerimisel läätses kasutatakse nn mugavaid kiiri: 1.kiir, mis langeb läätse optilise peateljega paralleelselt, murdub läbi fookuse 2.kiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelelt optilise peateljega 3. kiir, mis langeb optilisse keskpunkti, ei murdu. 47. Läätse suurendusseks nimetatakse kujutise ja eseme joonmõõtmelist suhet.
Valgustustihedus on 1 lx, kui valgusvoog 1 lm jaotub ühtlaselt 1 m2 suurusele pinnale. Praktikas ei saa valgusvoog siiski valgustatud alal jaotuda nii ühtlaselt, et valgustustiheduse väärtus selle pinna kõigis punktides oleks võrdne. Valgustatuse seadus Kui pinnale, mille pindala on dS, langeb ühtlaselt valgusvoog d, siis valgustatus E = d/dS. Kui pind on valgustatud ühtlaselt, siis E = /S. (E=I*cos/r2) Lääts Läbipaistev keha, mis on piiratud kahe, tavaliselt sfäärilise pinnaga. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Kiirte käik Koondav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelne kiir läbib pärast läätsest murdumise fookuse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda.
Kus kasutatakse läätsi? Karin Torim 8.b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem
pärast läätse läbimist. 9. Kuidas ja mis ühikutes arvutame läätse optilist tugevust ? Läätse optiliseks tugevuseks on D, D=1/f. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates. 10. Kujutis mida näeme ,aga ekraanile tekitada ei saa ,nimetatakse: Näivaks kujutiseks. 11. Kujutis mida saame ekraanile tekitada nimetatakse : Tõeliseks kujutiseks 12.Tõelist kujutist saame tekitada ainult Kumer läätse abil. 13.Kus peab ese asetsema ,et kumerlääts töötaks luubina ja kas kujutis on tõeline või näiline Ese peab asetsema fookuse ja läätse vahel. kujutis on näiline . 14. Millise järelduse tegi Newton valguse kohta(katse prismaga) Et valge valgus on liitvalgus mis koosneb paljudest värvilistest valgustest,mida on üksteisest võimalik prisma abil eraldada . 15. Millest sõltub aine absoluutne murdumisnäitaja ? Valguse sagedusest või lainepikkusest. 16. Valguse dispersiooniks nimetatakse. valguse murdumisnäitaja sõltuvust
GEOMEETRILINE OPTIKA. Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile, näivat ei saa. Silm annab esemest alati tõoelise kujutise. Joonis 1: Tõeline ja näiv kujutis Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure valgusallika korral. Joonis 4: Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Joonis 8: Nõoguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). 2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk o
antud aines n = c / v 9. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna ansoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n(s) = n(2)/n(1)=v(1)/v(2) 10. kui valgus langeb kahe keskkonna lahutuspinnale risti, siis valgus ei murdu, st levib otse edasi 11. lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kerapinna osad ja mille optiline peatelg läbib nende kerade keskpunkte 12. kumerlääts koondab valgust(keskelt paksem) 13. nõguslääts hajutab valgust(keskelt nõgus) 14. koondaval läätsel on fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele paralleelsed kiired pärst läätse läbimist 15. hajutaval läätsel on näiv fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele langevate paralleelsed kiirte pikendused pärast läätse läbimist 16. igal läätsel on kaks 2 fookust v näivat fookust, millest üks asub ühel pool läätse ja
