Neljas tase Viies tase Sügavhaud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tsõõrikmäe kraater Läbimõõt on 38-40m Hari on lai, enamasti 5-10m Kraatrit täitva turba vanus on kuni 9500 a Simuna kraater Teadaolevalt üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud kraatritest maal Läbimõõt valliharjalt 8,5m Sügavus 1,9m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kärdla kraater Tekkis ligi 455 mlnj aastat tagasi Tekkis tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel Läbimõõt ligi 4km Vall kuni 250m kõrge ja 1 km lai Sügavus vallilt 400-500m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Tagakülgmandriline KUU MAA POOLNE KÜLG TUMEDADMERED HELEDADMANDRID KRAATRID Galileo Galilei 1609 a. Kõrgem mägi Bradley Meredes hõredamalt,mandritel tihedamalt Suurim kraaterClavius Läbimõõt kuni 15 kmnõgusad,kausikujulised Vahepealsedsuhteliselt tasased KRAATRID Läbimõõt suurem kui 180 km2 ringvalli Üle 300 kmlöök bassein Maskonid Suurematest kraatritest noorim Tycho Silmapaistev kiirte süsteem Kopernikuse kaatril Kepler, Aristarchos, Langrenus, Stevinus, Proklos KUU PIND Regoliit pude,puudritaoline aine Jalajäljed säilivad miljoneid aastaid Regoliidi paksusmõni meeter kuni mõnikümmend meetrit Bretshakeeruline segu teistest kivimitest Keskpäeval temp110 C, enne Päikese tõusu 180C Halb soojusjuhtivus KUU SISEEHITUS
Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud aga ei Põrguhaua, ei poolesaja meetrise läbimõõduga Kuradihaua juures suhu võtta, sest muidu jäänudki lausuja kuradi teenriks. Ka Kuradihauast lääne-edelas paiknev 20 meetri laiune Tondihaud sundis kindlasti ettevaatusele. Mõne versiooni kohaselt olnud Ilumetsa kraatritest tee otse põrguriiki, mis kuraditest lausa kubisenud. Peakuradile ehk imperaatorile allunud 7 kuningat, 23 hertsogit, 13 suurkrahvi, 10 krahvi ja palju rüütleid. Kokku oli tal käsutada 6666 leegionit, igaühes 6666 kuradit. Loomulikult ei mahtunud need kõik maa-alla Ilumetsa kanti, sest kuradeid läks laste ja patuste hirmutamiseks tarvis teisteski maades. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem akadeemik Artur Luha, kelle tööd sõja tõttu katkesid. Pärastsõja
Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017. aastal tehti radiosüsinikumeetodi abil lõplikult kindlaks, et Ilumetsa kraatrid on meteoriitset päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe langus on 212,4 m ning see on Eesti suurim
Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017. aastal tehti radiosüsinikumeetodi abil lõplikult kindlaks, et Ilumetsa kraatrid on meteoriitset päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe langus on 212,4 m ning see on Eesti suurim
mooduse maa-aluste teede kasutamiseks. Aastal 1992 kurikuulus Stolderite klann võeti vahele kui nad juhtisid maa-alust uimastite laborit, mille põgenemisteed viisid otse ühingu juhi jalge ette. ETNA Domineerivaima maastikupildina Ida-Sitsiilias, mida on näha ka kuult (kui te sinna kunagi satute), on Etna Euroopa suurim ja kuulub maailma aktiivsemate vulkaanide hulka. Purskeid esineb sagedaselt, nii vulkaani neljast tipus kui ka nõlval asuvatest kraatritest, mis on täis lõhesid ning vanu kraatreid. Vulkaani kõige laastavaim purse toimus aastal 1669 ja selle kestvus oli 122 päeva. Laava valgus mööda Etna lõunapoolset nõlvakut mattes enda alla suure osa Cataniast ning muutes drastiliselt maastikku. Lähimate aastate jooksul, nagu aastal 2002, mil Etna laavavoolud põhjustasid Sapienzas plahvatuse, mille tagajärjel hävinesid kaks hoonet ning lühiajaliselt seiskus ka köisraudteede liiklus. Vähemlaastavad pursked on olnud
Pildil on Veenus. kuumus umbes +500 kraadi kuuma. Maa ja Kuu Maal leiavad aset maavärinad ja vulkaanid. Tähtsamad Maa pinda kujundavad tegurid on tuul, jää ja vesi, kuid ka tahketele planeetidele iseloomulikud meteoriidikraatrid ja vulkaanid pole siin tundmata.Kuu pinnal säilivad kraatrid praktiliselt igavesti, Pildil on Maa ja Kuu. sest kuul puudub atmosfäär. Kuu kraatritest saab välja lugeda kogu Päikesesüsteemi tormilise ajaloo esimese aastamiljardi pöörastest meteoriidi sadudest kuni suhteliselt rahuliku nüüdisajani. Marss Marss on Maast palju väiksem, kuid tema pinnal ei ole tingimused nii äärmuslikud nagu Merkuuril, veenusel või Kuul. Marsil on hõre atmosfäär, milles rõhk on vaid 1/200 õhurõhust maapinnal
