tänapäevani. Ka turba kasutamisel on keskkonnakahjud: et turvast saada tuleb soos selle koha pealt kuivatada, kust seda freesima hakatakse. Põhimõtteliselt soo hävitatakse. Kui nüüd rääkida taastuvatest loodusvaradest, siis ei saa mainimata jätta metsa. Umbes pool eesti pindalast on metsaga kaetud. Kuna raiemahud on suhteliselt väikesed, siis taastub metsa sama palju, kui seda tarbitakse. Eesti metsi kasutatakse suurel osal kütmisel. Avati ju hiljaaegu uus soojusjaam, mis tarbib puitu. Puitu kasutatakse ka mööbli jms. asjade tootmiseks. Taastuvad loodusvarad on ka vesi ja muld, millega Eestis aga eriti probleeme ei ole ja mida tarbitakse säästlikult nii, et see saaks ennest taastada. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti loodusvarad on üsna mitmekesised ja ka nende tootmise maht on erinev. On neid mida jätkub mõnekümneks aastaks ja neid mida säästlikult kasutades jätkub veel väga kauaks. Tähtis on vaid see, et
Kuigi tuumajaamasid seostatakse alati ulatuslikke katastroofidega, mis kahjustavad loodust ja mille käigus hukkub palju inimesi, siis statistika näitab, et tuumakatastroofi toimumise tõenäosus on siis väga madal, kui sellega tegelevad tasemel spetsialistid. Kuidas tuumajaam Eesti keskkonnakaitset parandaks? Üks keskmine USA tuhandemegavatine reaktor kasutab aastas vaid 24 tonni neljaprotsendise rikastusastmega uraan-235. Samasuguse võimsusega soojusjaam tarbib aastas 4,5 miljonit tonni kivisütt.. Seega, selles koguses kasvuhoonegaase, mida tsoojusjaam muidu toodaks, jääks loodusesse paiskamata! Nii loodus kui inimesed jääksid nendest kasvuhoonegaasidest mõjutamata! 10. Rohelised tsoonid Eesti linnakeskustesse! Igale autole on kinnitatud kleps, mis näitab auto gaaside väljutamise taset ( saksa keeles Umweltplakette ). Kõik autod, millel
annaabi.ee 
