VÄLJENDUS E. EKSPRESSIOONITEOORIAD Kerkisid esile romantismi mõjul seoses pettumusega religioonid ja teaduses. Usk ülemaisesse, aga ka välismaailma autentsesse kujutamisse nõrgenesid. Teisalt on ET-e taga ka soov leida kunstile teaduse kõrval tähendus, milleks sai tegelemine inimese siseilmaga. Mõneti ennetati psühholoogiateaduse sündi. Esmakordselt saab täis tähelepanu kunstnik kui loovisik. Loogiliselt rangel kujul väljendatuna jäävad ET- d ühekülgseks ja poolikuks. Musternäide on Tolstoi, kelle järgi kunst vaid rõhutatult vooruslike tunnete edastamine. Nii välistatakse enamik kunsti sahtlissekirjutajad (Kafka, Dickinson), näitekunst,
rivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti, kuna tähtis oli pühakute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuuris on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldub juba uue religiooni suhtumine patuse keha kujutamisse, mis saab üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Neil päevil sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Mosaiikide valmistamiseks kasutati väikseid siledaid värvilisi marmoritükikesi või erksaid klaaskuubikuid. Nendest moodustunud konarlik seinapind oli valgustpeegeldava ja sädeleva ebamaise värvielamuse looja. Valitsevateks värvideks olid heleroheline, kuldne, külm sinine ja lillakas ooker. Motiivideks stseenid piiblist. Inimesed on nendel rikkalikult rõivastatud, mis kajastab suhtumist nn patuse keha kujutamisse. Endine kauni keha kultus oli kadunud. Skulptuurid ei leidnud varakristluse päevil üldse viljelemist, sest püüti vältida paganlusele omast kujude kummardamist. Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil. Sageli näeb varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiretud nelinurkset õue - aatriumi.
11 Lametrükk üldmõiste trükitehnika kohta, mille puhul trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil. Trükivärvi jagunemine toimub rasva ja vee vastastikuse tõukamise printsiibil. Lametrükimenetlused on litograafia, ofsetttrükk, valgustrükk. Teine ulatuslik teema tema loomingus oli surma- ja katastroofipildid, milles ta süvenes mh Surma kujutamisse meedias. Mitmed Warholi tööd teostati tema New Yorgi ateljees «Factory» kollektiivselt. Seal sündisid alates 1963. a-st ka filmid nt «Kiss», «Eat».(16.) 1965 hakkas produtseerima ansamblit «The Velvet Underground» ja nende solisti Nicot. 1967 ilmus nende esimene album. 1968, 3. juunil tuli «Factorisse» Valerie Solanis ja tulistas Warholit kolm korda rindu. Warhol viidi kiiresti haiglasse ja tunnistati seal surnuks, kuid peale südamemassaazi ärkas ta ellu
· kujutati sümboolikat, piiblilugusid, juhtumisi pühakute elust. Pühakud tardunud poosis, range pühaliku ilmega. Hoiduti isikupärasusest. Motiivid olid igavese tähendusega märgid. Tähtis isikute äratuntavus, hingeseisundi iseloomustamine. Figuurid rikkalikult riietatud- avaldub suhtumine keha kujutamisse- erinevus antiigist. Tegelasi tunti tänu tingmärkidele · kiriku idaosa ja altari ümbrus oli rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlv- kujutati troonil istuvat Kristust. Võluvad dekoratiivse iluga, siira usulise hardusega ja jõulise ilmekusega. Näod väljendavad uut tüüpi hingelaadi (antiigi erinevus)
kosmost, kui täiuslikku loomingut, mille üle imestati ja mida alati imetleti. Kosmos oli absoluutne ja esteetiline. Samuti on esteetilisi kategooriaid püüdnud süstematiseerida idealiseerimise aspektist lähtudes Hegel. Hegeli esteetika objektiks olid kaunid kunstid. Ka kirik on pidanud määratlema esteetilise tähenduse. Näiteks mõistis 1947 aastal katolik kirik, et kunst tuleb ka kirikusse ning nende ees tekib dilemma lubada või mitte modernismi religioossesse maailma kujutamisse? Sellest murest tingituna sätestas Prantsusmaa kirik järgnevad normid: ,,Kunstnik peab kujutama nii, et see oleks publikule arusaadav. Kujutused ei pea olema mõistetavad kohe ning võivad nõuda täiendavat vaatlemist. Peab aga meeles pidama põhitõde see mida näeme peab meeldima". Selleks, et kujutada jumalikkust, võib natuuri moondada. Kuid selline deformatsioon võib tuua kaasa elitaarse kultuuri kujunemise, mis massidele ei ole arusaadav või kujuneb primitiivne,
