sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti Galaktika. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest, päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Galaktika liigid Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile Elliptilised galaktikad Hubble liigitus jagab elliptilised galaktikad eraldi klassidesse sõltuvalt nende elliptilisusest. Klasse on kokku 8 Elliptilistel galaktikatel on elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast Sellistes galaktikates on vähe tähtedevahelist ainet
Värvuselt on ta üldtoonilt helepruun, kuid mõnest kohast tulevad nähtavale ka tumedamad triibud karvastikus. Pea kuju on otsevaates üsna ümar, külje pealt on näha, et ette ulatub väike koon. Tema kolmnurksed kõrvad on süsimustad, suuruselt ehk keskmised kassikõrvad, asetsedes pealael kikkis. Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need on tal tõesti väga pikad. KAEL - Tema lumivalge kael tundub olevat üsna jäme (põhjuseks võib pidada jällegi kohevat karvastikku) aga teinekord end sirutades suudab ta kaela väga pikaks venitada. KERE - Latte kere on suur, see on kujult ümar ning värvidest jooksevad läbi toonid valgest tumepruunini.
transporditakse poolvalminult. Tumedad plekid ja laigud näitavad, et vili hakkab mädanema. Ananasskirss ehk füüsal meenutab tomatit, on kirsi suurused värvuselt .kollased, oranzid ja lillad. Nende maitse on .maasikaliste sarnane. Marja kaitseb paberjas leht/lehed, milles ka vili valmib. Banaanid sisaldavad palju süsinikku, mis küpsemise edenedes muutub suhkruks. On väga pehme ja säilitades neid alla 13 kraadi, omandavad ebameeldiva välimuse. Granaatõun on oma kujult nagu õun. Vili on punaka värvusega ja sisaldab hulgaliselt seemneid. Iga seeme on ümbritsetud .viljlihaga Grenadilli vili on pealt kõva. Viljas on palju seemneid, mida ei tarvitse eemaldada. Guaav ehk guajaav meenutab kujult ja suuruselt muna või pirni, mille viljad on kaetud sileda koorega. ja koore värvus on kollakas-roheline.. Hurmaa vili meenutab suurt .tomatit., mille värvus on oranz. küpsedes muutub läbipaistvamaks Karambool ehk tähtvili on .kollane
● Sõlgi on mitut erinevat tüüpi, erinevad olenevalt ajastust ja moest ● Sõlgedel on läbi ajaloo olnud erinevaid tähendusi Kaarsõled ● Kaarsõled olid esimesed sõled mis kasutusele võeti ● Kaarsõle ladinakeelne nimetus- fibula ● Tehti väga erinevatest materjalidest (hõbe, vask, raud) ● Kaarsõle ehitus sarnaneb haaknõelaga ● Pärit rooma rauaajast ● Säilinud sõlgi on ülimalt vähe Kaarsõled Hoburaudsõled ● Meenutavad oma kujult hobuserauda ning on avatud ülaosaga. ● Võeti kasutusele sarnased sõled umbes 2000. aastat tagasi ● Kõige varasemad hoburaudsõled pärinevad Virumaa tarandkalmetest. ● 8-13. saj oli eestis hoburaudsõlgede õitseaeg. ● Erineb kaarsõlest selle poolest, et nõel liigub umber sõle- kaare vabamalt. Hoburaudsõled Rõngassõlg ● Erineb hoburaud sõlest, nõel on fikseeritud ja ring suletud. ● Keerukama ornamendiga
paugu teoorial umbes 300 000 aastat pärast suurt pauku hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid, peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud) sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Liigitamine ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis on kujult elliptiline (võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani) spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks (naabregalatikate gravitatsioon mõjutab nende kuju) Kokkupõrked galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab nende moondumist ja
RAKUTUUM: EHITUS ÜMBRITSETUD 2 MEMBRAANIGA, MILLES PAIKNEVAD POORID; SISEMUSES ON DNA, RNA'D, VALGUD JA TEISED ÜHENDID; TUUMAS ON MITU VÄIKSEMAT TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD
miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit(3.26 valgusaastat) ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel
Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. (?) Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö eraldus põllumajanudsest ning tekkis eraldi inimgrupp kes pühendus käsitööle. Ka kaubavahetus muutus tihedamaks ja kujunes teinegi grupp inimesi kaupmehed. Liivimaa ristisõja käigus saabusid saksa kaupmehed ka Eestisse ning selle tõttu tekkisid elementaarselt
Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänide süsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö eraldus põllumajandusest ning tekkis eraldi inimgrupp, kes pühendus käsitööle. Ka kaubavahetus muutus tihedamaks ja kujunes teinegi grupp inimesi – kaupmehed. Liivimaa ristisõja käigus saabusid saksa kaupmehed ka Eestisse ning selle tõttu tekkisid elementaarselt
Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket. Käsitöö eraldus põllumajanudsest ning tekkis eraldi inimgrupp, kes pühendus käsitööle. Ka kaubavahetus muutus tihedamaks ja kujunes teinegi grupp inimesi kaupmehed. Liivimaa ristisõja käigus saabusid saksa kaupmehed ka Eestisse ning selle tõttu tekkisid elementaarselt
Tänapäeva valgusmikroskoop võib suurendada vaadeldavat objekti kuni 1200 korda. Elektronmikroskoobi abil saab uuritavat objekti suurendada sadu tuhandeid kordi. Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. Kõige väiksemad organismid koosnevad vaid ühest rakust, suuremad aga miljarditest rakkudest. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Hulkraksetes organismides on mitut tüüpi rakke, mis täidavad eri ülesandeid. Seoses sellega erinevad rakud kujult ja suuruselt, samuti ehituselt ja talitluselt. Kuid vaatamata mainitud erinevusele, on isegi päritolult üksteisest kaugete organismide rakud põhiehituselt sarnased.Raku elutegevust juhib rakutuum Selle järgi, kas rakus on tuum või mitte, jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ( prokarüootsed ) ja päristuumsed ( eukarüootsed ). Eeltuumsed rakud on bakterid. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, s.t. pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga eraldatud
rohtne ja servast narmastunud. maitsestamiseks. kaaliumi,rauda,tsinki ja Pähkel paikneb koores, mis on seleeni. mõnel liigil õhem, teisel paksem. Pähkel on kollakas ning seda katab õhuke pruun kest. Fundukk Kujult sarnaneb metspähklile Maiustusena, kommides; Energeetiline väärtus: Suureviljaline salatite,liha- ja kalatoitude 680kCal 100g kohta. sarapuupähkel. Abistab maitsestamiseks E-vitamiin,magneesium. maksa organismi toksiinide
plinkollusekihiga. Liigesed Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu ühendust, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha. Lihase, lihaskude ehitis Lihase kokku tõmme (Ca2+, atserüülkoliin, aktiin, müosiin) Energia saamine (ATP; glükoos+O2 hlükogeen Treening
Mehhaaniliste vigastuste korral. Mõlemad kanduvad kergesti edasi · kartulivähk ohtlik seenhaigus, levib kiiresti. Mugulatel näsad, muutuvad mustaks ja halvasti lõhnavaks. mulgul tarvitamiskõlbmatu · lehemädanik seenehaigus, kartul nakatub põllul. Mugulal kollakaspruunid laigud, mis katavad kogu mugula. tervetele edasi ei kandu · ringmädanik läbilõikes rõngataoline bataat magus kartul. kaukaasia maades, kujult piklik, kartulist raskem, sisaldab rohkesti süsivesikuid maapirn ehk topinambur Ukrainas, Kaukaasias, Aasias. Mugul piklik või ümmargune. Ei sisalda tärklist, vaid on inuliinirikkad. kasut. keedetuna ja praetult, toorainena piirituse saamiseks. Inuliinist saab hüdroslüüsil fruktoosi JUURVILJAD Loetakse neid köögivilju, millel toiduks kasutatakse nende jämenenud juurt. Sisaldavad palju süsiveikuid, min.soolasid, vaitamiine ja maitse- ning lõhnaaineid
6) Millistel planeetidel esineb suur punane laik? Jupiteril. 7) Kõige tumedam planeet (peegeldab ainult 6% Päikese valgusest) on ... Merkuur 8) Maa-tüüpi planeetidest VEENUS on väga paks ja ühtlane pilvekiht. 9) Milline planeet on oma mõõtmetelt ja massilt kõige lähedasem Maa mõõtmetele ja massile? Marss 10) Milliste planeetide keskmine tihedus on väiksem vee tihedusest? Veenus Lk 136 -1)2)3) 1) Mida nim. galaktikaks? Linnuteed 2) Millised oma kujult võivad olla galaktikad? Kujult võib galaktika meenutada kokkusurutud kera (elliptiline galaktika) , olla spiraalne või korrapäratu. 3) Linnutee keskmes asub TUUM, mille mass on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem. Lk 139 1)2)4) 1) Millises olekus oli mateeria ja mis oli enne universumi paisumise algust? Pole teada. 2) Suure Paugu tagajärjel hakkas universum ... 3)
