Jogurt kui biotehnolo ogiline toode Jogurt Maitsestatud hapupiimaliiik Sisaldab rohkem kuivaineid Täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga Biotehnoloogilised piimatooted Töötlemisel kasutatakse mikroorganisme Juust, keefir, hapukoor, jogurt Tootmine Suure kuivainesisaldusega piimatoode Hapendamiseks kasutatakse temofiilseid juuretisi Rasvata kuivainesisaldust tõstetakse 1%-3% võrra Lössipulber Kasulikkus Vähendab haigestumist Kasulik seedekulgla talitusele Sisaldab rohkelt proteiini ja vitamiine Jogurt sobib neile, kelle seedekulgla piimasuhkrut ei talu Probiootilised jogurtid On lisatud erilisi piimhappebaktereid Tugevdavad immuunsüsteemi Tõhustavad seedetegevust Soodustavad kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist Taastavad antibiootikumiravi järel seedekulgla normaalse mikroobikoosluse
0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25 0.3 Glükoosi sisaldus mg/ml Minu kahe paralleelproovi keskmine optiline tihedus oli 0,0985. Graafikult vastab sellele glükoosissisaldus 0,24 mg/ml. Kuna 1,5 ml mahla lahjendasin 200 ml mahuni, siis järelikult puhtas mahlas oli umbes 32 mg/ml Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) Kuna tundmatuks prooviks oli mahl, mille kuivainesisaldust pole kindlaks määratud, siis avaldatakse glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes. Valem: X = C · L · 10-3 · 100/d C = glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml): 0,24 L = mahla lahjendustegur: 200/1,5 = 133,3 d = Mahla tihedus (g/cm3): 1 X= 0,24 · 133,3 · 10-3 · 100/1 = 3,2% Tervise Arengu Instituudi kodulehelt leidsin, et keskmiselt on glükoosi sisaldus 100g söödava
Nimetada vähemalt 2 võimalust. · Pastöriseerimine · Stabiliseerimissoolade lisamine 11. Põhjendada, miks viiakse kontsentreerimisprotsess keetmise teel läbi alarõhul (vaakumi all)? Nimetada vähemalt 2 põhjust. · Energeetiliselt odav soojusenergia kokkuhoid · Alarõhul keeb toode madalamal temp., mõju toote kvaliteedile nõrgem 12. Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust? Nimetada 2 põhilist. · Kontsentraadi tiheduse järgi · Valguse murdumisnäitaja järgi · Elektrijuhtivuse järgi 13. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesis. tootes tõusnud 14. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima
· Pastöriseerimine · Stabiliseerimissoolade lisamine 13. Selgitada kontsentreerimise olemust ja tähtsust piimakonservide tootmisel? 14. Põhjendada, miks viiakse kontsentreerimisprotsess keetmise teel läbi alarõhul (vaakumi all)? Nimetada vähemalt 2 põhjust. · Energeetiliselt odav soojusenergia kokkuhoid · Alarõhul keeb toode madalamal temp., mõju toote kvaliteedile nõrgem 15. Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust? Nimetada 2 põhilist. · Kontsentraadi tiheduse järgi · Valguse murdumisnäitaja järgi · Elektrijuhtivuse järgi 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesis. tootes tõusnud 17. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima
väheneb, see mõjutab mikroorganismide arengut. 14. Põhjendada, miks viiakse kontsentreerimisprotsess keetmise teel läbi alarõhul (vaakumi all)? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Toimub vaakumi all, sest see alandab keemistemperatuuri ( peab olema alla 70 kraadi). 1) Soojusenergia kokkuhoid 2) Temperatuuri mõju kvaliteedi langusele on väiksem 15. Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust? Nimetada 2 põhilist. Määratakse tiheduse kaudu (laktodensimeetriga) valguse murdumisnäitaja kaudu (refraktomeetriga). 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesisaldus tootes tõusnud. 17. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust,
Ka piimhappebakterite lisamine silojuuretise näol ei suuda seda alati kindlustada ja tekib võihappekäärimise oht, mille tagajärjel silo omandab ebameeldiva võihappelõhna ja rikneb. Kogemused on näidanud, et sellisel juhul on 3 võimalust vältida võihappekäärimist: 1. koristada rohi vanemas kasvufaasis, siis jätkub suhkruid tema hapustamiseks, kuid seejuures alaneb toiteväärtus 2. tõsta närvutamisega rohu kuivainesisaldust, siis ei ole konserveerimiseks nii palju piimhapet vaja ja pH näitu ei ole tarvis nii madalale viia, saadavas söödas on vähem hapet, mis loomale on igati sobivam. Närvutamiseks peab aga olema ilus ilm, et rohi närbuks lühikese ajaga, muidu on toitainete kadu suur. Närvutamine on otstarbekas ainult 1-2 päeva jooksul: rohi ei tohi kaarde seisma jääda, vaid vajab pidevat õhustamist. Kriitilise pH näit sõltub materjali kuivainesisaldusest.