kõrgeresolutsiooniline kaart. Sondi instrumendid võimaldasid uurida Merkuuri pinnase keemilist koostist, selle geoloogilist ajaloo, sisemist ehitust, magnetvälja ja eksosfääri. 7.Sarnasus kuuga Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada fotodeks Kuust, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmetest kraatritest lähtuvad kiired. Ka Merkuur on "kahepalgeline" -- üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on aga ka ulatuslikke tasaseid alasid, mis on sarnased Kuu meredega. 8.kraatrid/basseinid Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim, Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300 km, meenutab Vihmade merd Kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb kahe
Second level Mõõt on u. 326 km. Third level Fourth level Fifth level Miranda Läbimõõt 500 km. Pind on kokku lapitud kraatritest, vagudest, kaljudest ja orgudest. ( Purunemine ja taastumine ) Tõendid kunagisest geoloogilisest aktiivsusest. Väikseim kuu, mida Maalt on näha. Neptuuni kaaslased Neptuunil on kaaslasi 13. Kõige paremini on näha Tritonit ja Nereidi. Suurim kuu on Triton. Kuud on nimetatud Kreeka veejumalate järgi. Triton Läbimõõt 2700 km. On ebaregulaarne kuu ehk pöörleb Neptuuniga vastassuunas. Temp. umbes 235°C Geoloogiliselt aktiivne. On jälgi vulkaanidest
vähe. [3 ] Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi-, löögi-plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma. Nende avastamine jätkub. Enamik Kuu kraatritest on meteoriitide tekitatud. Pilt 4. Kaali meteoriidikraater. Kokkuvõte Nüüd saime teada, et need sähvatused augustikuu teisel nädalal, pole mitte langevad tähed, vaid kivimiosakeste põlemise jäljed. Tänu sellele referaadile sain ma aru, mis vahe on asteroididel, komeetidel ja meteoorkehadel. Soovitan seda kõigile, kes tahaksid antud teemast saada lihtsat ja lühidat ülevaadet. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia
teooriaid Maa ja sellega seotud nähtuste kohta, samuti võiks ta palju põhjalikumalt kirjeldada mandrite kontuure ja paiknemist. Lisame veel, et kõnealune raadiokiirgus pärineb televisooni ja ultralühilaine saatjatelt. Raadiokiirgus saadab arvatavasti ainsana maailmaruumi teateid tsivilisatsiooni olemasolust Maal. Kui marslaste käsutuses oleks ka automaatjaamadelt tehtud ülesvõtteid, siis võiks ta lisada, et Maa pind on hämmastavalt noor. Pole jälgegi suurtest kraatritest, mis on teiste maa-tüüpi planeetide kõige iseloomulikumad pinnamoodustised. Need on hävitatud õhu, vee ja pinnakihtide liikumise poolt, sest Maa pole mitte ainult elu kandja, vaid ka ta ise oleks justkui elus: toimub pidev suurte maakoore plokkide (nn. laamad) liikumine, mille käigus tekivad ja kaovad mäeahelikud, toimuvad maavärinad ja purskavad vulkaanid. Teistel planeetidel pole midagi taolist vastu panna, nende pinnad on igas mõttes surnud. Kuu
Antud küsimuse põhjal tuli välja, et enamus õpilasi saab/ leiab infot internetist, kuna sealt leiab info kõige kiiremini ja kergemini üles. Mina arvan, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased teavad meteoriidikraatritest väga vähe, kuigi võiks rohkem teada. Koolis geograafia tundides käsitletakse küll seda teemat, kuid mitte piisavalt. Õpilased teavad valdavalt vaid üht meteoriidikraatrit, milleks on Kaali, kuigi Eestis on neid tegelikult 6. Välismaisetest kraatritest ei tea õpilased aga kahjuks midagi ning peab tunnistama, et küsitluses selgus, et ka kodumaisetest kraatritest ei teata peale nime eriti midagi. Õpilaste arvates leidub infot piisavalt. Seda leiab nii internetist, raamatutest, televisioonist, meediast ning ka geograafia tundides, kus seda teemat käsitletakse. Arvan, et õpilasi, keda see teema rohkem huvitab leiavad kindlasti rohkem infot, kui koolitundides saavad. 17