naisfiguur(kore) 10. Mis iseloomustab vanakreeka skulptuuri: a) arhailisel ajastul; b) klassikalisel ajastul 1. V sajandil eKr 2. IV sajandil eKr; c) hellenistlikul ajastul? a)arhailisel ajastul-vabalt seisvad kujud.kreekas alsti meesfiguurid(kouros) ja riietatud naisfiguurid(kore) b)klassikalisel ajastul: 5.saj e.Kr-kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi.Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. 11. Missuguse muutuse tõi figuuri kujutamisse Polykleitose skulptuur "Odakandja"? Polykleitos on loonud kreeka sõdalaste atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks e. kaanomiks. 12. Ühenda joonega skulptor ja tema teos: Praxiteles = "Hermes Dionysos-lapsega" Lysippos = "Kaapija" Polykleitos = "Odakandja" Pheidias = Parthenoni friis Myron = "Kettaheitja" 13. Mida teame vanakreeka maalikunstist? Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti.Kõige enim
head, viis ta hukatusse. (Raamatu ,,Idioot" põhjal) Teos on väga omapärane, huvitav ja jätab põrutava mulje (A.Meissaar 1935:14). Dostojevskile oli olnud ,,Idioodi" kirjutamine vastukarva, ta rebis töö kestel käsikirja puruks ja kahtles töö väärtuses. Romaani valmimise järel pidas ta seda üheks parimaks oma seniste teoste hulgas. Sedavõrd, kuivõrd asi puutub tegelaste psühholoogilisse ja psühhopatoloogilisse kujutamisse omaette ülesandena, ei ole põhjust kahelda Dostojevski autokriitikas, kuid pärast nii tugevat ideeromaani kui ,,Kuritöö ja karistus" mõjub paljas psühholoogia siiski kuidagi nagu mitteküllaldasena (A.Meiessaar 1935:117). 4. "Vennad Karamazovid" Oma elu ja loomingu viimasel perioodil tunnetas Dostojevski üha rohkem ühiskonnaelu korratust. Ühtaegu valgustas kirjanik aina ulatuslikumalt ja keerulisemalt inimeste eraldatust ja nende sisemaailma vastuolusid
õpinguid Roomas ja elada seal. Tasuna oodati, et õpilased teeks Roomas sealsetest kõige väärtuslikematest töödest Prantsuse õukonna jaoks koopiaid. 8.Caravaggio Pärisnimi Michelangelo Merisi. Eluaastad 1573 – 1610. Sai hariduse Milanos. Rooma tuli 1590. aasta paiku, veetis seal suurema osa oma elust ja maalis seal oma tähtsaimad tööd. Uuendus seisab pildi sisu käsitlusviisis: tõi pühakute kujutamisse maiseid elemente, praktiseeris karmi realismi, kujutas ka inetut. Tema kangelased pole idealiseeritud. Maalidel enamasti pimedus, milles esemed ja inimesed on esile toodud tugeva suunava valgusega („keldriluugivalgus“). Leidis palju järgijaid Itaalias, Hispaanias ja Madalmaades. Üks olulisemaid töid Roomas oli tal Santa Maria del Popolo kiriku Cerasi kabeli kujundamine. Koostas lepingu, mille kohaselt nõustus tegema sinna kaks maali. Mõlemast
surnute põletamise ning kirikliku laulatuseta abielu. Eestlaste jumalakujud ja hiied raiuti maha. Kui enne usuti, et selliste tegude sooritajaid tabab surm, siis nüüd nähti, et seda ei juhtu. See oli eelduseks ristiusu jumala vastuvõtuks. Sunnitud täitma katuliku kiriku kombeid, sidus rahvas need oma varasemate Arusaamade ja tõekspidamistega. Eestlastele meenutas pühakute ja reliikviate kultus nende senist usku. Mitmesuguste vaimude, haldjate ja jumaluste kujutamisse hakkasid ilmuma saksapärased jooned. Manatarka hakati üha enam nõiaks ja kuradi käsilaseks pidama. Pühakutelt loodeti kaitset ikalduste, haiguste, kiskjate vastu ning toetust viljakasvule ja karja sigivusele ning soodsa ilma saamiseks. Salaja ohverdati siiski ka vanades ohvripaikades. Kirikutest said populaarsemaiks ohverduspaikadeks Saha kabel Tallinna ja Risti kabel Viljandi lähedal. Pühakukultus segunes paganlike joontega: arvati, et Tõnn (loomade, eriti sigade
Teoseid: ,,Koer keti otsas" (1912), ,,Poogna rütmid" (1912), ,,Kihutav auto" (1912). GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: ,,Anarhist Galli matused" (1911). GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" (1912). EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud
- Cargo ja Alfarez toimisd avatud süsteemis nii, et see tähendas vaesumist linnaelanike suhtes, kellelt sageli võlgu võeti, et kohustust kanda Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon Inimeste jagunemine gruppidesse vastavalt nende sotsiaalmajanduslikule staatusele üksteise suhtes. Selle käigus jaguneb ebavõrdselt ka nende juurdepääs ressurssidele ja võimalus panustada ühiskonda, sh ühiskonna ideoloogiate/mõtteviiside kujutamisse. Ühiskondade tüübid kihistumise alusel Võrdõiguslikud - Vastastikusel kaubavahetusel põhinevad - Keegi ei rikastu oluliselt teistega võrreldes - Sotsiaalmajanduslikud, poliitilised religioossed vm hüved ei koondu samadesse kätesse. Seisuslikud ühiskonnad Pealikuühiskonnad - Teatud suguvõsadesse sündinutel on kõrgem positsioon - Sugulase aste mõjutab staatust, ent väiksemates ühiskondades jagub seda ka kaugematele sugulastele
● GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: „Anarhist Galli matused“ (1911). ● GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: „Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf“ (1912). ● UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga. Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil. Teoseid: „Inimkeha liikumine“ (1913). Umberto Boccioni (1882 – 1916): Meeleseisundid III: Need, kes jäävad (1911)
Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, peale selle piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumusi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldus ka uue religiooni suhtumine keha kujutamisse. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus oli kõige rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud troonil istuv Kristus. 7. Bütsantsi kunst Aastal 476 kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri. Ida- Rooma (Bütsants) püsis veel umbes 1000 aastat. Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikult traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur
Arundeli loss, Inglismaa; Windsori loss, Inglismaa ja Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa. See v�ikeseformaadiline rariteetne mehe portree William Scrotsilt v�ljendab ilmekalt oskusi, mille poolest autor tunnustatud on. Scrots saavutas oma erakordse novaatorist portretisti kuulsuse t�nu geomeetrilise perspektiivi ja optilise illusiooni probleemide uurimisele maalis. Lisaks oli kunstnik kiindunud moodsa r�ivastuse ja ehete peendetailsesse kujutamisse. Antud t��d iseloomustavad range ovaalne kompositsioon, mahtude t�pne ruumiline tajumine ja valguse oskuslik kasutamine. Peenelt on v�lja m�ngitud tumerohelise fooni ja musta �likonna koloriitne vastandamine. Nii kunstis kui kirjanduses olid pistrikud sotsiaalse staatuse indikaatoriteks, aga ka k�rgemate teadmiste poole p��dlemise metafooriks. Seega, pildiloleva h�rrasmehe vasakul k�el istuv pistrik v�ib viidata sellele, et portreteeritav
Teoseid: ,,Koer keti otsas" (1912), ,,Poogna rütmid" (1912), ,,Kihutav auto" (1912). GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: ,,Anarhist Galli matused" (1911). GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" (1912). UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga. Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil. Teoseid: ,,Inimkeha liikumine" (1913). KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 86-99 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk.37-47 Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 83-89 Netist:
Teoseid: ,,Koer keti otsas" (1912), ,,Poogna rütmid" (1912), ,,Kihutav auto" (1912). GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: ,,Anarhist Galli matused" (1911). GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" (1912). UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga. Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil. Teoseid: ,,Inimkeha liikumine" (1913). KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 86-99 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk.37-47 Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 83-89 Netist:
annaabi.ee 