piimavalgud aitavad kaasa õhumullide stabiliseerimisele segus friiserdamise ajal. Rasvata kuivaine suurendamisel tuleb arvestada sellega, et parima tulemuse saavutamiseks peab rasvata kuivaine olema kindlas vahekorras rasva hulgaga. 6.4. 3. Magusained Enamlevinud magusained jäätises on sahharoos, dekstroos ja erinevad maisisiirupid. Traditsiooniline sahhariid jäätisesegudes on sahharoos. Nagu kõik sahhariidid, suurendab ka suhkur (nii suhkruroo- kui suhkrupeedi suhkur) kuivainesisaldust. Jäätises kasutatakse suhkrut ligikaudu 12-16 % jäätisesegu massist, veejäädes ja sorbetis ~20% või enam. Kui jäätisesegus kasutatakse ainult sahharoosi, võib jäätis olla temperatuuril -18 °C liiga kõva. Veejää ja sorbettide segus võib tekkida tootele kare pind sahhariidi osalise kristallisatsiooni tõttu. Nimetatud probleeme võib lahendada glükoosisiirupi või dekstroosi lisamisega segule.
. . -ga», «. . . -ga konserveeritud», «lisatud . . .», «. . . -ga röstitud». Nimetatud teave peab olema samas vaateväljas kohviekstrakti või siguriekstrakti nimetusega. (7) Vedela ja pastataolise kohviekstrakti märgistusel peab esitama minimaalse kohvikuivaine sisalduse ning vedela ja pastataolise siguriekstrakti puhul peab esitama minimaalse sigurikuivaine sisalduse protsentides. Nimetatud kogused peavad väljendama kuivainesisaldust tarbijale müüdavas tootes. 11 Hanna Seeder Tooterühma analüüs 3 Tarbekaupade alarühm – mähkmed Mähkmed on valmistatud kas riidest või sünteetilisest materjalist. Riidemähkmed võivad olla puuvillasest riidest, kanepist, bambusest või mikrofiibrist, neid pestakse ja kasutatakse uuesti
Konditsioneerimine – üldlevinud on keemiline konditsioneerimine, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Muda saab konditsioneerida ka füüsikalisel teel, külmutades või kuumutades. Neid meetodeid kasutatakse praegu harva. Tahendamine – tõstetakse veelgi muda kuivainesisaldust (20-30%-ni). Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudaväljakutel või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Lõppkäitlemine – muda veetakse väetisena kasutamiseks välja. 14. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Aeroobne protsess. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele
*Valkudel mõju jäätise füüsikalistele ja organoleptilistele omadustele *Takistavad suurte jääkristallide teket *Aitavad kaasa õhumullide stabiliseerimisele segus friiserdamise ajal *Rasvata kuivaine suurendamisel tuleb arvestada sellega, et parima tulemuse saavutamiseks peab rasvata kuivaine olema kindlas vahekorras rasva hulgaga. Magusained Sahharoos (12-16% jäätisesegu massist) 5* kindlustab soovitud magususe; 6* tõstab toote kuivainesisaldust, andes soovitud mahu, tekstuuri ja massi, suurendades kooresust; 7* on aluseks ja rikastajaks lisatud lõhna- ja maitseainetele; 8* mõjutab jäätise külmumistäppi, sellest sõltub jäätise kõvadus ja uuristatavus; 9* tõstab toote toiteväärtust. Mesi · Võrdsetes proportsioonides glükoosi ja fruktoosi segus vees. · Kuivaine on 75-80%, millest sahhariide on ligikaudu 65% · Põhiliselt monosahhariidid Külmumistäpi mõjutavad tegurid
