Lennart Meri oli väga sihikindel mees. Ükskõik, mida ta endale eesmärgiks võttis ja mille poole suundus, võisid inimesed tema ümber kindlad olla, et ta saavutab selle. Kui Lennart Meri alustas oma esimese filmi tegemist, mille plaanis ta teha dokumentaalfilmina, polnud ta varem näinud ühtki sellelaadset filmi. Tema ettevõtmist iseloomustati lausega: ,,Algaja ahnusel pole piire." Lennart Meri kogus väsimatult materjale filmi kohta ning ei lasknud ennast kriitikal ega rahva üldisel arvamusel mõjutada. Ta uskus endasse ning astus aina rohkem samme sellepoole, et ka teised temasse usuksid. Pärast Lennart Meri esimese filmi valmimist uskuski rahvas teda, usuti, et ta on võimeline paljuks ning suure uudishimuga jäädi ootama selle mehe edasiseid tegevusi. Mina arvan, et Lennart Meri on andnud hindamatult suure panuse eestlaste ellu. Seda on ta suutnud teha nii rezisöörina, poliitikuna kui ka kirjanikuna. Lennart Meri jaoks oli väga
Saali sisenedes ja lava nähes iseloomustas kantrit ainult riidevarnas olev kaabu. Kõik oli üsna tavaline alguses. Muusikal algas armastuslooga mida Sepo Seeman laulis. Niisiis ühele järgnes teine ja teisel kolmas. Ainult Sepo ei laulnud vaid ka Tanja Mihhailova.Selle kahe ja poole tunni jooksul tehti selgeks see, et kui midagi väga tahta, oma unistuste nimel tööd teha ja vaeva näha, siis lähevad need täide, tuleb vaid ise ette võtta ning mitte lasta end liigselt kriitikal mõjutada. Kõige rohkem jäi mulle meelde ,,Must käsi'' - üks alkohoolne kokteil, mis ajas mehe hulluks. Ta võis teha kõike, olla pöörane, kuid samas järgmine päev ta ei mäletanud sellest mitte midagi. Veel olid seal toredad püssipaugud, mis ikka korralikult võpatama panid. Kuigi isiklikult muusikalid mind ei tõmba. Kuid see oli küll vahva etendus, ma läheks ka teinekordki seda vaatama. Kui etendus läbi sai ei tahetud näitlejaid ära lasta. Muudkui plaksutati ja
valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat. Renessanssiperioodi seostatakse tihti sekulariseerimisperioodiga. Humanismi uued ideaalid arenesid vastukäiguks kristlusele. Enamik renessansskunstist osteti kirikute poolt. Renessanssi jooksul pakkusid suured kirikumehed nagu Erasmus ja Luther välja kirikureforme, mis põhinesid humanistlikul kriitikal Uue Testamendi kohta. Olulisimaks sündmuseks võib lugeda M.Lutheri oktoobris 1517 avaldatud 95 teesi, mis seadus paavsti autoriteedi suure kahtluse alla ning taunis sügavalt indulgentside müümist. Nimetatud 95 teesi viisidki suure usureformini, mille käigus Rooma-katoliku kirik kaotas Lääne-Euroopas oma hegemoonia. Renessanssiga on kindlasti lahutamatult seotud ka humanism ning humanistid. Vararenessanssi perioodil kutsuti humanistideks õpetlasi, kes uurisid ja
mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates antiigist ja isegi idamaadest, kuni tema oma ajani."- Benedetto Croce
