Levik Metsikult kasvavaid õunapuuliike tuntakse umbes 33. Need kasvavad kõik eranditult põhjapoolkeral, Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Kultuurtaim, aed-õunapuu, on seevastu levinud kogu parasvöötmes ja ka lähistroopikas. Õitsemine ja viljumine Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast ümbritsetud sigimikust hakkab arenema viljahakatis. Viljastumata õied varisevad. Ka paljud viljahakatised varisevad lähima paari nädala jooksul. Viljadeks areneb hakatistest kümnendik. Õun on rüüsvili
Piibeleht Piibeleht kuulub sugukonda liilialised, perekonda maikelluke. (Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on
LINA- Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema
· Kortsub kergesti · Põleb kiiresti, heleda leegiga. Järele jääb hall tuhk. · Paberi põlemise lõhn · Kergesti õmmeldav · Kiiresti kuivav Lina taim Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised. Ühel linataimel on 35 hermafrodiitset õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema
Liilialiste hulka küülub 160 perekonda ja 900 liiki. ülemaailmselt umbes 250 perekonda ning üle 3700 liigi. Sugukonna jaotus Liilialiste sugukonna taimed on alamsugukondadeks ei ole arenenud väga mitmekesiseks veel välja kujunenud. ning erivevaks, hoolimata geneetilisest sarnasusest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Liiliatel on 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, Enamik ruudilisi on puud või mis näevad ühesugused välja, 6 põõsad, aga leidub ka üksikuid tolmukat ja 1 emakas. Liilialised on värvunud rohttaimi. õiekattelehtedega üheidulehelised, mille Tavaliselt on neil liitlehed ilma esindajatel on õiekate tupeks ja abilehtedeta, vahel leidub krooniks eristumata. astlaid. Leheseis on kõige
Lisan ka fotosid et lugejal oleks arusaadavam, millest kirjutatakse. Töö eesmärgiks on saada teada rohkem infot kanepi- ja linakiu kohta. 1.LINA Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised. Ühel linataimel on 35 hermafrodiitset õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema
t. asetsevad sigimiku vaheseintes Basaalne rühm Selts Acorales Kalmuselaadsed Sugukond Acoraceae kalmuselased o Sõsarrühm kõigile teistele üheidulehelistele Sugukonnas on ainult 1 perekond Acorus - kalmus Säilinud primitiivsed tunnused (mitte omased üheidulehelistele) Sisaldab eeterlikke õlisid Puuduvad rafiidid Rohttaimed Väikesed õied koondunud tõlvikusse 6 kroonlehte, 6 tolmukad, 3 kokkukasvanud emakad Vili mari Kalmuse risoom kasutatakse parfümeerias, meditsiinis, likööride ja konditritoodete valmistamisel o Perekond Acorus Kalmus Acorus calamus h. Kalmus Selts Alismatales Vee- ja niiskemate kk. taimed. Õied on koondunud pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Esineb üsna haruldane helobiaalne (vedel) endosperm
paisatud. Orhideede osad õis · Tüüpiline orhideeõis koosneb kolmest kroon- ja kolmest tupplehest. · Need on alati asetatud nii, et kesktelg jagab orhidee kaheks sümmeetriliseks pooleks. · Kõigist teistest taimedest eristav tunnus on veel sammas (columna), mis asub õie keskel üle kroonlehtede ning moodustub emakaga kokkukasvanud tolmukaist. · Keskmist kroonlehte, mis on teistest erinev, kutsutakse huuleks (labellum) , selle kuju varieerub erinevate orhideede lõikes suuresti. Kuuking Phalaenopsis hooldamine Ostmine · Ostes vaadata taime ja tema juurte üldist seisukorda. Pole soovitatav osta taime, mis potis vabalt loksub. · Samuti mitte osta pehmete lehtedega või õiepungadeta taime. Pungi peaks olema rohkem kui üks. · Sobivaim on kui õitseb 1/3 pungadest, siis peab taim vastu transpordile kõige paremini.