Kõige peal on pillil on puhkumis auk ja sellel võib olla kuni kümme väiksema sõrme auku, igale sõrmele üks auk. See on sarnane Ocarina pillile, kuid ei sisalda plokkflöödid huulikut, nagu teised erinevad Hiina flööditaolistest instrumentidest: Wudu ja Taodi. Xun võib olla erinevates suurustes. Vanim säilinud sissekanne xunist on Hiina entsüklopeediast, Erya (rafineeritud mõiste, u 3. sajandil eKr), kirjeldades pilli kahte tüüpi: 1. Suur, kujult nagu hane muna, lameda põhjaga ja kuue auguga. 2. Väike, kujult nagu kana muna. Ajalugu ja areng Selle unikaalse puhkpilli päritolu pärineb kiviajast ja on palju pistmist algse Hiina jahipidamistavadega. Sageli iidsel ajal inimesed ühendasid kivi või mudapalli nööriga ning tulemust kasutati metsloomade jahiks. Mõned pallid olid seest tühjad, mis võimaldasid visates teha palju helisid. Mõndadel inimestel pakkus heli mõnu ja õppisid, kuidas visata pall õhku
Arvukas rühm roomajaid sai nimetuse loomahambused, sest nendel jagunesid hambad lõike-, silma- ja purihammasteks. Erinevalt nüüdisaegsetest roomajatest olid loomahambustel jalad suunatud mitte külgedele, vaid asetsesid kere all. Hiljem tekkisid loomahambustest imetajad. Vee-elulised roomajad. Toidu (kalade ja peajalgsete) jälitamisel läks osa roomajaid üle elule vees. Pikapeale muutus nende välisehitus, eriti jäsemed, millest tekkisid loivad. Keha hakkas kujult meenutama kala. Seepärast anti neile nimetus ihtüosaurused, mis tähendab "kalasisalikud". Need olid avamere püsivad asukad. Vaatamata tagasiasumisele vette ei tekkinud neil vee-eluviisiga vastseid ega lõpuseid. See on tõend selle kohta, et täielikult kaotatud tunnus ei saa enam taastuda loomade hilisemas ajaloolises arengus. Ihtüosaurused sünnitasid elusaid poegi. Lendavad roomajad. Lendsisalikel oli eesjäseme pikenenud varba ja kere vahel nahakurd ehk lennus
Kõrgkeelne sõnavara normaalkirjakeele piires olevast pidulikum ja ülevam. (tuul tibadesse) Madalkeelne sõnavara normaal kirjakeele sõnavarest labasem. *Sõimusõnad rahulolematuse väljendamiseks kasutatavad jämedad sõnad ja väljendid. (lipakas, kurat, debiil, jobu) *Vulgaarsõnavara vulgarismid ja vulgaarkeelendid. (vitt, pask) Tänapäeva eesti keele sõnavara LEKSIKAALSED SUHTED. Sünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. (julge-vapper- karmatu-vahva) Grammatilised sünonüümid leksikaalselt samasisulised, aga grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid. (kibedamaitselised, kibeda maitsega, maitselt poolest kibedad) Täissünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest samased sõnad, mida saab üksteisega asendada, mistahes kontekstis
Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Ebasobivad kasvutingimused põuase suve või külma talve elavad need taimed üle risoomina. Risoom meenutab väliselt juurt, kuid selle tipus puudub kasvukuhik ning tal on eristatavad pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed (või lehtede armid). Pungadest võivad areneda uued maapealsed võsud. Risoomist saavad alguse lisajuured. Oma kujult on ta pikk ja peenike või lühike ja jäme. Risoomi esineb näiteks sinilillel, nurmenukul, teelehel, kollasel võsumõõgal, põldtimutil, pohlal, maikellukestel ja paljudel kõrrelistel. Sibul on maa-alune lühivõsu. Selle varreosale sibulakannale kinnituvad lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed (sibulasoomused). Välimised lehed on enamasti kuivad ja kilejad need täidavad kaitseülesannet. Seesmised sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained
harfihääl. Harf on populaarne soolo- ja ansamblipill. Kitarr on Araabia päritolu keelpill. Kaasaegse kitarri eelkäijaks oli keskajal väga populaarne pill fiidel. Seda mängiti poognaga. Kitarril on 8- kujuline kõlakast, jaotustega sõrmlaud, häälestuskruvid. Keelte arvu järgi eristatakse 6 keelega itaalia, 7 keelega vene ja 2-8 keelega havai kitarri. Itaalia ja vene kitarr on kujult sarnased, neid mängitakse sõrmedega näppides (siit ka nimetus "näppepill") või lipitsaga (plektroniga) keeli tõmmates. Balalaika - Vene rahvamuusika Trihord kitkutud muusikariista, 600- 700 mm (balalaika esmapilgul) kuni 1,7 meetrit (balalaika) pikk, Kolmnurksete kergelt kaardus (in XVIII-XIX sajandite ovaalne), puitehitis. Balalaika - üks vahendeid, mis on muutunud (koos suupill ja vähemal määral hornpipe) Muusikal sümboliks vene rahvast.