lahtimõtestamine tarbetuks. Üritades tekstile uuesti anda autori kuju või olemust muutub kogu katse seda teha mõtetuks. Selline käitumine on aga iseloomulik Kriitikale. Üritatakse teksti lahti seletada, otsides selle seest Autorit. Seega peetakse Autori olemasolu tema hiilgeajaks ning sellega ka Kriitika püüdlusi lahti mõtestada autorit ka kriitikute hiilgeajaks. Seega võib järeldada, et kuna enam ei ole suuremat tähtsust Autoril ei ole ka suuremat tähtsust Kriitikal. Balzac väidab, et lause lähtekoht ei ole kirjutuses vaid lugemises. Mõistan seda kui, et nüüdisajal ei ole tähtis Autor vaid Lugeja. Tekst koosneb nagu varemgi mainitud erinevatest kultuuridest ja paroodiatest. Kuid on paik kus kõik see kokku saab ja selleks on Lugeja. Lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, ilma et midagi kaduma läheks. Enam ei ole oluline teksti päritolu vaid kelleni see tekt jõuab, ehk adressaat, lugeja
d) üldiselt tuntakse ära söögilauda istumise olukord ja osatakse müts peast võtta. Eelnevalt nimetatud tingimus (d) on normi kehtivuse episteemiline eeldus. Normi sõnastuse teadmine ei ole tarvilik tingimus, sest õpetuslause “tee nii nagu teised teevad” ja käitumise matkimine on küllaldased. “Sotsioloogilisest aspektist on huvitav, et tavade juures võib rolli mängida etalon-käitumine: grupi liikmed jäljendavad liidri(te) käitumist.” Oluline roll on seejuures kriitikal ja hirmul kriitika ees. Näiteks võetud õigusnormi ehk legaalse käitumisjuhise vorm on esitatav järgmiselt: “on seaduseks, et on keelatud autoga punase fooritule alt läbi sõita”. Kehtivuse kriteeriumid: a) On välja kuulutatud seadus, milles on olemas viide nimetatud normile ja sanktsioon, b) on kästud, et seadused on täitmiseks, c) on kästud ja sanktsioneeritud, et õigusnormide täitmist valvavad ametnikud karistavad keelu rikkujaid,
(09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsioonid peegeldavad ühiskonnas eelistatud alusväärtusi ja üldisi käitumismustreid, lihtsustavad inimeste otsuseid ja käitumismustreid. Poliitiline kultuur: Arengu kolm faasi(Lauristin, Vihalemm, Tallo, 1997): Müütiline - tugev kogukonnatunne, ühtehoidmine Ideoloogiline - polootika kui vastasseis, poliitlised lühed Ratsionaal-kriitiline - kriitikal ja kokkuleplused rajanev ühistegevus Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitiline kultuur: kui tsiviilreligioon, kui kodanikukultuur. Kultuuri hinnanguline ja anlüütiline(rahvusele tuginev) lähenemine. Valitsemiskultuur: Kujunevad ajalooliselt. Mõjutegurid: religioon, riigitraditsioon, tööstuse modernseerimine vs demokraatia ideede ajastus, rahvuslik ärkamine. Valitsemiskultuurid - 1
" Kui jumal on kõikvõimas, siis suudab ta luua raskuse, mida ta ise tõsta ei suuda. Kui jumal ei suuda tõsta mõnda raskust, siis ta ei ole kõikvõimas. Seega: eeldades, et jumal on kõikvõimas, jõutakse järeldusele, et jumal ei ole kõikvõimas, st see oletus viib vasturääkivusele. Niisiis on oletus väär. Järelikult ei ole jumal kõikvõimas. Kriitika Kriitika eesmärk on näidata mingi väite ekslikkust või alusetust. Analoogselt argumentatsiooniga, võib ka kriitikal olla nii psühholoogiline kui tunnetuslik eesmärk. (Indrek Meos, 2003) Kriitika Kriitika psühholoogiline eesmärk on veenda kedagi mingi argumentatsiooni (või selle osade) ekslikkuses või alusetuses, Kriitika tunnetuslik eesmärk on eksimusest (ekslikkusest) arusaamine. Nii kriitika kui ka argumentatsiooni puhul võib juhtuda, et saavutatakse psühholoogiline eesmärk, kuid ei saavutata tunnetuslikku eesmärki.
Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias. Kunsi areng ja tema austud koht kultuuris tekitas esteetilist tsuste aluse, esimesed teadaolevad kirjalikes allikates. Viimane tõestab, et muistsetel egiptlastel oli väga kõrgelt arenenud ilu tunnetus. (Nefer) Vana-Egiptus on valguse religiooni ja esteetika valgus koduks
Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias. Kunsi areng ja tema austud koht kultuuris tekitas esteetilist tsuste aluse, esimesed teadaolevad kirjalikes allikates. Viimane tõestab, et muistsetel egiptlastel oli väga kõrgelt arenenud ilu tunnetus. (Nefer) Vana-Egiptus on valguse religiooni ja esteetika valgus koduks
Poststrukturalism (dekonstruktsioon) Termin ,, dekonstruktsioon" tähistab lugemise viisi, mida praktiseerivad prantsuse filosoofi Jaques Derrida töödest inspiratsiooni saanud kriitikud. Dekonstruktsioon võimaldab erinevaid lugemisvõimalusi ja just sellepärast tihtipeale dekonstruktiivset meetodit ümbritseb keerulisuse ja arusaamatuse aura. Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt). Põhineb binaarsete opositsioonide kriitikal: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Feministlik kriitika - Uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus naine, naiselik). Naisekeskse vaatepunkti rakendamine ajaloole, keelele, võimusuhete ja kultuurile toimub silmatorkavamalt ja mõjukamalt 1960
sattuma. Popperi Platoni-kriitika puhul on aga küsitavaks peetud seda, kuivõrd oli Antiik- Kreekas 4-ndal sajandil e. Kr. reaalseid tingimusi avatud ühiskondade väljakujunemiseks. On avaldatud kahtlust, kas ei ole Popper siin mitte 20-nda sajandi probleemi ebaajalooliselt kandnud ajastusse, millal sellist probleemi ei saanudki üles kerkida. Kui aga lähtuda Platoni eeldustelt, siis poleks sellel kriitikal, mida ühiskonna ebakompetentne enamus teeb õiglase ühiskonna aadressil, just osutatud ületamatu ebakompetentsuse tõttu mingit potentsiaali toimida vähegi pikemas perspektiivis selliselt, et see edendaks ühiskonna õnnelikkust. Valitsemiskordade tüübid ja gradatsioon. Siiani on kõne all olnud see, kuidas pidanuks välja nägema õigluse idee kohaselt ülesse ehitatud riik. Kui selles osas oli selgus saavutatud, tekkis võimalus ka “nähtava maailma” poliitilises
Üritati maailma totaalselt ümber kujundada. Sotsialistliku realismi kunstiteosed: · Nõukogude patriotismi kujutamine, sotsialistliku kodumaa üleoleku väljendamine · Tegelikkuse näitamine tema ajaloolises arengus, tulevikupüüdluste kajastamine · Uued teemad, uued kangelased · Kunst teenis rahvast · Võitlus manduva kodanliku kultuuri ja selle ees lömitamise vastu · Vormilt rahvalik · Must-valge kujutamistehnika · Tähtis roll kriitikal UUSAEG EUROOPAS MODERNISM Alates 1860-test suured ühiskondlik-poliitilised ja majanduslikud muutused ja filosoofia kui teadusliku distsipliini sisesed muutused, mille tulemusena: · Laienes senine kitsas arusaam esteetikast kui ilusa kunsti teooriast (Hegel), mis väljendus uute esteetiliste kategooriate kasutuselevõtus (nt inetu, ülev, koomiline, traaguline jt). Kujunes esteetika kui ilu, inetuse jne teooria
