Kuulipilduja Ksp-58 Kuulipilduja Ksp-58 on täisautomaatne, õhkjahutusega relv. Relv saab toidet padrunilindist. Kuulipilduja toetub harkjalale, kuid on võimalik ka kinnitada kolmjalg-statiivile ja soomukile. Soomukile paigutatult on kuulipilduja harkjalg ära võetud ja kaba on asendatud kabata tagaosaga. TEHNILISED ANDMED Kaliiber - 7,62 mm Padrun - 7,62 x 51 mm Kaal - 11,6 kg
milleks lisame tarbimisfunktsioonile maksud. Ka makse (T0) loeme autonoomseteks muutujateks. Kui asendame Qd = Q T0, saame kuluvõrrandi: E = C0 + c(Q T0) + I0 + G0, teame, et E=Q , saame Q = C0 + c*Q c*T0 + I0 + G0, siit (1-c)*Q = C0 c*T0 + I0 + G0. Seega kui tähistada A = C0 c*T0 + I0 + G0 , siis (1--c)*Q = A ehk Q = A /(1-c) ja kuna ksp = 1/(1-c), siis Q = ksp*A 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,75 Qd I = 600 G=T=0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe, kui potentsiaalne SKP Q* = 3600. Kuluvõrrand E = C +I + G Tasakaalutingimus E = Q 1. Selleks, et leida tasakaalusissetuleku suurust asendame kuluvõrrandisse vastavad arvväärtused,
D IT Kolledz Tarbekaupade turu tasakaal: IS kõver Selleks, et jõuda ISLM mudelini tuleb teise etapina konstrueerida veel IS kõver, mis iseloomustab tarbekaupade turu tasakaalu tingimusel tingimusel, et kulutused on võrdsed tarbimisega. tarbimisega Multiplikaatoritest mäletame, et tasakaaluvõrrandis sissetulekud Q leiti: Q = ksp * A (12) NB! Autonoomsed kulutused A on pöördfunktsioon intressimääradest. Autonoomsed kulutused omakorda: A = C0 cT0 + I0 + G0. Investeeringute piirefektiivsus. Autonoomsetest kuludest on näha, et investeeringute osa võib selle suurust oluliselt mõjutada. Investeering ise on
b. vaba aja suurenemise ja tööaja lühenemise mõju c. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi d. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust e. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid 17. Antud on võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8Qd, I = 80, T = 50. Leida potentsiaalse SKP väärtus Q*, juhul kui languslõhe suurus on 20? Q = 100 + 0,8(Q – 50) + 80 => Q = 100 + 0,8Q – 40 + 80 => 0,2Q = 140 => Q’ = 700 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 a. 600 b. 700 c. 800 d. 900 18. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd C = -300 + 0,4*500 = -100 a. 600 b. 0 c. -100 d. -300 19. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe- ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c
2.tööandja jätab töötajatele palga maksmata 3.kopli liinidel müüb keegi salaviina ja salasuitsu jättes selle eest maksud maksmata. 4.müüjale makstakse miinimumpalka, kõik mis üle selle tuleb antakse ümbrikus. 11. Graafikult 1. Kui suur on tasakaalu sissetulek? 750 2. Kui suur on autonoomne säästmine S0? -150 3. Kui suur on marginaalne tarbimisparameeter c? c = MPC = C / Qd C = C Autonoomne kulutamine c = 600 / 750 = 0,8 4. Kui suur on kulumultiplikaator? KSP= 1 / (1-c) 1/(1-0,8)=5 5. Millise joonisel toodud sissetulekutaseme arvväärtuse juures on võimalik säästmine? 950 12.Möödunud aastal olid härra Kase tulud 500'000 krooni ja tarbimiskulutused 450'000 krooni. Käesoleval aastal kahanesid tema sissetulekud 200'000-le kroonile. Eeldame, et tema säästmise piirkalduvus ei muutunud. Kui suured on hr. Kase tarbimiskulutused käesoleval aastal? Esimese aasta MPC = 450 000 / 500 000 = 0,9 (kulutas ära 90% rahast)
kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1
Eeldades, et see oligi kogu toodang,arvutage SKP deflaator 1991 aasta jaoks(baasaasta 1990). SKP deflaator = 40 : 30 = 1,33 Nominaalne SKP(1991) = 500*40 =20000 Reaalne SKP(1991) = 20000 : 1,33 = 15038 krooni a. 1,25 b. 1,66 c. 1,44 d. 1,33 23. Antud on võrrandsüsteem: C = 100 + 0,8Qd, I = 80, T = 50. Leida potentsiaalse SKP väärtus Q*, juhul kui languslõhe suurus on 20? Q = 100 + 0,8(Q – 50) + 80 => Q = 100 + 0,8Q – 40 + 80 => 0,2Q = 140 => Q’ = 700 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 a. 600 b. 700 c. 800 d. 900 24. Mööbli remondiga tegelev ettevõtja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni tükk. Ühe mööblipadja maksumus sisaldab 30 krooni eest porolooni, 3 krooni eest niiti, 47 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus? a. 60 b
rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi: 6-9 jalaväepataljoni 2-3 õhutõrjepataljoni 2-3 pioneeripataljoni 2-3 suurtükiväepataljoni 2-3 lahinguteenindustoetuspataljoni 2-3 luurekompaniid 2-3 tankitõrjekompaniid Relvastus ja tehnika Käsitulirelvad Püstolid: USP ja PM Püstolkuulipildujad: Mini-Uzi ja m/45B MTUV Automaadid: AK 4 ja Galil AR Täpsus- ja snaipripüssid: M14-TP, Galil ja Sako TRG Kuulipildujad: KSP 58, MG-3 ja Browning M2 Granaadiheitjad: Carl-Gustaf, B-300, M 69 ja AT-4 Tankitõrjerelvasüsteemid Raketisüsteemid: MAPATS, MILAN Kahurid: Pvpj 1110, M40A1 Relvastus ja tehnika Soomustehnika Soomustransportöörid: Sisu XA-180EST, Sisu XA-188 , BTR-80UNSh Soomusautod: Mamba Alvis Kaudtulerelvasüsteemid Haubitsad: FH-70, D-30 Miinipildujad: m/41B, M252, B-455 Õhutõrjerelvasüsteemid Kahurid: ZU-23-2 Raketisüsteemid: Mistral
väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B- 455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) Ohutus Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1
kasvuhooneefekti tugevnemine. GWP global warming potentsial ehk globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaas soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiid. Arvutused põlemisreaktsioonide võrrandite alusel. ... Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Lahustuvuskorrutis: Ksp =[Ca2+][CO3-2]. Rasklahustuva ühendi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis (antud temperatuuril) jääv suurus. Sademe tekkimine: sade tekib, kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise. Vee elektrijuhtivus. Elektrijuhtivus võime juhtida elektrivoolu, on tingitud laetud osakeste (ioonide) olemasolust vees. Vee karedus ja kareduse liigid. Vee karedus: Vees leiduvate Ca2+ ja Mg2+ katioonide summaarne sisaldus. Mida rohkem neid
b. firmad müüvad rohkem kui suudavad ning varude suurust ei suuda keegi jälgida c. kui firmad müüvad just nii palju kui toodavad ning varud jäävad soovitud tasemele Antud on võrrandsüsteem C = 120 + 0,75*Qd c = 0,75 Io = 90 Go = 60 To = 40 Potentsiaalse SKP väärtus on 972 (Q*). Arvuta toodud võrrandsüsteemi baasil: 1. Tasakaalusissetulek Q', 960 Q’ = A/(1-C) A = C0 + I0 + G0 – T0*c = 240 => 240/(1-0,75) = 240/0,25 2. Kulumultiplikaator ksp, 4 ksp = 1/(1-C) 3. Autonoomsete maksude multiplikaator kT , -3 kT = - c/(1-C) = - 0,75/0,25 4. Kui palju peaks muutma autonoomseid kulutusi, et SKP lõhe kaoks, 3 SKP lõhe = ∆Q = Q* - Q’ = 972 – 960 ∆I = SKP lõhe / ksp = 12 / 4 5. Kui palju peaks muutma autonoomseid makse, et SKP lõhe kaoks. -4 ∆I = SKP lõhe / kT = 12 / -3 Autonoomsed muutujad: a. sõltuvad sissetulekute suurusest b
00 ml KIO3 lahust c) Leidke [Hg22+] kui on lisatud 56.00 ml KIO3 lahust d) Leidke [Hg22+] ekvivalentpunktis Lahendus: Kirjutame välja asjakohase reaktsioonivõrrandi: - Hg22+ + 2 IO3 → Hg2(IO3)2(s) Leiame lahustuvuskorrutiste tabelist (Appendix F) sadeneva produkti lahustuvuskorrutise Ksp = 1.3×10-18. - a) Leiame ekvivalentpunkti saavutamiseks vajaliku IO3 lahuse mahu - IO3 kulub moolides 2 korda rohkem kui Hg22+, seega saame stöhhiomeetrilist moolide arvu sisaldava - IO3 lahuse mahu leidmiseks kirjutada võrrandi: -
64 51,2 + 12,8 51,2 41 + 11,2 41 32,8 + 8,2 Q = 500 = 400 + 100 37 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Multiplikaatori kasutamine. Kulumultiplikaatori võrrandi võime esitada ka kujul: Q = ksp * A, A Sellest mudelist on näha, kui palju muutub SKP lõhe, kui on teada kulumultiplikaatori väärtus, autonoomsete kulude (näit. valitsemiskulude) muutusel. Arvutusvalem ksp = 1 / (1-c) Autonoomsete maksude muutusel on veidi erinev mõju j majandusele, j , kuna osa maksude vähenemisest saadud raha säästetakse ega kasutata kohe majanduse ergutamiseks.