Merikurk Beroe Cucumis Taksonoomia Esimest korda kirjeldatud 1780. aastal. ● Loomariik ● Okasnahksed ● Nudikammloomad ● Beroida ● Beroidae välimus ja ehitus ● Meenutab kujult vorsti või kurki, millest tuleb ka tema nimi. ● Keha pikkus kuni 16 cm. ● Osad liigid poolläbipaistvad. ● Suuava asub keha otsas. ● Värvuselt roosakas, kollakas, vahel isegi lilla. ● Kiireline sümmeetria. ● Välja on kujunenud elundkonnad ja organid. Merikurgi välimus Levik ● Levinud mõõdukatest kuni arktiliste veteni Atlandi ja Vaikses ookeanis. ● Elab veepinnast mitte rohkem kui 100 m sügavusel, sageli ranniku lähedal.
rombja kujuga. · Nisu teris on paksem, sügava pikivaoga, pinnalt sile; esineb karvatutt terise tipul; teris on värvuselt valge, kollakas või punane; paljasteriseline. · Rukis teris pikk, sügava pikivaoga, alusel ahenenud ja teritunud; kiprunud (krobelise) pinnaga; värvuselt sinakas, kollakasroheline; paljasteriseline. · Oder sõklad on terisega kokku kasvanud; kõhtmisel poolel pikivagu; tera on kujult elliptiline (rombjas); kerge asetada kõhtmisele poolele; sõklad pinnalt roidelised. · Kaer teris on sõkaldega kaetud; kujult piklik; aluselt lai ja tipu poole kitsas; sõklad pinnalt paljad. · Polb e. kaheteranisu kogu pähik moodustab tera (koos liblede ja sõkaldega); ebamäärase kujuga. · Mais teris on suur; kujult ümar või taldjas; mõnikord tipust teritunud. · Hirss teris on kuni 4mm pikk; sõklad on haprad ja tugevasti läikivad.
Viirus Viiruseid ei loeta elusorganismide hulka, kuna nad asuvad elus ja eluta looduse piiril. Elusorganismile iseloomulik on pärilikkusaine, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Samas aga puudub viirusel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Viiruseid näeb ainult elektronmikroskoobiga, mis võimaldab sajatuhande kordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid kuna nad kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke.
1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Asteroidid, komeedid, meteoorid, meteoriidid. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis on kujult ebakorrapärased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 3. Mis on komeet? Komeedi ehitus, kirjelda tema liikumist.
VÕSU: 1.Millest areneb võsu? V:See areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. 2.Seleta mõisted:Ladva-,külg-ja uinupung. Ladvapung-ladvapungast kasvab võsu pikemaks Külgpung-Külgpungast arenevad nii lehed kui ka varreharud Uinupung-Külgpungad, mis jäävad püsima,ei arene ning ei paisu ja avane 3.Võrdle õie-ja lehepunga ehitust. Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega,õiepungas on õiealgmed,mõlemad tekivad mitmeaastastele taimedele. 4.Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud?Too näiteid. Mitmeaastastel rohttaimedel ehk püsikutel.NtÜlane,Sinilill,alpikann.. 5.Mille poolest erineb risoom juurest? V:Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taanarenenud soomuskujulised lehed või lehearmid. 6. 6.Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? V:Sest mugul on varuainerikas osa,kujult keraja või piklik
Nad kuuluvad ürgsete loomade hulka. See tähendab, et nad on elanud Maal iidsetest aegadest alates. Algloomad olid olemas enne hulkrakseid loomi. Paljudel merelistel algloomadel on ilusad õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel- kambrilistel. Aegade jooksul on hukkunud kambriliste kodadest kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. Algloomadest ühed vanimad on ka meredes elavad kiirloomad. Nende ränistunud teos meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi vms kujundeid. Ka väljasurnud kiirloomade teosed on osalenud settekivimite moodustamisel. Neid kivimeid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel, samuti smirgelpaberi valmistamisel. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Planktonisse kuuluvate organismidena on ka parasiite, kes tekitavad loomadel ja inimesel mitmesuguseid haigusi.