peaks olema üle 30 %. Aeroobsel stabiliseerimisel aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist. Aeroobsel lagunemisel hävivad patogeensed mikroorganismid vähemal määral kui muudel stabiliseerimismeetoditel. Stabiliseeritud ja tihendatud muda on veel voolav (kuivainesisaldus umbes 5 %). Seepärast eraldatakse täiendavalt vett. Muda tahendamisel on võimalik kuivainesisaldust tõsta 20-30 %- ni. Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudavaljäkuil või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Mudaväljakud on kruusa (killustik) alusel voi drenaazrennidega asfaltalusel, kus vesi osaliselt aurub ja osaliselt filtreerub läbi aluskihi. Filtreerunud vesi kogutakse dreenidega ja pumbatakse tagasi puhastusele. Praegu kasutatakse seda väikestes puhastusjaamades.
Aeroobsel stabiliseerimisel aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist ja külmal aastaajal võib lagunemisaeg olla üsna pikk, ulatudes talvel 1-2 kuuni ning suvel paari nädalani. Stabiliseeritud ja tihendatud muda on veel voolav. Seepärast püütakse enne muda väljavedu temast täiendavalt eraldada vett. Muda tahendamisel on võimalik kuivainesisaldust tõsta 20-30 %-ni. Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudaväljakuil või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Mudaväljakud on kruusa (killustik) alusel või drenaazrennidega asfaltalusel, kus vesi osaliselt aurub ja osaliselt filtreerub läbi aluskihi. Filtreerunud vesi kogutakse dreenidega ja pumbatakse tagasi puhastusele. Mudaväljak on väga lihtne ja varem laialt kasutatud tahendussüsteem
-kuiv hein rohekas, kahiseb, kõrresõlmed tumedad, kõrs murdub -soola lisamine võimaldab säilitada 2-3% niiskemat heina (1t / 5-10 kg) Silo -taimse materjali säilitamine õhuvabas happelises keskkonnas -oluline on viia rohumass anaeroobsesse keskkonda, kus pH on 4,0-4,5 (kõrgema pH korral võihappebakt. hakkavad lõhustama piimhappebaktereid) -on järgm. võimalused kahjulike mikroorganismide tegevuse pidurdamiseks. -närvutamisega tõsta rohu kuivainesisaldust (st. osmootset rõhku) närvutatud rohul bakterid tegutseda ei saa (kõige vastupidavamad on piimhappebakterid) -tihendamisega surutakse alla seente (hallitused) tegevus ja soodustatakse piimhappebakterite (anaeroobsed) tegevust -tihendama tuleb hakata kohe (niikaua kui massis on õhku toimub seal hingamine kasutatakse ära suhkrud) -hästi on tallatav noor, hekseld. rohi (sobiv heksli pikkus 4-6 cm) -traktori rattad ei tohi kokku puutuda mulla jms
Mõned sorte). Küllap me võiksime olla veinimaa. Asjaga tegeldakse Maaülikoolis Lõuna-Eesti talud on teinud häid viinamarjaveine ning Kadri Karbi ja Marge Starasti juhendamisel. Tudengid uurivad viinamarja- jõudnud ka koduveini võistluse finaali. de kuivainesisaldust kolmes katseistandikus (Tartumaal, Võrumaal ja Saa- Seni on Eestis rohkem veini tehtud sortidest Hasanski remaal). EELK Räpina kogudusel on väike istandik (25 viinapuud), kust Sladki, Rondo, ES-7-9-48, Toldi, Mitšurinets ja Zarja Severa. saab marju armulauaveini valmistamiseks.