- kulumultiplikaator, - languslõhe, kui potentsiaalne SKP Q* = 3600. Kuluvõrrand E = C +I + G Tasakaalutingimus E = Q 1. Selleks, et leida tasakaalusissetuleku suurust asendame kuluvõrrandisse vastavad arvväärtused, Saame Q = 100 + 0,75Qd + 600, kuna T0 = 0, siis Q = 100 + 0,75 Q + 600. 0,25Q = 700, siis tasakaalusissetulek Q' = 2800 2. Leiame SKP lõhe Q = Q*-Q' = 3600 2800 = 800, 3. Languslõhe leidmiseks peame teadma kulumultiplikaatori väärtust ksp = 1/(1-c) = 1/ (1- 0 75) = 4 0,75) 4. Languslõhe leiame seosest Q = ksp A ja kuna A = I, saame = 800 / 4 = 200 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 10. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,6 Qd I = 600 G = 500; T = 0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe kui potentsiaalne SKP Q languslõhe, Q* = 4200.
puuduvad tõendid, et seda tegid tšetšeenidest terroristid. Nii uskumatu, kui kõik ka ei näiks, seostatakse rünnakuid pigem riigivõimude endaga, sest üks loodetav kiire sõda kindlustas tollase peaministri populaarsuse. Mõni sarnane ettekääne võib lõpetada ka meie rahuliku elu. Rumal on paljude jaoks kindlasti isegi mõelda sõjalise konflikti võimalusest naabriga, kuid praegu, läbides ajateenistust, näib kõik vägagi võimalikuna. Lõpetasime just Rootsist pärit kuulipildujaga KSP-58 õppelaskmise, varsti ootab ees tankitõrjerelv Carl Gustav ning samal ajal käib pidevalt vastaseõpe, kus peame kursuse lõpuks une pealt eristama Vene päritolu liikursuurtükki 2S1 jalaväelahingumasinast BMP-1 ning vahet teha näiteks tankil T-55 ja T-80. Eks eesmärgiks on seatud mitte kaotada teistkordselt oma iseseisvust. Meie valmistume halvimaks ning samal ajal püüab Venemaa taastada oma kunagist positsiooni maailmas. Praegu on nende peamine relv
10-14 / 10–3 = 10–11 M. 5. Fosforhappe H3PO4 Ka = 7,1x10–3, väävelhappel aga 1x103.Milline on tugevam hape? Tugevam hape on väävelhape kuna ta Ka väärtus on kõrgem (NB! aga pH väiksem) 6. Hinda ioniseerunud ja ioniseerimata vee molekulide suhet ühes liitris vees. 1,0 x 10–7 M H3O+ / 55,35 M H2O = 1,8 x10–9 , seega ca 2 molekuli miljardist on ioniseerunud! 7. Leia baarium- ja sulfaatiooni kontsentratsion vees kui baariumsulfaadi lahustuvuskorrutise Ksp väärtus on 1,23 x10 . –10 [Ba2+] = [SO42-] = S, S x S = Ksp , S = (Ksp)1/2 = 1,1 x 10–5 Mida ma pean oskama: 1) reastada tabeleis toodud pKa ja Ka väärtuste alusel happeid ja aluseid nende tugevuse järjekorras, 2) arvutada antud pH väärtuse järgi vesinikioonide kontsentratsiooni ja vastupidi, 3) tunda ära puhversüsteemi, 4) reastada aineid lahustuvuse järgi antud lahustuvuskorrutise alusel.