Kiviõli 2009 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete. ASTEROIDID Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Asteroidi nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tähesarnast. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: · tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest · tekkinud üheaegselt komeetidega · tekkinud komeetidest asteroidid on gaasümbrise kaotanud
juurtel mügarbakterid, mis varustavad puud lämmastikuga. Võrade tüübid Enamiku lehtpuude võra kuju muutub kasvades. Peaharu kaob ning külgharud kasvavad edasi, moodustades ümara võra. Igal puuliigil on iseloomulik võrakuju. See sõltub oksakeste arvust ja jämedusest ning kasvunurgast tüve suhtes. Lehed Lehed püüavad oma laia lameda pinnaga palju päikesevalgust, mida on vaja fotosünteesil. Puude lehed asetsevad nii, et igaüks neist saaks maksimaalselt päikest. Kujult on lehed kitsad või laiad, lõhestunud või lõhestumata. Liitlehtedel kinnitub ühisele rootsule kaks või enam üksikut lehelaba lehekest. Paljunemine Paljunemiseks peab isasõite toom sattuma emasõiele. Paljudel lehtpuudel on eraldi isas- ja emasõied, mis paiknevad sageli pikkades, rippuvates urbades. Õietolm satub tuulega emasõitele. Putuktolmlejatel puudel on üldiselt värvikad õied, millel on magus lõhn või palju nektarit
Riikidest näitkes Lõuna-Hispaania, Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Argentiina, Austraalia. Oliivipuu tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Oliiviõlid sisaldavad palju vitamiine ning taimse õlina ei sisalda nad kolesterooli. Oliiviõli kasutatakse mitmetel otstarvetel näitkes toiduvalmistamisel, kosmeetikas, meditsiinis, masinates määrdena, dieedi pidamisel,kuna õli
tühjendab need ümbritseva keskkonda.Ta paljuneb pooldades. Silmviburlane. Elab lompides ja tiikides, kus on kõdunenud lehti.Vibur aitab tal liikuda.Ta on roheline ja seda vä'rvi annavad talle kloroplastid. Paljuneb pooldumise teel.Vahest moodustab tsüsti. Kingloom. Elab sealgi kus amööb ja silmviburlane. Keha meenutab kujult kinga.Keha on kaetud lühikeste ripsmetega, mis aitavad tal liikuda.Tal on kaks rakutuuma: suurtuum ja pisituum. Kingloom paljuneb enamasti mittesuguliselt ristipooldumise teel.Bakterid on talle toiduks.
Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam Esialgu tekib hemorraagiline lööve Sisemised verejooksud Ebola Ravi Puudub standartne ravi ravi sümptomaatiline elektrolüütide tasakaalustamine asendatakse kaotatud hüübimisfaktorid vereülekanded hingamisaparaadid "Lihasööja bakter" A grupi streptokokk Anaeroobne bakter Kujult kerajas Kokkide perekond Toodab toksiine anaeroobses keskkonnas "Lihasööja bakter" Põhjustab mäda Koed hävivad Põletik levib luuni Võib haarata suuremaid piirkondi Naha sisselõiked ja antibiootikumravi Ravile allub halvasti Aitäh kuulamast Allikad http://emedicine.medscape.com/article/216288-overview www.nlm.nih.gov/.../ ency/fullsize/17160.jpg pubpages.unh.edu/ ~mpu24/IMAGES/ebola3.gif http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid ENE http://en
2005 Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed/looming ,,Elu algab täna" ,,Mina olin siin. Esimene arest" (2005 aasta romaanivõistluse võitja) ,,Mereröövlimäng" Tõsieluromaan ,,Homse maailma kirjanikud" Lühimängufilm ,,Südameasjad" Raamatu kirjutamise kursus Õpetab huvilisi aastaga kirjutama http://menu.err.ee/uudised/3d834ab5-f908-4237-b44f-d456a088391b Kursus maksab 16 400 Tstaadid Inimesed ei ole luiged, kes oma elu ühe ja sama kaaslase kõrval mööda saadavad. Naised on nagu autod: kujult erinevad, kuid tööpõhimõtted on üldjoontes sarnased. Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka koguaeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest me võib-olla tegelikult hoolime. Kaklused ongi selleks, et ei peaks oma hingehaavade veritsemist pealt vaatama. Küsimused Mis aastast on Sass Henno Kirjanike Liidu liige ? Kus ülikoolis ta õppis ? Mis romaaniga tuli Sass 2005 aastal võitjaks? Kasutatud kirjandus www.google.ee /Sass Henno www.neti
