(kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 16.Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont. Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: korduvalt lahtivõetav ja koostatav; suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; liide võib edukalt olla suvalises asendis; tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. Puudused:
keskpunkt asub nimetatud teljel. Ringsamm võib olla ühtlane või mitteühtlane. Kukaldamise ulatus K - kukaldamisjoone langus kahe naaberhamba lõikeserva vahel. Soonte elemendid ja kuju. Soon on süvend laastu eemaldamiseks. Seda piiravad ühe hamba esipind ja selle naaberhamba tagapind ja selg. Sooned jaotatakse sirgeteks ja kruvijoonelisteks. Sirge soon on freesi teljega paralleelne. Freesidel eristatakse järgmisi sooni: Vasakukäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga paremalt vasakule kulgev soon. Paremakäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga vasakult paremale kulgev soon. Kruvisoone samm H - lõikeserva kahe järjestikuse punkti vaheline kaugus silindrilise pinna ühel moodustajal. Soone profiil normaallõikes - soone pinna ja lõikeserva normaaltasapinna lõikejoon. Soone profiil ristlõikes - soone pinna ja freesi teljega ristioleva tasapinna (otspinna) lõikejoon. Soone raadius - soone põhja ümardusraadius.
Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil
· Selline on detaili joonis kasutades lõget. Keermed ja nende täistamine joonisel. · Detailide ühendamiseks kasutatakse sageli keermega detaile - kruvisid, polte, mutreid jne. · Keermeid kasutatakse ka liikumise või jõu ülekandmisel. Keerme tekkimise näide · Paberist kolmnurga hüpotenuus tekitab silindrile joone, mida nimetatakse kruvijooneks. · Tegelikuses moodustub keere piki kruvijoont silindri pinnale lõigatud soone ja selle soone vahele jääva materjali kujul. · Kui keere on lõigatud varda, võlli või poldi pealispinnale, on tegemist väliskeermega, kui keere on aga lõigatud ava seina pinnale, on tegemist sisekeermega. Kolmnurkkeeret iseloomustavad mõõtmed NB! Ära aja segamini väliskeeret ja keerme välisläbimõõtu ning sisekeeret ja keerme siseläbimõõtu! Väliskeermel on nii välis- kui ka siseläbimõõt ja sisekeermel on
liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje (joon. 5.3, a). Hariliku kruvijoone võib tekitada ka tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks (joon. 5.3, b). 76. Skitseerige vasakukäelise kruvijoone kaksvaade. Kruvijooni liigitatakse parema ja vasakukäelisteks. Kruvijoon on paremakäeline, kui telje sihis vaatlemisel punkti eemaldumine kruvijoont mööda toimub pöörlemisega päripäeva, vastasel korral aga vasakukäeline (joonised 5.3,a ja 5.3,b). Hariliku kruvijoone kõik võrdse pikkusega tükid on kongruentsed. Järelikult harilik kruvijoon võib libiseda mööda iseennast. 77. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks 78
Viimane võte õigustab end lõikuvate pöördpindade läbimõõdu suure erinevuse korral. Sujuva ülemineku puhul ühelt pinnalt teisele võib kujuteldavaid lõikejooni näidata tinglikult pideva peenjoonega, mis ei ulatu kontuurjooneni. Keere, õigemini keermeniit, saadakse mingi tasapinnalise kujundi (kolmnurk, ruut, trapets jt.) liikumisel mööda silindrilist või koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasapind läbib kogu liikumise ajal vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha koos temal tekkinud keermeniidiga kujutada jäiga tervikkehana, saame üldises mõttes keermega kruvi. Keermeid kujutatakse joonisel tinglikult. Varda pinnale lõigatud keeret nimetatakse väliskeermeks ja avasse lõigatud keeret-- sisekeermeks. Väliskeermel näidatakse keerme väline, so. harjade joon, pideva jämejoonega, sisemine, so
sammuks.Nagu selgub jooniselt5.3,b, on nimetatakseneidpindukarkasspindadeks. keeru pikkus I lihtsaltavaldatavsammu ja raadiusekaudu. Pindu, mida saab esitada v6rranditeabil, Kruvijooni liigitatakse parema- ja vasaku- nimetatakseanaluutilistekspindadeks. N - kdelisteks.Kruvijoon on paremakieline,kui astme algebralise v6rrandiga mddratavat telje sihis vaatlemiselpunkti eemaldumine pinda nimetatakse n-idrku algebraliseks kruvijoont m66da toimub po6rlemisega pinnaks.Geomeetriliselton algebralisepinna pdripdeva,vastaselkorral aga vasakukieline jdirkvordneselle pinnatasandilisel6ikejoone 5.3,aja 5.3,b). jdrgugav6i selle pinnaja sirge l6ikepunktide fioonised Harilikukruvijoonek6ikv6rdsepikkusegatukid arvuga. on kongruentsed.Jdrelikult harilik kruvijoon Pindasid liigitatakse klassideks jirgu, v6iblibisedam66daiseennast
(kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 48. Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont. Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: korduvalt lahtivõetav ja koostatav; suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; liide võib edukalt olla suvalises asendis; tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad
FL = B * q * v * sin . Laengule q0 mõjuv jõud kui laeng liigub magnetväljas kiirusega v. Kui positiivne laeng liigub jõujoontega risti, siis on talle mõjuva Lorenzi jõu suund samuti määratav vasaku käe reegliga. Kui osake lendab magnetvälja risti jõujoontega, hakkab ta liikuma piki ringjoont, sest jõud on konstantne ja alati risti kiirusega. ). Kui liikuv laeng satub magnetvälja jõujoonte suhtes mingi suvalise nurga all, siis hakkab ta üldjuhul liikuma piki kruvijoont. Lorentzi jõud on risti liikumise suunaga ja tema töö laengu liikumisel magnetväljas on 0. Seetõttu magnetväli ei muuda liikuva laengu energiat, vaid ainult muudab laengu liikumise suunda. Massispektomeeter Võimaldab määrata väikeste osakeste massi. Laetud osakesi kiirendatakse vooluallika poolt elektriväljas, sattudes magnetvälja, liiguvad erineva massiga osakesed erineva raadiusega ringjoone kaart mööda ning tabavad fotoplaati erinevates kohtades. Tsükliline kiirendi
samasihilised), siis Lorentzi jõudu ei teki, sest on sin=0 ja seega ka FL=0. Kui v- ja B-vektorite vahel on suvaline nurk, siis võime laengukandja kiiruse lahutada kaheks komponendiks: B-vektoriga ristuvaks vr ja B-vektoriga paralleelseks vp. Ristuva komponendi olemasolu põhjustab laengukandja täiendava ringjoonelise liikumise ümber magnetvälja suuna. Sellega kaasneb laengukandja liikumine kiirusega vp piki magnetvälja suunda. Tulemusena liigub laengukandja mööda kruvijoont (ruumilist spiraali). Nii liiguvad näiteks kosmilise kiirguse laetud osakesed Maa ionosfääris piki spiraale, mille telgedeks on Maa magnetvälja jõujooned. Pannes kosmilise kiirguse osakesed ümber Maa spiraalima, kaitseb Maa magnetväli otsese kosmilise kiirguse eest kõike elusat Maa peal. Elektromagnetväljaks nimetatakse elektromagnetilist vastastikmõju vahendavat välja, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli.
See on tingitud asjaolust, et kaldhambaid lõigatakse peamiselt samade, hammaslati profiili omavate lõikeriistadega kui sirghambaidki, kuid tööliikumine ei kulge enam rööbiti ratta teljega, vaid kruvijalt. Seetõttu kanduvad lõikeriista sammu ja lähtekontuuri parameetrite (, ha*, he*, c*) standardväärtused üle kaldhamba normaallõikesse (tähistes indeks n). Kruvipinna lõikumisel samateljeliste silindritega tekivad kruvijooned, kusjuures ratta jaotussilindriga lõikumisel tekkivat kruvijoont nim. hamba jaotusjooneks. Sõltuvalt jaotusjoone kulgemise suunast eristatakse paremasuunalisi hambaid (piki telge vaadates kulgeb jaotusjoon päripäeva) ja vasakusuunalisi hambaid (kruvijoon kulgeb vastupäeva). Ühe ülekande ratastest on üks alati parema-, teine vasakusuunaline. Kruvipinna telgsamm px on konstantne, kuid kruvijoone kaldenurk igal koaksiaalsel silindril on erinev. Näiteks alus- ja jaotussilindrite puhul (vt. alussilindri laotust)
(tavaliselt pakub selleks võimalusi ratsionaalsemalt valitud lõigete, ristlõigete, kohtvaadete, väljatoodud elementide jne kasutuselevõtt); 4) kas eskiisile kantud mõõtmete alusel on võimalik valmistada detaili; 5) vaadata üle pealkirjad ja märkused ning kontrollida nende paikapidavust. 13. Keermete kujutamine Keere tekib mingi tasapinnalise kujundi (kolmnurk, ruut, trapets jt) liikumisel mööda silindrilist või koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema tasand läbib kogu liikumise jooksul vastava pöördkeha telge. Kui pöördkeha kujutada koos temal tekkinud keermeniidiga jäiga tervikkehana, siis saame üldises mõttes keermega kruvi. Kruvi telgjoonest kõige kaugemal olevat keermeniidi ala nimetatakse keerme harjaks, kahe niidi vahelist nõgu – keerme põhjaks. 40 Sele 64. Silindrilise kruvijoone
Lõike- kiirus teras ja malm detailide hõõritsemisel v = 2...8.m/min. Aukude käsitsihõõritsemine joon. 135 2.9. Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga (joon. 136a,b). Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil
magnetvälja mingi meelevaldse nurga all magnetvälja jõujoonte suhtes. Kui paralleelselt jõujoontega sisenenud laetud osake hakkab magnetväljas liikuma sirgjooneliselt magnetvälja jõujoonte sihis ja risti jõujoontega sisenenud osake ringikujulisel trajektooril, mille tasand jääb jõujoontega risti, siis on põhjust oletada, et suvalise sisenemisnurga korral peab osake 9 liikuma mööda kruvijoont. Selle kruvijoone telg peab olema suunatud magnetvälja jõujoonte sihis. Tuletame valemid kruvijoone raadiuse ja sammu arvutamiseks. Antud juhul tuleb laetud osakese kiirus lahutada kaheks komponendiks – magnetvälja sihiliseks komponendiks v|| ja magnetväljaga ristuvaks komponendiks v , mis avalduvad vastavalt v|| v cos . v v sin v v v||
t d v t 2 20 2 t1 20 1 , kus – materjali joonpaisumistegur, t – liite keskmine töötemperatuur. Siis minimaalne vajalik ping liites N min N arv u t . Maksimaalne ping Nmax leitakse liitedetailide tugevusega piiratud maksimaalse pindsurve pmax kaudu. 13.4. KEERMESLIITED Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont. Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: - korduvalt lahtivõetav ja koostatav; - suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; - liide võib edukalt olla suvalises asendis; - tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on
annaabi.ee 