D IT Kolledz 6. Mida näitab IS kõver ? a b r r 10% 10% 5% 5% A IS 1200 1500 A 3600 4500 Q A = C0 + I +G - c*T + (Z-X) Q = ksp * A IS kõver näitab, milliste intressimäärade ja sissetuleku tasemete juures valitseb tasakaal tarbekaupade turul. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Mida näitab LM kõver ? r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15% 10% 10% a Md (Q=2000)
oli: a. positiivne b. negatiivne c. tasakaalus d. ülekaalus 67. Juhul kui riigi eelarve on koostatud defitsiidiga, siis defitsiidi likvideerimiseks on majanduslikult kõige kasulikum a. trükkida rahatähti juurde niipalju vaja b. võtta laenu c. mitte reageerida eelarve defitsiidile d. devalveerida rahvuslik valuuta 68. Missugune nendest piirkondadest on LM kõveral on Keynesi piirkond: a. I piirkond b. II piirkond c. III piirkond 69. Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: a. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks b. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks c. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale d. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 70. Kas raha nõudluse suurenemine nihutab LM kõvera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimäär kasvab b. paremale ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb c. ei juhtu midagi ja LM kõver jääb samale kohale d
Potentsiaalne SKP on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõik olemasolevad ja ning kättesaadavad tootmistegurid Monetaarpoliitika hõlmab - keskpanga rahapoliitikat Fiskaalpoliitika hõlmab: maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist Leida languslõhe DA, kui potentsiaalse SKP on Q* = 2200. Q = 160 + 0,8(Q 50) + 300 => Q = 160 + 0,8Q 40 + 300 => 0,2Q = 420 => Q' = 2100 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 SKP lõhe DQ = Q* - Q' = 2200 - 2100 Languslõhe DA = DQ/ Ksp = 100 / 5 = 20 Autonoomsete maksude multiplikaator leitakse järgmisest seosest: kT0 = 1/(1-c)
säästmine b. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine c. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine Question 51 (1 point) Kas joonisel märgitud piirkond a LM kõveral on: a. klassikaline piirkond b. reaalne piirkond c. Keynesi piirkond d. ohtlik piirkond Question 52 (1 point) Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: a.* IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks b. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks c. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale d. kulumultiplikaator ei saagi muutuda Question 53 (1 point) Arvatakse, et eelarve defitsiit: a. tõstab intressimäärasid b. * suurendab töötust c. tõrjub välja välisinvesteeringuid d. ei võimalda kasutada monetaarpoliitikat Question 54 (1 point)
vahendamisega ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 72 (1 point) Graafikul on antud saastufunktsioon S0. Kuhu (a, b voi c) nihkub saastukover parast autonoomsete maksude lisamist? a. nihkub asendisse a b. jaab endisele kohale S0 c. nihkub asendisse b d. nihkub asendisse c ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 73 (1 point) Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kovera asendisse: a. IS1, see tahendab, et kover muutub laugjamaks b. ei juhtu midagi ja IS kover jaab samale kohale c. kulumultiplikaator ei saagi muutuda d. kohale IS2, see tahendab, et kovera tous muutub jarsemaks ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 74 (1 point) Kas raha pakkumise suurenemine nihutab LM kovera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimaar kasvab b
Tehniline laskekiirus: 650 lasku/minutis Kuuli algkiirus: 980 meetrit%sekundis Mass koos salve / hargiga: 3,90 / 4,35 kilogrammi Laetud salve mass (35/50): 710/1000 grammi Relva üldpikkus:979 millimeetrit Pikkus kokkupandud kabaga:742 millimeetrit Vintraua pikkus: 460 millimeetrit 15 Vintide arv rauas: 6/parempoolset Salve mahtuvus: 35/50 padrunit Padruni mass: 11,7 grammi Kuuli mass: 3,56 grammi Kuulipilduja KSP-58 Kaliiber: 7,62 x 51 millimeetrit Mass:11,6 kilogrammi Pikkus 1275 millimeetrit Laskekiirus:600-850 lasku minutis Efektiivne laskekaugus:600 meetrit Kuuli algkiirus:850 meetrit/sekundis Granaadiheitja B-300 16 Laskeseade Kaliiber: 82 mm Pikkus: 775 mm Kaal: 3,65 kg Sihikuline laskekaugus: 700 m Lasukomplekt MK-1 (HEAT) Granaadikonteineri pikkus: 725 mm Kaal: 4,5 kg Algkiirus: 270 m/s
Student Response Value Correct Answer A. jääb endisele kohale S0 0% B. nihkub asendisse c 0% Student Response Value Correct Answer C. nihkub asendisse b 0% D. nihkub asendisse a 100% 67. Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: Student Response Value Correct Answer A. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 0% B. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks 100% C. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks 0% D. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale 0% 68. Kas raha pakkumise suurenemine nihutab LM kõvera:
Pilt 1.8 Galil AR AK-4 kaliiber 5,56 mm 7,62 mm padrun 5,56x45 mm 7,62 X 51 mm salve maht 35 padrunit 20 padrunit Laadimata relva 3,95 kg 4,4 kg mass relva pikkus 979 mm 1025 mm efektiivne 500 m 400 m laskekaugus 9 KUULIPILDUJAD Kuulipilduja MG 3 Pilt 1.9 Kuulipilduja KSP- 58 Pilt 1.10 MG-3 KSP-58 (FN MAG) kaliiber 7,62 mm 7,62 mm padrun 7,62x51 mm 7,62x51 mm relva mass 11,5 kg 11,4 kg relva pikkus 1225 mm 1275 mm 10 TANKITÕRJE - GRANAADIHEITJAD Tankitõrje - granaadiheitja Carl Gustav (CG) Pilt 1.11 Tankitõrje-granaadiheitja M-69 Pilt 1.12
annaabi.ee 