saada, kui me ei saa aru milline kul.keskkona mõju meile on. Kuigi tundub, et osa inimesi on ideoloogilised pooldajad (religioon, poliitika) ja osad justkui ei ole. Mannheim ütlen, et ei iga inimene on paratamatult ideoloogiline, ise need kellel see on nõrk. Need, kes mõistavad enda ideoloogilisust ja oma tegudes ja arvamustes seda tähele panevad neil on võimalus, sellest üle olla ning mitte lasta sel oma elu ja toimimist takistada. Seega, kultuuri kriitikal on oluline roll: ta suurendab meie kognitiivset adekvaatsus, sest aitab vabaneda eelarvamustest, ja aitab kujundada paremat elu keskkonda. Kultuuri kriitika: aidata inimesel vabalt areneda, ja kultuurikeskkonda paremaks muuta. Kaks koolkonda Frankfurt koolkond 1920ndatel aastatel, 1960 aastatest peale Birminghami koolkond Frankfurdi koolkond Fr. Koolkond on oma mõtteliste juurtega saksa traditsioonides olev kulkriitiline koolkond, kes on seotud
muuseumides tehtava teadustöö) virtuaalse rekonstruktsiooni kvaliteet sõltub otseselt rekonstruktsiooni järgmiste tasandite selgest ja täpsest sõnastamisest: 1) väljaselgitatu tasand, mis põhineb kättesaadaval dokumentatsioonil , 2) oletuslik tasand, mis põhineb vihjetel ja kindlaks tehtavate juhtumite võrdlusel , 60 3) kindlaksmääramatuse tasand, mis põhineb dokumenteeritud kriitikal, näiteks vabatõlgendusel. C. Pakkuda koolituse ja teadusliku uurimistöö tarbeks juurdepääsu keerukatele andmepankadele. Muuseum ei ole ainult koht, kus säilitatakse kultuurilist mälu, haridust ja teadmisi, vaid samuti (ja võib-olla ennekõike) uurimiskeskus, akadeemilise teadlaskonna telg. Veebirakendusel võib-olla selles valdkonnas keskne roll, olles muuseumi ainese tesauruseks ja luues igale konserveeritud esemele lugematul hulgal virtuaalseid seoseid
kallutatuks. Kõige hullem oli seesama ,,tõepärasus" ja ,,enesekriitika". Tõepärast elukujutamist ei olnud, elu tuli kujutada niimoodi, paralleelselt sotsialistliku realismi kirjandusega. Nii, nagu elu võiks olla, mitte nagu ta on. See tähendas, et paljusid eluvaldkondi ajakirjanduse jaoks ei eksisteerinud või kirjutati ainult teatud aspektides, nii nagu valitsevale klikile vajalik ja meelepärane. Sama lugu on enesekriitikaga kriitika on tõesti edasiviiv jõud, aga kriitikal olid väga kitsad piirid ees. Väga paljusid valdkondi, nähtusi, isikuid, ei tohtinud ajakirjandus puutuda. Hea põhimõtte rakendamine jäi ühekülgseks. Need õnnetused juhtusid ,,parteilisuse" valesti tõlgendamisest. Kui Lenin selle idee välja käis, pidas ta silmas parteid kui organisatsiooni, kõik peavad olema partei häälekandjad. Praktikas hakati seda tõlgendama nii, et ajakirjandus peab kuuluma parteiorganitele, mitte organisatsioonile
d) üldiselt tuntakse ära söögilauda istumise olukord ja osatakse müts peast võtta. Eelnevalt nimetatud tingimus (d) on normi kehtivuse episteemiline eeldus. Normi sõnastuse teadmine ei ole tarvilik tingimus, sest õpetuslause "tee nii nagu teised teevad" ja käitumise matkimine on küllaldased. "Sotsioloogilisest aspektist on huvitav, et tavade juures võib rolli mängida etalon-käitumine: grupi liikmed jäljendavad liidri(te) käitumist." Oluline roll on seejuures kriitikal ja hirmul kriitika ees. Näiteks võetud õigusnormi ehk legaalse käitumisjuhise vorm on esitatav järgmiselt: "on seaduseks, et on keelatud autoga punase fooritule alt läbi sõita". Kehtivuse kriteeriumid: 177 a) On välja kuulutatud seadus, milles on olemas viide nimetatud normile ja sanktsioon, b) on kästud, et seadused on täitmiseks, c) on kästud ja sanktsioneeritud, et õigusnormide täitmist valvavad ametnikud karistavad
annaabi.ee 