Arbuus Arbuus pärineb Aafrika mandrilt. Arbuus ehk maasikapuu või selle vili. Enamik sorte sisaldab 10% ja enamgi suhkrut, viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett. Mineraalaineid ja vitamiine sisaldabsuhteliselt vähe. Valminud viljaliha on punane, harvem valge või kollane. Viljad on kujult ümmargused või elliptilised, värvuselt enamasti rohelised. Söögiarbuusi pinnamuster ja värvus võivad olla väga mitmekesised, nad on sortide eristamise tunnusteks. Arbuus säilib hästi ja tal on tugev koor ning hästi transporditav. Viljaliha maitse on õrn ja magusa maitsega. Tarvitatakse peamiselt toorelt nagu melonitki.. Arbuus säilib hästi 1-2 aastat. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis, külmkapis mitte rohkem kui nädal. Mitmed
PUUVILL Karl Parts 9c Mis on puuvill? · Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvilla põõsa liikidelt. · Koosneb tselluloosist, veest ja ka vähesel määral muudest ainetest (rasv, proteiinid) · Kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel · Kujult on ta spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Looduslik värv on valge või kreemikas. Kasutamine · Puuvilla kasutatakse suurel hulgal tekstiilitoodete valmistamiseks. Näiteks tehakse teksapükse, hommikumantleid, aluspesu, voodipesu, lõnga. · Lisaks rõivatööstusele kasutatakse ka kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu valmistamisel ja raamatute köitmisel. Ajalugu · Esimesed tõendid puuvilla kasutamisest
Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest. Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud. Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Kiudude looduslik värv on valge või kreemikas. Puuvill imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära. Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Puuvilla kiud on väikse elastsusega ja ta soojusjuhtivus on halb. Kortsub kergesti. Puuvillased riided on nahasõbralikud. Puuvilla kasutatakse suure hulga tekstiiltoodete valmistamiseks. Näiteks froteest valmistatakse vannirätikuid ja
Paljuneb pooldumise teel. Sügisel tekib amööbile kaitsev kest ehk tsüst. Silmviburlane Kindel kehakuju, 0.05 mm pikkused Elavad lompides ja tiikides Keha eesmises otsas paikneb vibur ja selle läheduses silmtäpp Tahapoole ahanev kehakuju Värvuse annavad kloroplastid Toitub valguse käes nagu taim ja pimedas kui loom. Hingab ja eritab samamoodi kui amööb. Paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom Keha meenutab kujult kinga talda Keha pikkus on umbes 0.1 0.3 mm Toitub peamiselt bakteritest Kinglooma kehas on kaks rakutuuma Paljuneb enamasti ristpooldumise teel. Mittesoodsad keskkonnatingimused elab ta üle tsüstina. Kokkuvõtteks Algloomas osalevad looduse aineringes Toituvad bakteritesr ja teistest mikroorganismidest Ürgsed algloomad elasid maal enne hulkrakseid organisme Ürgsetel algloomadel olid lubiainest kojad või ränistunud toesed
Bio ; Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus . Rakud erinevad kujult ja suuruselt , samuti ehituselt ja talituselt . Eeltuumsed rakud on bakteritel . Päristuumsed rakud on " taimed , looma , seene , vetikarakkudes ja algloomades " Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust . Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet . LOOMARAKK ; Rakumembraan kaitseb ja katab rakku . Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma sisaldab vett ja vees lahustunud aineid.
