Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia , Lesbos, Chios, Rhodos ja Kreeta. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega.Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Rohkesti on mägijärvi ja mineraalveeallikaid. Taimkate:
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna erinevused ja sarnasused. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on
asteroidi vöös ja moodustab selle massist 1/3. Cerese diameeter on 950 kilomeetrit. Ta asub Päikesest 2,767 astronoomilise ühiku kaugusel ja Cerese pöörlemisperiood kestab 9 tundi ja 4 minutit. Ta pinnas on arvatavasti jää ja hüdreeritud mineraalide, nagu näiteks karbonaat ja savi, segu. Ceres on nimetatud Rooma taimede ja põllukasvatuse jumalanna järgi. Lühikest aega kutsuti Saksamaal seda ka Heraks ja Kreekaks kutsutakse Cerest Demeteriks. 136199 Eris 136199 Eris on kääbusplaneet, mis on Pluutost suurem Neptuuni-tagune objekt. Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005 21. oktoobril 2003 tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati 29. juulil 2005. Kuna Eris oli suurem, kui Pluuto, siis kiideti heaks ta definitsioon ning Eris kvalifitseerus kääbusplaneediks. 136199 Erise tiirlemisperiood kestab 556,7 Maa aastat. Michael E
Vana- Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis on asustatud kreeka hõimude poolt alates 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist.
piirangud. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. 6.2. Kliima Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. 6.3. Jõed Jõed on lühikesed ja kevad talvise tulvaveega, suvel on põud tavaline. Rohkesti on mägijärvi ja mineraalveeallikaid. 6.4. Taimkate Kreeka taimkate on kaotanud ammu oma esialgse loodusliku ilme. Metsad katavad umbes 22% riigi pindalast ja enamasti on need istutatud (tamm, pöök, mänd, nulg). 6.5. Maavarad
kaugeid merereise. Algul ulatusid need Egeuse mere saartele ja Väike- Aasia rannikule. Hiljem tungisid nad Hellespontose (Dardanellide) kaudu Propontisesse (Marmara merre) ja Traakia Bosporuse kaudu koguni Musta mere põhjarannikuni. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga.
Olympos (2917 m). Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv.
inimesi olid allasurutud totalitaarse reziimi poolt, isegi kui parlament kui selline veel oli riigis olemas. Tuhanded kreeklased lahkusid riigist 50-ndatel ja 60-ndatel ning suuremateks sihtkohtadeks olid seekord Euroopa riigid, peamiselt Saksamaaa, ja Austraalia. Paljude kreeklaste jaoks oli Saksamaale rändamine ainult ajutine ja nad on nüüd tagasi Kreekas. Teisalt Austraaliasse rännanud kreeklased on jäänud sinna jäädavalt ning Kreeka kogukondi seal kutsutakse ,,väikseks Kreekaks" Austraalias ja Uusmeremaal. 8 Suuremad linnad Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki 1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku) Inimeste tegevusalad Enamus Ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja
· Nimi tulenes muinaskangelasest Erechteusest · Erechteioni tempel valmis 420.a lõpupoole eKr · Omapäraks on nn karüatiidide koda · Ühte terrassi toestavad karüatiidid e. riietatud tütarlapse kujulised sambad · Kreeklased on mõnikord kasutanud karüatiide ja atlante · Atlandid poolalasti meesterahva kujulised sambad · Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias · Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks · Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta · Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid · Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses · Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri · Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks · Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga · Omapärasteks ehitisteks olid monumendid
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja ...
Akropoli hilisemaks ehitiseks oli Erechteioni temple. Nimi tulenes muinaskangelasest Erechteusest. Erechteioni tempel valmis 420.a lõpupoole eKr. Omapäraks on nn karüatiidide koda. Ühte terrassi toestavad karüatiidid e. riietatud tütarlapse kujulised sambad. Kreeklased on mõnikord kasutanud karüatiide ja atlante. Atlandid poolalasti meesterahva kujulised sambad. Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks. Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta. Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid. Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses. Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri. Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks. Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga. Omapärasteks ehitisteks olid monumendid. Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised
(34 lk 126) Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sadamatega. 23 Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva.(33) Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga.(33) Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres
kaugeid merereise. Algul ulatusid need Egeuse mere saartele ja Väike- Aasia rannikule. Hiljem tungisid nad Hellespontose (Dardanellide) kaudu Propontisesse (Marmara merre) ja Traakia Bosporuse kaudu koguni Musta mere põhjarannikuni. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga.
· Nimi tulenes muinaskangelasest Erechteusest · Erechteioni tempel valmis 420.a lõpupoole eKr · Omapäraks on nn karüatiidide koda · Ühte terrassi toestavad karüatiidid e. riietatud tütarlapse kujulised sambad · Kreeklased on mõnikord kasutanud karüatiide ja atlante · Atlandid poolalasti meesterahva kujulised sambad · Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias · Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks · Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta · Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid · Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses · Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri · Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks · Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga · Omapärasteks ehitisteks olid monumendid
ajajooksul assimileerisid endasse teised hõimud. Olulised Kreeka ajaloo asjad on nt Kreeka kolonisatsiooni ajad. I kolonisatsioon 8- 6saj eKr, II kolonisatsioon ___, III kolonisatsioon Aleksander Suure ajal. Kreeka kolooniaid tekib palju eelkõige Lõuna Itaalia aladele ja Sitsiiliasse. Need kolooniad olid omaette polised. Olulised on Kreeka linnriigid seepärast et nad avaldasid suurt mõju ka Rooma linnriikide kujunemisele. Kreeklased ise nimetasid seda piirkonda Suur-Kreekaks. 8saj alates elasid Kesk Itaalias Etruuria maakonnas etruskid, kelle etniline päritolu pole selge. Tunnustatuim hüpotees etruskide päritolu kohta on, et nad tulid Väike Aasiast. Rooma aja alguseks olid nad sulandunud teistesse rahvastesse ja nende keel oli hääbunud. 5saj eKr rändasid Itaalia aladele läbi alpide tulnud keldi hõimud, keda roomlased nimetasid gallideks. 8 ja 7saj jooksul eKr ühinesid Rooma pärimuse järgi 7 latiinide kogukonda ja
annaabi.ee 