Läätsed valmistatakse tavalisest klaasist. Läätse, mille paksus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiusest tunduvalt väiksem nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi, mis on keskelt paksemad, kui äärelt, nim. Kumerläätseks ja läätsi, mille ääred on paksemad, kui keskkoht nim. Nõgusläätsedeks. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte 01 ja 02 läbivat sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim. Läätse fookuskauguseks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks. Kuid läätse läbinud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse ühes punktis F. Seda punkti nim
valguskiired, pärast läätses murdumist, kui langevad läätsele paralleelselt optilise peateljega. 1)Kui ese asetseb läätse optilisel peateljel 2F kaugusel, on kujutis tõeline, pööratud ja sama suur. 2)Kui ese asetseb läätsest 4F kaugusel, optilisel peateljel on kujutis tõeline, pööratud, vähendatud. Mida kaugemale ese koondavast läätsest viia, seda väiksemaks muutub kujutis. 3)Ese asetseb koondava läätse optilisel peateljel fookuse ja 2 fookuse vahel, kujutis tõeline, pööratud, suurendatud. 4)Ese asetseb koondava läätse optilisel peateljel läätse ja fookuse vahel, siis ebakujutis, samapidine, suurendatud 5)Ese asetseb, hajutava läätse optilisel peateljel, siis ebakujutis, samapidine, vähendatud. Läätse valem 1/a+1/k=1/f a - eseme kaugus läätsest, k kujutise kaugus läätsest, f fookuskaugus. Läätse optiliseks kauguseks nim. läätse fookuskauguse pöördväärtust D=1/f. 4
rakenduseks on optiline kaabel ( valgus kaabel). Lääts Lääts-sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Läätsi on kahte liiki:1)kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust.N:kaksikkumerlääts,tasakumerlääts,kumernõguslääts. 2)nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgust.N:kaksiknõguslääts,tasanõguslääts,nõguskumerlääts. Fookus-punkt,kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumeläätses murdumist. Fookuskaugus-läätse ja fookuse vaheline kaugus. Läätse optiline tugevus-fookuskauguse pöördväärtus(D=1/f). Läätse optiline peatelg-ühendab kerapindade keskpunkte. Kujutise konstrueerimine kumerläätses: 1.Optilise peateljega paralleelselt langev kiir pärast murdumist läbib fookuse. 2.Läätse keskpunkti langev kiir läätses ei murdu. 3.Läätse fookust läbiv kiir kulgeb paralleelselt optilise peateljega. Läätse suurendus-kujutise ja eseme joonmõõtmete suhe.
siis on tegemist valguse täieliku sisepeegeldusega. Seda nähtust kasutatakse kiudoptikas ehk valgust juhtivates kaablites. 7. Kujutise konstrueerimine koondavas läätses. Läätse põhipunkt e. fookuskaugus. Kui kumerläätsele langeb optilise peateljega paralleelne kiirtekimp, siis pärast murdumist läätses lõikuvad nad kõik optilise peatelje ühes punktis. Seda nim. läätse fookuskauguseks. 1) a >2f Antud juhul on kujutis ümberpööratud, vähendatud ja tegelik. Seejuures kehtib Ak ja ja f´i vahel selline seos: (läätse valem) Selline olukord on igas fotoaparaadis. 2) f ümberpööratud, suurendatud ja tegelik. Seda juhtumit kasut. mitmetes projektorites, et näidata väikest kujutist ekraanile suurendatult. 3) a < f Luup. Kujutis on suurendatud, samapidine ja näiv. Luubi suurendust s saab arvutada järgmiselt:
keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse murdumine: Prisma Valguse murdumine prismas: Valguse levimisel läbi prisma, muutub valgus prisma aluse poole. Lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts: Nõguslääts: Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse lääte kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuse kaugus läätse keskpunktist sõltub läätse materjalist ja läätsepindade kumerusest.
paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mõõda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse lõplik analüüs, mille tõttu me eristame esemete kuju, värvust, suurust, asendit ja liikumist. Inimese võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Sõltuvalt sellest, kas vaadeldav objekt asub silmast kaugel või lähedal, koondab lääts valguskiired ikka võrkkestale. Seda nimetatakse akommodatsiooniks. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale Kui vaadeldav ese asub kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale Kasutatud kirjandus http://et
Kõik nõgusläätsed kalduvad läätse läbimisel eemale. Seepärast nim. Nõgusläätsi hajuvateks läätsedeks. Kiired lõikuvad teiselpool punktis f seda nim hajutava läätse ebafookuseks. Kujutisete konstrueerimine õhukestes läätsedes. Kolme mugava kiire abil saab. Esimene kiir läbib optilist keskpunkti. (ei murdu ega muuda suunda). 2. kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti (läbib pärast murdumist fookuse). 3. kiir mis langeb läätsele läbi fookuse (see kiir kulgeb pärast murdumist paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat
ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuseruuduga võrdse pindala. Valgustugevus- on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valem:I=d/d. Ühik: [I]SI = 1cd (kandela). Valgustatus- ehk valgustustihedus E on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pinnaühikule langevat valgusvooguehk täpsemalt valgusvoo tugevust. Valgustatust mõõdetakse luksides (lx). Lääts- on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem,nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Koondavat läätse saab kasutada luubina
Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse nõgus läätsega prille . Kannavad negatiivse optilise tugevusega prille. Kaugelenägija : Kugelenägija näed kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti
3·10-4 rad, kuid olenevalt objektist, tema valgustatusest ning vaatenurga määramise meetodist, võib ta omada märksa suuremaid väärtusi. Minimaalse vaatenurga mõõtmise skeem 2. Pikksilma suurenduse määramine Pikksilma valmistamisel kasutatakse kas kahte läätse või läätsede süsteemi. Objekti poolset läätse (OB) nimetatakse objektiiviks ja silma poolset (OK) okulaariks. Objektiiv annab kauguest esemest fookuse lähedal tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise.Seda tõelist kujutist vaadeldakse okulaariga kui luubiga. Seejuures saadakse suurendatud, päripidine ebakujutis. Pikksilma suurenduse hindamise lihtsustatud skeem 3. Mikroskoobi suurenduse määramine Mikroskoopikasutatakse lähedaste, kuid väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoop nagu pikksilmgi, koosneb tavaliselt kahest läätsede süsteemist: objektiivist ja okulaarist. Mikroskoobi
on kättesaadav ja mõistetav kõigile. Fotoaparaadid on omandanud tohutu populaarsuse, kogu maailmas on neil miljonite inimeste elus kindel koht. 4 1. Kaamera obskura Camera obscura on valgustihe kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune ava. Kui ava ees paikneb mingi valgust kiirgav või peegeldav (valgusallikaga valgustatav) ese, siis tekib ava vastas olevale seinale (kui ekraanile) selle eseme ümberpööratud kujutis jn. Kui ava läbimõõt on ekraani ja ava vahelisest kaugusest 150-200 korda väiksem, siis aberratsioon praktiliselt puudub ja kujutise selgus sõltub ainult valguse difraktsioonist. Suure teravussügavuse tõttu on võimalik ekraani ja ava vahekauguse muutmise teel muuta kujutise mastaapi. Avasse asetatud koondava läätsega camera obscura on lihtsaim fotoaparaadi prototüüp. 5 2
täielikuks peegelduseks. Valgus enam ei pääse õhku vaid peegeldub täielikult tagasi esimesse keskkonda. Täielik peegeldumine leiab kasutust optikaseadetes nagu binoklites,fotokates, periskoopids ja valguskaablites. Valguskaabli sees toimub mitmekordne peegeldus ning valgus pääseb välja teisest otsast. Läätsed Lääts on sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Sfäär on kerapind. Läätsed jaotatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. 1) kumerläätsed (kaksik kumerlääts, tasakumerlääts, nõguskumerlääts). Kumerläätsed koondavad valgust. Kõik kumerläätsed on servadest õhemad kui keskelt. 2) nõgusläätsed (kaksiknõguslääts, tasanõguslääts, kumernõguslääts). Nõgusläätsed on kõik keskelt õhemad kui servadest. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Kiirte käik läätsedes 1) Valguskiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, kulgeb pärast läätse läbimist läbi fookuse.
). Joonis 1. Silmaläätse kuju muutumine lähedale ja kaugele vaatamisel Kujutise tekkimine võrkkestale Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest -> Silmaava -> Lääts -> Klaaskeha -> Võrkkest Võrkkestale tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Värvide eristamine Meie silmad eristavad värve tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Ülejäänud värvid kujunevad nende põhivärvuste segunemisel. Lühi- ja kaugelenägevus
valgusvoog. Valem:I=d/d. Ühik: [I]SI = 1cd (kandela). Valgustatus- ehk valgustustihedus E on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pinnaühikule langevat valgusvooguehk täpsemalt valgusvoo tugevust. Valgustatust mõõdetakse luksides (lx). Lääts- on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem,nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