ÕLIPUU Õlipuu on Vahemeremaade rahvaste toidus ja kultuuris aastatuhandete jooksul tähtsat osa etendanud. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Saadud õlisid kasutatakse peamiselt toiduõlina, kosmeetikas ja meditsiinis. Õli pressitakse tavaliselt kahes järgus. Purustatud vilju pressitakse algul keskmise tugevusega surve all, millest saadakse kvaliteetne helekollane õli, mida saab kohe toiduks kasutada. Edasi pressitakse sama massi tugevamini ning saadakse õli, mida kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks
Neist Muhust leitud eksemplar kuulub vanemasse ja teised nooremasse pronksiaega. See on üks vanemaid Eesti territooriumilt leitud metallesemeid. Pronksist odaotsa täpsemat asukohta pole teada. Muuseumi on see jõudnud 1871. a. Muhu odaots on pika putkega, mille alumises osas on ümber putke 7 soonest vöönd. Putk on varre külge kinnitamiseks varustatud aasaga. Odaotsa pikkus on 21,1 cm ja kaal 136,15 g. Muhu odaots meenutab kujult ja ornamendilt nn Seima (Seima-Turbino) kultuuri relvi, mis tänapäeval dateeritakse 2. at esimesse veerandisse eKr. Muhu odaotsale on vasteid teada Uurali ja Mustamere äärsete steppide odaotste. Tõenäoliselt on see pronksist odaots hõimudevahelise vahetuse teel jõudnud Läänemere äärde u. 1500-1250 aastat e.m.a. On huvitav, et vahepealselt alalt pole analoogilisi odaotsi veel leitud. Noorema pronksiaja odaotsad on samuti kõik putkega, kuid viimane on märksa lühem. Suhteliselt
Maa kaaslaseks on Kuu Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva ja KOMEET Tavaline läbimõõt mõni km. Koosneb peamiselt jäätunud gaasidest ja vähesest osast mineraalidest. Enamike orbiidid on kas väga suure ekstsentrilisusega ellipsid või hoopis paraboolsed või hüperboolsed. ASTEROID Väikesed Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest ja metallidest. Kujult ebakorrapärased, suuruselt jäävad alla planeetide kaaslastele. Enamus asteroidide läbimõõt ei ületa 100 km-t Enamike orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele METEOOR JA METEORIIT Meteoor on Maa atmosfääri sattunud m eteoor- keha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks.
kettast ja nende vahelisest ruumist. · Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. · Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes varras, mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega varbspiraalsed. · Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne Korrapäratud galaktikad · Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju. · Nad on tihti oma kujult ebatavalised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. · Moodustavad ¼ kõikidest galaktikatest · Enamik korrapäratuid galaktikaid olid kord spiraalsed või elliptilised, aga deformeerusid gravtitatsiooni tõttu.
· Aastaaegade vaheldumine · Pinnavormid, mille teket seostatakse voolava vee olemasoluga (kuigi tegelikult vesi puudub) · 2 kaaslast 4.JUPITER · Mõõtmetelt suurem kui ülejäänud planeedid kokku · Orbiit peaaegu ringikujuline · Pöörleb kiiresti · Teleskoobis paistab heleda triibulise kettana, mille lähedal on näha 4 kaaslast · Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega · Detailid : nn Suur Punane Laik · Kujult üsna lapik · Tugev magnetväli, tahke tuum 5.SATURN · Üsna sarnane Jupiteriga, kuid veidi väiksem · Orbiit ,,keskmiselt ümmargune" · Teleskoobis on näha heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu · Rõngas asub orbiidist 13 000 km kõrgusel · Lapik · Pilvevöödid sarnased Jupiteri omale · Tugev magnetväli · Heleda rõnga laius 65 000km, koosneb kolmest osast · Suuri kaaslasi 10 + 8 väiksemat keha 6.URAAN
1. Nimeta Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete ehk sabatähti. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Suuruselt on asteroidid väiksemad kui planeetide kaaslased, kuid nad on Maa tüüpi planeetide sarnased. Kujult on asteroidid ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti
30. Sest päikesekiired murduvad atmosfääris ja Maale jõudes on praktiliselt paralleelsed. 31. Selle kohaselt on planeedisüsteemi teke osa tähe enda tekkest. 32. Vaata vihikust! 34. Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 35. Vaata vihikust! 36. Vaata vihikust! 37. Vaata vihikust! 39. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. 40. Linnutee on läätsekujuline, kettataoline täheparv, kuhu kuuluvad käik tähed, sealhulgas ka meie Päike. 41. Umbes 10 miljardit tähte. 42. Teleskoopide abil.