mullad. Ta ei kasva hästi üleujutatavatel maastikel. Puu talub küllalt hästi talvekülma, kuid õisi võivad kahjustada kevadised hiliskülmad. Magus kirsipuu on valgusnõudlik ja küllaltki lühiealine puuliik, keda esineb sageli metsaservades ja -lagendikel. Aed-õunapuu Malus domestica Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast ümbritsetud sigimikust hakkab arenema viljahakatis. Õunu kasutatakse nii värskelt kui erinevatel viisidel töödeldult. Kehvematest õuntest ja spetsiaalselt selle jaoks aretatud sortidest tehakse mahla
Rahvapärased nimed käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõerasema Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kannikeselised, perekonda kannike. Eluvorm Ühe- kuni kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5¼30 (40) cm. Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega ühe sümmeetriateljega õied. Õie pikkus 1¼1,5 cm. Tupplehed süstjad, teritunud, kuni 1,6 cm pikad. Kroonlehed tupega enam-vähem ühepikkused, valkjad, kollakasvalged või kahvatukollased, kaks ülemist kroonlehte osalt lillakad, teistel esinevad neelus tumedamad jooned, alumisel on sirge lillakas kannus. Õied asuvad kuni 10 (11) cm pikkustel kandilistel raagudel, mille ülaosas on 2 kandelehekest. Õitseb (aprillist) maist või juunist septembrini. Vili Piklikmunajas karvadeta kuni 1 cm pikkune kupar. Seemned valmivad alates juunist või juulist. Valminud viljad kuivavad ja seemned paisatakse laiali. Leht Hõredalt karvased lihtlehed. Leheserv täkiline kuni peaaegu terve. Lehe
·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega ·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba Lehed 1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad -Sulgjad liitlehed paarissulgjad ja paaritusulgjad -Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina · suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele
Indiast Jaavani kasvaval üheliigilisel perekonnal Limonia (elevandiõun, metsõun) on söödavad viljad, tema lehti armastavad süüa aga elevandid. 16 liigilise tsitruse (Citrus) perekonna esindajad on pärit Lõuna ja KaguAasiast ning Malai poolsaarelt. Nad on keskmise kõrgusega (510m) igihaljad lihtlehised valgete lõhnavate õitega puud. Mõlemasugulised õied kinnituvad võrsele ühe või mõnekaupa. Igas õies on 45 tupp ja 5 kroonlehte ning 2060 kimbuna asetsevast tolmukat. Tsitruseliste võrsed on sageli astlalised ja leheroots tiivuline. Tiiva kuju ja suuruse järgi saab otsustada, kellega tegu. Ehituse järgi on tsitruseliste vili pomerants ehk hesperiid. Seda viljatüüpi iseloomustab õlikäikuderikas tavaliselt mittesöödav nahkjas väliskest (nn. koor), selle all olev valge õhukoerikas keskmine kest ja mahlarohke söödav sisekest
Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised penikeelelised kilbukalised meriheinalised võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Sugukond konnarohulised (Alismataceae) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria) Sugukond võhalised (Araceae) 2500 liiki, peamiselt troopikas, Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled Õied väikesed ja koondunud tihedalt jämenenud õisikuteljele – tõlvik
MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad
KOOR, VÕRSED Pruun või hõbehallikas koor, noored võrsed rohekaskollased. LEHED Lehed 10-12cm pikad. Suvine lehestik on tumeroheline. Sügisel omandavad lehed kollase värvuse ja langevad puult. ÕIED, VILJAD Suured (7-10 cm) valged kuni kergelt roosakad, kausjad, karikakujulised ribajad õied. Õied on lõhnavad. Hakkab õitsema 10-15 aastaselt. Erinevalt teistest magnooliatest on tema õitel kuue asemel 7 või 8 kroonlehte. KASVU- Eelistab lubjarikkamat, õhulist, parasniisket kuni niisket, vett läbilaskvat mulda. TINGIMUSED Ei talu seisvat vett. Ei taha tuulist kasvukohta. Hilised öökülmad võivad õisi näpistada, päikselisem kasvukoht paneb rikkalikumalt õitsema. KASUTAMINE Soolopuu. NB! Kõige külmakindlam magnoolia liik Eestis. Hondo magnoolia Magnolia kobus Sügisene pung Seemned Hondo magnoolia Magnolia kobus
(kasut ravimtaimena, söömiseks, näit metsmaasikas) 21. SUGUKOND LIBLIKÕIELISED: JUUREMÜGARAD * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi oalaadsed (kaunviljalised). * Liike umbes 12 000 * Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, rohttaimed. * Hästi eristatav liblikja õie poolest, millel kolm kroonlehte on lahus (puri ja kaks tiiba), kaks aga kokku kasvanud (laevuke). * Varieeruvus puudub! * Vili on hulgaseemneline või üheseemneline või üheseemneline sulgvili. * Liblikas õis on välja kujunenud kohastumisena putuktolmlemisele suurte kiletiivaliste poolt (kimalased, mesilased), keda meelitab kohale kõrge värviline puri ja lõhn. Tiibadele vajutades surub loom laevukese alla ja vabanev tolmukate kimp puudutab koos ümbritseva emakaga putuka karvast kõhtmist poolt.
asparilaadsed ja nende sugukonnad Kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised ( Acoraceae ) ühe perekonnaga kalmus ( Acorus ) Konnarohulaadsed ( Alismatales ) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised,penikeelelised,kilbukalised,meriheinalised,võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse Sugukond konnarohulised ( Alismataceae ) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi ( Alisma ) 3 liiki ja kõõlusleht ( Sagittaria ) Selts Liilialaadsed õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed,Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad,
vastastiku kasulik koostöö. Taimelt saab seen fotosünteesil sünteesitud suhkruid ja vastu annab kõdu lagundamisel tekkinud lihtsamaid orgaanilisi ühendeid. Nektaarium õies asuv näärmemahuti, mis toodab mesimahla e. nektarit. Nektaarium võib asuda tupplehtedel, kroonlehtedel, tolmukatel või õiepõhjal. Nektar õites leiduv magus mesimahl. Neljatine õis õis, milles ühesuguseid õieosi on 4 või selle kordne arv; nt. 4 tupplehte, 4 kroonlehte, 8 tolmukat ja 4-st viljalehest kokkukasvanud sigimik. Neuralgia närvivalu. Neutraalne happe ja leelise omadusteta. Keemias loetakse neutraalseks pH 7,0 väärtust. pH <7,0 on keskkond happeline; ja kui pH >7,0 on aluseline keskkond. Muld on happeline, kui pH on alla 6,5 ja leeliseline, kui pH on üle 7,2. Järelikult neutraalne on muld siis, kui pH 6,6-7,2. Nokk peenem jätk vilja tipus, mis tekib emakakaelast või sigimiku ülemisest osast; nt.
annaabi.ee 