Ka piimhappebakterite lisamine silojuuretise näol ei suuda seda alati kindlustada ja tekib võihappekäärimise oht, mille tagajärjel silo omandab ebameeldiva võihappelõhna ja rikneb. Kogemused on näidanud, et sellisel juhul on 3 võimalust vältida võihappekäärimist: 1. koristada rohi vanemas kasvufaasis, siis jätkub suhkruid tema hapustamiseks, kuid seejuures alaneb toiteväärtus 2. tõsta närvutamisega rohu kuivainesisaldust, siis ei ole konserveerimiseks nii palju piimhapet vaja ja pH näitu ei ole tarvis nii madalale viia, saadavas söödas on vähem hapet, mis loomale on igati sobivam. Närvutamiseks peab aga olema ilus ilm, et rohi närbuks lühikese ajaga, muidu on toitainete kadu suur. Närvutamine on otstarbekas ainult 1-2 päeva jooksul: rohi ei tohi kaarde seisma jääda, vaid vajab pidevat õhustamist. Kriitilise pH näit sõltub materjali kuivainesisaldusest.
vaatamata oma väiksele kasvule (lehmade kehamass 450 kg) on nende piimajõudlus rahuldav. vaatamata sellele maatõu osatähtsus vähenes. 50 aasta jooksul pole küündinud 1%- ni. tunnistati ohustatud tõuks, koostati säilitusprogramm 2012.aastani. 80. Sugulastõugude kasutamine veisekasvatuses maakari- kasutati läänesoome tõugu, sest oli kõige lähedasem. VTA keelas 2005 a. kasutamise sest maakari ohustatud. parandas piimatoodangut ja kehamassi. nõrkused : ei parandanud piima kuivainesisaldust ega välimiku, esines ka kirjut värvust. kasutati ka dzorsi tõugu: kasutati 1960 ja 1990 alguses. heamõju: suurenes piima rasva ja valgusisaldus, paranes udarakuju ja kinnitus ning kehaehituse tüüp. puudused: pole geneetiliselt sugulastõug, värvuses eripära. eesti punane- kasutati taani punast ja ameerika sviitsi, mis parandas udarakuju ning kinnitust ja suurendas piimajõudlust. kasutati ka anglit, nii puhtaverelist kui ka holsteiniverelisusega: heamõju- suurenes piima rasva-
C glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg /ml), V1 uuritava lahuse üldmaht (ml) L lahjendustegur, 10-3 tegur üleminekuks grammidele, V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml), G uuritava materjali (mesi vm) kaalutis (g), W uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana (leitakse teatmekirjandusest). Kui tundmatuks prooviks oli mahl, mille kuivainesisaldust pole kindlaks määratud, siis aval-datakse glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes. Sellisel juhul piirdub arvutus valemiga: X = C L 10-3 d 100 , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml), L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3). Kontrollküsimused 1.Millisesse ensüümide klassi kuuluvad GOx ja POx? 2.Kirjeldage GOx-i ja POx-i poolt katalüüsitavaid reaktsioone. 3
· Peensooles toimuvad toitainete lõpliku seedumisega seotud lõhustumise ja lõhustamissaaduste imendumise protsessid, välja arvatud vatsakäärimisel moodustuvad lenduvad rasvhapped. · Glükoos, aminohapped, pikaahelalised rasvhapped ja vitamiinid imenduvad tervikuna peensooles. · Samuti imendub siin enamik mineraalainetest ja suur osa veest. · Vee imendumine suurendab küümuse kuivainesisaldust nii, et peensoole lõpuosas on see umbes 8%. · Peensoole lõpu moodustab sirgem lõik, mida nimetatakse niudesooleks. Sedakaudu suundub küümus edasi umb- ja käärsoolde. · Peensooles imendub keskmiselt 7585% rasvhapetest. Teatud puhkudel võib selle osakaal aga jääda isegi alla 55%. Leitud on, et rasvhappe ahela pikkus peensoolest imendumist ei mõjuta. · Enamus imendunud rasvhappeid jõuab vereringesse lümfi kaudu, otse verre satub vaid
annaabi.ee 