kokkupõrge mõne meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti seepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse ,,Veidraks alaks". Seal on planeedipind segamini paisatud, kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. (1) Merkuuri iseärasused Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka mitmeid erinevusi: isegi kõige tihedaminikraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud vaid sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20 kuni 50 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi põhjustab Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Seetõttu paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisel moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Mariner 10
Basseini tekitanud kokkupõrge mõne meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti seepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse "veidraks alaks". Seal on planeedi pind segamini paisatud, kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka mitmeid erinevusi: isegi kõige tihedamini kraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud, vaid sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20-50 km läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi põhjustab Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Nii paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisel moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Ainuomased jooned
meteoriitidega (õigem oleks öelda küll asteroididega) pommitamise käigus. Sellele eelnes 4,0 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked (võrreldes muidugi basseine põhjustanutega) tekitanud vaid hulga kraatreid. Suurematest kraatritest üks nooremaid on Tycho (läbimõõt 85 km), mis on eriti hästi näha täiskuu ajal. Siis on hästi näha ka kraatrist lähtuvad heledad kiired, st. kraatri tekkimisel väljapaiskunud aine poolt tekitatud koosnevad pikad ja kitsad moodustised. Üks neist kiirtest ulatub koguni 2000 kilomeetri kaugusele teisele poole Vaikuse merd. Sinna maandunud "Apollo 17" astronautide poolt võetud pinnaseproovid näitasid kiire ja seega ka Tycho kraatri
miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega (õigem oleks öelda küll asteroididega) pommitamise käigus. Sellele eelnes 4,0 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked (võrreldes muidugi basseine põhjustanutega) tekitanud vaid hulga kraatreid. Suurematest kraatritest üks nooremaid on Tycho (läbimõõt 85 km), mis on eriti hästi näha täiskuu ajal. Siis on hästi näha ka kraatrist lähtuvad heledad kiired, st. kraatri tekkimisel väljapaiskunud aine poolt tekitatud koosnevad pikad ja kitsad moodustised. Üks neist kiirtest ulatub koguni 2000 kilomeetri kaugusele teisele poole Vaikuse merd. Sinna maandunud "Apollo 17" astronautide poolt võetud pinnaseproovid näitasid kiire ja seega ka Tycho kraatri vanuseks vaid 110 miljonit
Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on asteroidide ja komeetide tuumast väiksemad kehad. See on ka Maa pinnale langenud meteoor või asteroid, mis on peale kokkupõrget alles jäänud ning mis on 3 pärit planeetide vahelisest ruumist. Meteoriit saab alles siis öelda, kui ta on langenud juba maa pinnale
Suur osa Päikeselt Maale saabuvast soojusest kiirgub ju maailmaruumi tagasi. Tänu sellele püsib temperatuur Maa pinnal meie jaoks mõistlikkuse piires. Päikese kiirgusest kõige ohtlikuma- ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmosfääri osoonikiht. Praegu tuntakse muret sellesse tekkivate aukude pärast. Omapäraseks kaitsekilbiks on ka magnetväli. See kaitseb meid päikesetuule eest. Maa pind on hämmastavalt noor. Pole jälgegi suurtest kraatritest, mis on teiste Maa-tüüpi planeetide kõige iseloomulikumad pinnamoodustised. Need on hävitatud õhu, vee ja pinnakihtide liikumise poolt, sest Maa pole mitte ainult elu kandja, vaid ka ta ise on "elus": toimub suurte maakoore osade pidev liikumine; mille käigus tekivad ja kaovad mäeahelikud, toimuvad maavärinad ja purskavad vulkaanid. Teistel planeetidel pole midagi taolist vastu panna, nende pinnad on igas mõttes surnud.
Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”. 2 1. LOODUSOBJEKTID 1.1. Ilumetsa meteoriidikraatrid Põlvamaal Ilumetsas paikneb terve rühm meteoriitse päritoluga lohke, millele rahvasuu on pannud nimeks Põrguhaud, Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrid asuvad Veriora vallas, Põlva-Värska maantee ääres, Ilumetsast Kamnitsa kaudu Oravale viiva vanatee läheduses, soisel metsaalal umbes 1 km2. Ilumetsa kraatritest suurim on Põrguhaud (vt joonis 1), mille läbimõõt valliharjalt on umbes 75-80 meetrit ja sügavus 12,5 meetrit. Kraatrit ümbritseb kuni 4,5 meetri kõrgune ringvall. Kraatripõhi on täitunud 2,5 meetri paksuselt turbaga, millest tehtud õietolmu ja radiosüsinikanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6600 aastat. Samasuguse kujuga on ka metsaga kaetud Sügavhaud, mille läbimõõt on väiksem – umbes 50 meetrit valliharjalt mõõdetuna ja kraatri sügavus 4,5 meetrit
Nimetus ,,Palavuse bassein" 4 tuleneb sellest, et oma ,,hüplemiste" ajal on Päike lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontseteereerusid uuesti planeedi vastasküljel. (1) 1.3 Ainuomased jooned. Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka erinevusi: isegi kõige tihedamani kraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud, vaid sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20 kuni 50kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Seetõttu paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisele moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini.
Basseini tekitanud kokkupõrge mõne meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti seepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse "veidraks alaks". Seal on planeedi pind segamini paisatud, kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka mitmeid erinevusi: isegi kõige tihedamini kraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud, vaid sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20-50 km läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi põhjustab Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Nii paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisel moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Kasutatud kirjandus · ,,Universum" Rein Veskimäe, Tallinn 1997
Mõningatel juhtudel on laava välja voolanud basseini servaosas olevatest lõhedest. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked tekitanud vaid hulga kraatreid. Suurematest kraatritest üks nooremaid on Tycho (läbimõõt 85 km), mis on eriti hästi näha täiskuu ajal. Siis on näha ka kraatrist lähtuvad heledad kiired, st. kraatri tekkimisel väljapaiskunud aine poolt tekitatud pikad ja kitsad moodustised. Üks neist kiirtest ulatub koguni 2000 kilomeetri kaugusele teisele poole Vaikuse merd. Sinna maandunud "Apollo 17" astronautide poolt võetud pinnaseproovid näitasid Tycho kraatri vanuseks vaid 110 miljonit aastat ning seetõttu pole kiired jõudnud veel tuhmuda
aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega (õigem oleks öelda küll asteroididega) pommitamise käigus. Sellele eelnes 4,0 kuni 4,5 miljardit aastat tagasi suhteline rahuperiood. Mered ja merelised alad basseinides moodustusid ajavahemikus 2,5 kuni 3,7 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked (võrreldes muidugi basseine põhjustanutega) tekitanud vaid hulga kraatreid. Suurematest kraatritest üks nooremaid on Tycho (läbimõõt 85 km), mis on eriti hästi näha täiskuu ajal. Siis on hästi näha ka kraatrist lähtuvad heledad kiired. Üks neist kiirtest ulatub koguni 2000 kilomeetri kaugusele teisele poole Vaikuse merd. Sinna maandunud "Apollo 17" astronautide poolt võetud pinnaseproovid näitasid kiire ja seega ka Tycho kraatri vanuseks vaid 110 miljonit aastat ning seetõttu pole kiired jõudnud veel tuhmuda. Silmapaistev kiirte
annaabi.ee 