Käsijalgsetel ei ole käsi Merilyn Martis 10 B Käsijalgsed ehk brahhiopoodid: Üksikult elavad selgrootud, kes on kuulunud mere põhjaelustiku hulka Keha on ümbritsetud kahe, kujult erineva kaarega. Neil puuduvad silmad, pea, keel, kõrvad. Nende kivistisi leidub kõigi ajastute merelistes setetes ja peaaegu kõikjal maailmas. Käsijalgsed Käsijalgsete ehitus: Ümbritsevad kahe erineva kujuga poolmest koosnevad karbid (milles sees paikneb pehme keha) Kojad on sümmeetrilised Koja tagumisest osast ulatub välja lihaseline "jalg" ehk pediikel karbi tagumises osas paiknevad lihased, eesmises osas nn "käed ". Toitumine
võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust. Ultraheli- on kõrge sagedusega(20000 Hz) heli, mida inimese kõrv ei taju. Detsibelid(dB)- näitavad helitugevust. Kuulmislävi- näitab, kui vaikset heli inimene kuuleb . Inimese k6rv koosneb kolmest osast: välis-, kesk-, ja sisekõrvast
vanimaks liigiks ning teda võib õigusega nimetada mitte inimahviks, vaid inimeseks. Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Esikloomlased Sugukond: Inimlased Perekond: Homo Liik: Homo Habilis Homo habilis oli lühikest kasvu (keskmiselt 127 cm) ja kerge kaaluline (u. 45 kg). Erinevalt tänapäeva inimesest olid tal ebapropotsionaalselt pikad käed. Võrreldes praeguse inimese ajuga oli tal see ligi poole väiksem, aga kujult oli see sama.(600-675 cm³) Samal ajal Homo habilis'ega elasid mitmed inimesesarnased kahejalgsed primaadid, näiteks Paranthropus boisei (Australopithecus boisei). Ent homo habilis'est, kes hakkas varakult leiutama uusi tööriistu ja oli toidu suhtes vähem valiv, sai terve rea uute liikide eellane, sellel kui Paranthropus boisei ja teised sarnased liigid välja surid. Olduvai kuristikust leiti samast kihist nii Homo habilis 'e kui ka Paranthropus boisei fossiilluid. Osavinimene oli
Inglise teater · Elisabethi aegne Inglismaa(1558-1603), Inglise renesanssi õitseaeg. 1588 ,,võitmatu armaada'' · Inglise renesanssikirjanduse põhijooned: * küllaltki hiline*lähteallikad*antiikkultuur · 16.saj hakkab inglise teater jõuliselt arenema. · Teater võis olla kujult erinevad, ovaalne kõige levinuim. Teater meenutas kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Põhitegevus toimus eeslaval. Eesriided puudusid. Eeslava ümbritses publik. Tagalava, mis oli katuse all ja varustatud liikuva eesriidega. Balkoni taoline lava. Dekoratsioone ei kasutatud, laval võisid olla ainult kõige vajalikumad mööbliesemed. Kasutati lavaefekte(lava taga tehti hääli, müristamine, kuke laul, koera haukumine). Teatrietendused olid tempokad
Seeme Õp: 54-55 Suguline paljunemine · Seemneraku ja munaraku ühinemist nim. viljastamiseks. · Viljastatud munarakust tekib idu, viljastatud keskrakust aga toiduvaru. · Vili tekib sigimikust. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest · Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist).
õlgade kõrgusel, puudusid kaunistused - Troonilaadsel istel olid postjalad ja seljatugi, nikerdustega kaunistatud, jalgade hoidmiseks madal pink LAUAD - Söögilaual olid 3 või 4 saldat jalga, plaat oli trapetsi kujuline, puust või kivist - Töölaud oli amuti trapetsi kujuline, masiivsed, jalad ahenesid või olid loomakäpa kujuga või olid lihtsalt painutatud jalad KIRST - Riided riputati nakki - Saranes kujult egiptuse kirstule, kaas oli lame või kumer või viilkatuse kujuga VOODID - Kuset, puhke- ja söögidiivan - Mugav, kõrge, voodi ees jalapink - Koosnes raamist ja nelinurgsetest postjalgadest - Kaunistati maalingutega,voluutide ja palmettidega - Põhi põimitud naharibadest - Voodi jalad meenutasid Kreeta ahenevaid sambaid, varasemad loomakäppasid või küüniseid - Ühed jalad olid pikemad ja ulatusid üle raami, kõrgem peats - Hellenismi ajal voodid nahk või siidpolstriga
annaabi.ee 
